Sisukord
123 suhted: Aatom, Aatommass, Agregaatolek, Alar Astover, Alumiinium, Amfiboolid, Amorfne aine, Anhüdriit, Anorgaaniline aine, Apatiit, Asbest, Augiit, Boweni skeem, Bromiidid, Dolomiit, Fluoriidid, Fosfaadid, Grafiit, Haliit, Hapnik, Hüdratatsioon, Hüdroksiidid, Hüdrolüüs, Hüdrotermid, Hõbe, Hematiit, Ioon, Iooniline side, Iriidium, Jää, Jodiidid, Kaalium, Kalle Suuroja, Kaltsedon, Kaltsiit, Kaltsium, Kaoliin, Karbiidid, Karbonaadid, Karbonaatsed mineraalid, Kõvadus, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline side, Keemiline valem, Kips, Kivim, Kloriit, Korund, ... Laienda indeks (73 rohkem) »
- Mineraalid
- Mineraloogia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Mineraal ja Aatom
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Mineraal ja Aatommass
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Vaata Mineraal ja Agregaatolek
Alar Astover
Alar Astover (sündinud 17. detsembril 1977) on eesti mullateadlane, Eesti Maaülikooli professor.
Vaata Mineraal ja Alar Astover
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Mineraal ja Alumiinium
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Mineraal ja Amfiboolid
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Mineraal ja Amorfne aine
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Vaata Mineraal ja Anhüdriit
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Vaata Mineraal ja Anorgaaniline aine
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Vaata Mineraal ja Apatiit
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Vaata Mineraal ja Asbest
Augiit
Augiit on pürokseenide rühma kuuluv mineraal.
Vaata Mineraal ja Augiit
Boweni skeem
Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.
Vaata Mineraal ja Boweni skeem
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Vaata Mineraal ja Bromiidid
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Mineraal ja Dolomiit
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Mineraal ja Fluoriidid
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Vaata Mineraal ja Fosfaadid
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Mineraal ja Grafiit
Haliit
Haliit on mineraal.
Vaata Mineraal ja Haliit
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Mineraal ja Hapnik
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Mineraal ja Hüdratatsioon
Hüdroksiidid
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Vaata Mineraal ja Hüdroksiidid
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Mineraal ja Hüdrolüüs
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Vaata Mineraal ja Hüdrotermid
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Mineraal ja Hõbe
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Vaata Mineraal ja Hematiit
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Mineraal ja Ioon
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Vaata Mineraal ja Iooniline side
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Vaata Mineraal ja Iriidium
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Mineraal ja Jää
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Mineraal ja Jodiidid
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Mineraal ja Kaalium
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Vaata Mineraal ja Kalle Suuroja
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Vaata Mineraal ja Kaltsedon
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Vaata Mineraal ja Kaltsiit
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Mineraal ja Kaltsium
Kaoliin
Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.
Vaata Mineraal ja Kaoliin
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Mineraal ja Karbiidid
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Mineraal ja Karbonaadid
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Vaata Mineraal ja Karbonaatsed mineraalid
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Mineraal ja Kõvadus
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Mineraal ja Keemia
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Mineraal ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Mineraal ja Keemiline element
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Mineraal ja Keemiline side
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Mineraal ja Keemiline valem
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Mineraal ja Kips
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Mineraal ja Kivim
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Vaata Mineraal ja Kloriit
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Vaata Mineraal ja Korund
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Vaata Mineraal ja Kovalentne side
Kriips (mineraloogia)
Hematiit punakaspruuni kriipsuga Kriips (inglise streak) on pulbristatud mineraali värvus.
Vaata Mineraal ja Kriips (mineraloogia)
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Mineraal ja Kristall
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Vaata Mineraal ja Kristalliseerumine
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Mineraal ja Kristallograafia
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Mineraal ja Kvarts
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Vaata Mineraal ja Lahutusvõime
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Vaata Mineraal ja Läbipaistvus
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Vaata Mineraal ja Läige
Löök
*Löök on löömine.
Vaata Mineraal ja Löök
Lõhenevus
Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.
Vaata Mineraal ja Lõhenevus
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Mineraal ja Leelismetallid
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Mineraal ja Leelismuldmetallid
Limoniit
Limoniit Limoniit on pruuni või kollakat värvi raudoksiidide ja -hüdroksiidide segu.
Vaata Mineraal ja Limoniit
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Mineraal ja Loodus
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Mineraal ja Lubjakivi
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Mineraal ja Maakoor
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Vaata Mineraal ja Magma
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Mineraal ja Magneesium
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Vaata Mineraal ja Magnetiit
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Mineraal ja Mass
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Mineraal ja Mõõtühik
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Vaata Mineraal ja Metalliline side
Mineraalide loend
Siin on loetletud mineraale ja nende erimeid.
Vaata Mineraal ja Mineraalide loend
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Vaata Mineraal ja Mineraloogia
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Vaata Mineraal ja Mohsi astmik
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Vaata Mineraal ja Moone (geoloogia)
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Mineraal ja Murdumisnäitaja
Murenemiskoorik
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.
Vaata Mineraal ja Murenemiskoorik
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Mineraal ja Murre
Muskoviit
Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.
Vaata Mineraal ja Muskoviit
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Mineraal ja Naatrium
Nefeliin
Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Mineraal ja Nefeliin
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Mineraal ja Nitraadid
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Mineraal ja Nitriidid
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Mineraal ja Oksüdatsioon
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Mineraal ja Oksiidid
Opaal
Tuliopaal Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid.
Vaata Mineraal ja Opaal
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Mineraal ja Päevakivi
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Vaata Mineraal ja Püriit
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Mineraal ja Põhjavesi
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Vaata Mineraal ja Põlevkivi
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Vaata Mineraal ja Peegeldumine
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Vaata Mineraal ja Polümorfism (mineraloogia)
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Vaata Mineraal ja Porsumine
Rabenemine
Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Vaata Mineraal ja Rabenemine
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Mineraal ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Mineraal ja Räni
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Mineraal ja Ruumala
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Vaata Mineraal ja Sülviin
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Vaata Mineraal ja Süngoonia
Sekretsioon (geoloogia)
Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Vaata Mineraal ja Sekretsioon (geoloogia)
Sideriit
Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.
Vaata Mineraal ja Sideriit
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Vaata Mineraal ja Silikaadid
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Vaata Mineraal ja Sulfaadid
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Mineraal ja Sulfiidid
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Mineraal ja Tahkis
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Mineraal ja Tardkivim
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Mineraal ja Tööstus
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Mineraal ja Teadusharu
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Mineraal ja Teemant
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Mineraal ja Tihedus
Topaas
Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne rombilise süngoonia mineraal.
Vaata Mineraal ja Topaas
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Mineraal ja Valgus
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Vaata Mineraal ja Valguse neeldumine
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Mineraal ja Vask
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Mineraal ja Väävel
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Vaata Mineraal ja Värvus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Mineraal ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Mineraal ja Vesi
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Vaata Mineraal ja Vilgud
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Mineraal ja Viskoossus
Vivianiit
Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.
Vaata Mineraal ja Vivianiit
Vaata ka
Mineraalid
Mineraloogia
- CIPW
- Dolomiidistumine
- Erim
- Evaporiidid
- Fulguriit
- Gemmoloogia
- Konkretsioon
- Kriips (mineraloogia)
- Mineraal
- Mineraalide loend
- Mineraloid
- Mineraloogia
- Mohsi astmik
- Perovskiit
- Pleokroism
- Polümorfism (mineraloogia)
- Süngoonia
- Vääriskivi
Tuntud ka kui Anorgaaniline mineraal, Anorgaanilised mineraalid, Mineraalid.