Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Mineraal ja Teemant

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Mineraal ja Teemant

Mineraal vs. Teemant

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Sarnasusi Mineraal ja Teemant

Mineraal ja Teemant on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Amfiboolid, Amorfne aine, Anorgaaniline aine, Grafiit, Hapnik, Ioon, Karbonaadid, Kõvadus, Keemiline ühend, Keemiline element, Kivim, Kovalentne side, Kristall, Kristalliseerumine, Kvarts, Läbipaistvus, Lõhenevus, Maakoor, Magma, Magneesium, Magnetiit, Metalliline side, Mineraalide loend, Mohsi astmik, Murdumisnäitaja, Oksüdatsioon, Raud, Räni, Süngoonia, ..., Tahkis, Tihedus, Valgus, Vask, Vesi. Laienda indeks (5 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Mineraal · Aatom ja Teemant · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Amfiboolid ja Mineraal · Amfiboolid ja Teemant · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Amorfne aine ja Mineraal · Amorfne aine ja Teemant · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Anorgaaniline aine ja Mineraal · Anorgaaniline aine ja Teemant · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Grafiit ja Mineraal · Grafiit ja Teemant · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Mineraal · Hapnik ja Teemant · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Ioon ja Mineraal · Ioon ja Teemant · Näe rohkem »

Karbonaadid

Karbonaadid on süsihappe soolad.

Karbonaadid ja Mineraal · Karbonaadid ja Teemant · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Kõvadus ja Mineraal · Kõvadus ja Teemant · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Keemiline ühend ja Mineraal · Keemiline ühend ja Teemant · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Mineraal · Keemiline element ja Teemant · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Kivim ja Mineraal · Kivim ja Teemant · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Kovalentne side ja Mineraal · Kovalentne side ja Teemant · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Kristall ja Mineraal · Kristall ja Teemant · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Kristalliseerumine ja Mineraal · Kristalliseerumine ja Teemant · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Kvarts ja Mineraal · Kvarts ja Teemant · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Läbipaistvus ja Mineraal · Läbipaistvus ja Teemant · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Lõhenevus ja Mineraal · Lõhenevus ja Teemant · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Maakoor ja Mineraal · Maakoor ja Teemant · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Magma ja Mineraal · Magma ja Teemant · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Magneesium ja Mineraal · Magneesium ja Teemant · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Magnetiit ja Mineraal · Magnetiit ja Teemant · Näe rohkem »

Metalliline side

Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Metalliline side ja Mineraal · Metalliline side ja Teemant · Näe rohkem »

Mineraalide loend

Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.

Mineraal ja Mineraalide loend · Mineraalide loend ja Teemant · Näe rohkem »

Mohsi astmik

Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.

Mineraal ja Mohsi astmik · Mohsi astmik ja Teemant · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Mineraal ja Murdumisnäitaja · Murdumisnäitaja ja Teemant · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Mineraal ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Teemant · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Mineraal ja Raud · Raud ja Teemant · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Mineraal ja Räni · Räni ja Teemant · Näe rohkem »

Süngoonia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Mineraal ja Süngoonia · Süngoonia ja Teemant · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Mineraal ja Tahkis · Tahkis ja Teemant · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Mineraal ja Tihedus · Teemant ja Tihedus · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Mineraal ja Valgus · Teemant ja Valgus · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Mineraal ja Vask · Teemant ja Vask · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Mineraal ja Vesi · Teemant ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Mineraal ja Teemant

Mineraal on 123 suhted, samas Teemant 241. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 9.62% = 35 / (123 + 241).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Mineraal ja Teemant. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: