Sarnasusi Metsmaasikas ja Muulukas
Metsmaasikas ja Muulukas on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Õis, Diploidsus, Euroopa, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kesk-Aasia, Kromosoom, Leht, Loopealne, Maasikas, Püsikud, Perekond (bioloogia), Rohttaimed, Roosõielised, Roosilaadsed, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tupplehed, Võsund.
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Õis ja Metsmaasikas · Õis ja Muulukas ·
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Diploidsus ja Metsmaasikas · Diploidsus ja Muulukas ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Metsmaasikas · Euroopa ja Muulukas ·
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Kaheidulehelised ja Metsmaasikas · Kaheidulehelised ja Muulukas ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Katteseemnetaimed ja Metsmaasikas · Katteseemnetaimed ja Muulukas ·
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Kesk-Aasia ja Metsmaasikas · Kesk-Aasia ja Muulukas ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kromosoom ja Metsmaasikas · Kromosoom ja Muulukas ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Leht ja Metsmaasikas · Leht ja Muulukas ·
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Loopealne ja Metsmaasikas · Loopealne ja Muulukas ·
Maasikas
Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Maasikas ja Metsmaasikas · Maasikas ja Muulukas ·
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Metsmaasikas ja Püsikud · Muulukas ja Püsikud ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Metsmaasikas ja Perekond (bioloogia) · Muulukas ja Perekond (bioloogia) ·
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Metsmaasikas ja Rohttaimed · Muulukas ja Rohttaimed ·
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Metsmaasikas ja Roosõielised · Muulukas ja Roosõielised ·
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Metsmaasikas ja Roosilaadsed · Muulukas ja Roosilaadsed ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Metsmaasikas ja Sugukond (bioloogia) · Muulukas ja Sugukond (bioloogia) ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Metsmaasikas ja Taimed · Muulukas ja Taimed ·
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Metsmaasikas ja Tupplehed · Muulukas ja Tupplehed ·
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Metsmaasikas ja Muulukas ühist
- Millised on sarnasused Metsmaasikas ja Muulukas
Võrdlus Metsmaasikas ja Muulukas
Metsmaasikas on 59 suhted, samas Muulukas 39. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 19.39% = 19 / (59 + 39).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Metsmaasikas ja Muulukas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: