Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mineraal ja Teemant
Mineraal ja Teemant on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Amfiboolid, Amorfne aine, Anorgaaniline aine, Grafiit, Hapnik, Ioon, Karbonaadid, Kõvadus, Keemiline ühend, Keemiline element, Kivim, Kovalentne side, Kristall, Kristalliseerumine, Kvarts, Läbipaistvus, Lõhenevus, Maakoor, Magma, Magneesium, Magnetiit, Metalliline side, Mineraalide loend, Mohsi astmik, Murdumisnäitaja, Oksüdatsioon, Raud, Räni, Süngoonia, ..., Tahkis, Tihedus, Valgus, Vask, Vesi. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Mineraal · Aatom ja Teemant ·
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Amfiboolid ja Mineraal · Amfiboolid ja Teemant ·
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Amorfne aine ja Mineraal · Amorfne aine ja Teemant ·
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Anorgaaniline aine ja Mineraal · Anorgaaniline aine ja Teemant ·
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Grafiit ja Mineraal · Grafiit ja Teemant ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Mineraal · Hapnik ja Teemant ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Mineraal · Ioon ja Teemant ·
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Karbonaadid ja Mineraal · Karbonaadid ja Teemant ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Kõvadus ja Mineraal · Kõvadus ja Teemant ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Mineraal · Keemiline ühend ja Teemant ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Mineraal · Keemiline element ja Teemant ·
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Kivim ja Mineraal · Kivim ja Teemant ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Mineraal · Kovalentne side ja Teemant ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Mineraal · Kristall ja Teemant ·
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Kristalliseerumine ja Mineraal · Kristalliseerumine ja Teemant ·
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Kvarts ja Mineraal · Kvarts ja Teemant ·
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Läbipaistvus ja Mineraal · Läbipaistvus ja Teemant ·
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Lõhenevus ja Mineraal · Lõhenevus ja Teemant ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Mineraal · Maakoor ja Teemant ·
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Magma ja Mineraal · Magma ja Teemant ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Magneesium ja Mineraal · Magneesium ja Teemant ·
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Magnetiit ja Mineraal · Magnetiit ja Teemant ·
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Metalliline side ja Mineraal · Metalliline side ja Teemant ·
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Mineraal ja Mineraalide loend · Mineraalide loend ja Teemant ·
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Mineraal ja Mohsi astmik · Mohsi astmik ja Teemant ·
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Mineraal ja Murdumisnäitaja · Murdumisnäitaja ja Teemant ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Mineraal ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Teemant ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Mineraal ja Raud · Raud ja Teemant ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Mineraal ja Räni · Räni ja Teemant ·
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Mineraal ja Süngoonia · Süngoonia ja Teemant ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Mineraal ja Tahkis · Tahkis ja Teemant ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Mineraal ja Tihedus · Teemant ja Tihedus ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Mineraal ja Valgus · Teemant ja Valgus ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Mineraal ja Vask · Teemant ja Vask ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mineraal ja Teemant ühist
- Millised on sarnasused Mineraal ja Teemant
Võrdlus Mineraal ja Teemant
Mineraal on 123 suhted, samas Teemant 241. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 9.62% = 35 / (123 + 241).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mineraal ja Teemant. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
