54 suhted: August, Briti saared, Carl von Linné, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Euroopa, Hambad, Hispaania, Hunt, Ilves, Imetajad, Jänes, Juuni, Kahepaiksed, Karusloom, Karvastik, Kass, Kaukaasia, Kärplased, Kõrv, Keelikloomad, Kiskjalised, Kivinugis, Kolju, Laanepüü, Linnud, Loode, Loomad, Loomade elu, Maaleht, Mari, Mesi, Metsis, Närilised, Niidu-uruhiir, Nugis (perekond), Nugis (perekonnanimi), Ob, Okasmets, Orav, Perekond (bioloogia), Pesakond, Puu, Röövlind, Röövloom, Rebane, Saakloom, Segamets, Siil, Soodsas seisundis, Suguküpsus, ..., Sugukond (bioloogia), Tiinus, Tormimurd, Vastne. Laienda indeks (4 rohkem) »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Metsnugis ja August · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Metsnugis ja Briti saared · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Metsnugis ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Metsnugis ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Metsnugis ja Euroopa · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Metsnugis ja Hambad · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Metsnugis ja Hispaania · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Metsnugis ja Hunt · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Metsnugis ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Metsnugis ja Imetajad · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Metsnugis ja Jänes · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Metsnugis ja Juuni · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Metsnugis ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Karusloom
Karusloom ehk karusnahaloom on rikkaliku soojapidava karvkattega pargitava naha (karusnaha) saamiseks kasvatatav loom.
Uus!!: Metsnugis ja Karusloom · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Metsnugis ja Karvastik · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Metsnugis ja Kass · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Metsnugis ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kärplased
Kärplased (Mustelidae) on sugukond kiskjaliste seltsist.
Uus!!: Metsnugis ja Kärplased · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Metsnugis ja Kõrv · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Metsnugis ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Metsnugis ja Kiskjalised · Näe rohkem »
Kivinugis
Kivinugis (Martes foina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Metsnugis ja Kivinugis · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Metsnugis ja Kolju · Näe rohkem »
Laanepüü
Laanepüü munad Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Metsnugis ja Laanepüü · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Metsnugis ja Linnud · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Metsnugis ja Loode · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Metsnugis ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Metsnugis ja Loomade elu · Näe rohkem »
Maaleht
Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus 1. oktoobril 1987.
Uus!!: Metsnugis ja Maaleht · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Metsnugis ja Mari · Näe rohkem »
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Uus!!: Metsnugis ja Mesi · Näe rohkem »
Metsis
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.
Uus!!: Metsnugis ja Metsis · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Metsnugis ja Närilised · Näe rohkem »
Niidu-uruhiir
Niidu-uruhiir Niidu-uruhiir (Microtus agrestis) on hamsterlaste sugukonda uruhiire perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Metsnugis ja Niidu-uruhiir · Näe rohkem »
Nugis (perekond)
Nugis (Martes) on perekond kärplasi.
Uus!!: Metsnugis ja Nugis (perekond) · Näe rohkem »
Nugis (perekonnanimi)
Nugis on perekonnanimi.
Uus!!: Metsnugis ja Nugis (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Ob
Obi jõe valgala Ob (vene keeles Обь, handi ja mansi keeles Ас, neenetsi keeles Саля' ям) on jõgi Aasias.
Uus!!: Metsnugis ja Ob · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Metsnugis ja Okasmets · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Metsnugis ja Orav · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Metsnugis ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesakond
Pesakond on loomakooslus, kus tavaliselt koos esivanematega elavad ka järeltulijad.
Uus!!: Metsnugis ja Pesakond · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Metsnugis ja Puu · Näe rohkem »
Röövlind
Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.
Uus!!: Metsnugis ja Röövlind · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Metsnugis ja Röövloom · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Metsnugis ja Rebane · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Metsnugis ja Saakloom · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Metsnugis ja Segamets · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Metsnugis ja Siil · Näe rohkem »
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Uus!!: Metsnugis ja Soodsas seisundis · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Metsnugis ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Metsnugis ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Metsnugis ja Tiinus · Näe rohkem »
Tormimurd
Tormimurd ehk tuulemurd on tuule mõjul tüvest murtud puu, mille juurestik on mullas.
Uus!!: Metsnugis ja Tormimurd · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Metsnugis ja Vastne · Näe rohkem »