Sisukord
67 suhted: Aju, Animism, Biheiviorism, Bruno Mölder, Daniel Dennett, David Chalmers, Descartesi dualism, Donald Davidson, Dualism, Eliminativism, Epifenomenalism, Epifenomenilised kvaalid, Filosoofia, Frank Jackson, Franz Brentano, Funktsionalism (vaimufilosoofia), Gilbert Ryle, Humanism, Idealism, Intentsionaalsus, Interaktsioon, Isikuidentsus, Jaan Kangilaski, John Searle, Jonathan Lowe, Jumal, Käbikeha, Keha, Keha ja vaimu dualism, Keha ja vaimu probleem, Kvaalid, Loodusteadused, Marvin Minsky, Materialism, Mälu, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Metafüüsika, Mis tunne on olla nahkhiir?, Monism, Okasionalism, Ontoloogia, Parallelism, Põhjuslikkus, Platon, Prototeadus, Psühholoogia, Reaalsus, Religioon, René Descartes, Richard Rorty, ... Laienda indeks (17 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Vaimufilosoofia ja Aju
Animism
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Vaata Vaimufilosoofia ja Animism
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.
Vaata Vaimufilosoofia ja Biheiviorism
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Vaata Vaimufilosoofia ja Bruno Mölder
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Vaata Vaimufilosoofia ja Daniel Dennett
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Vaata Vaimufilosoofia ja David Chalmers
Descartesi dualism
Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.
Vaata Vaimufilosoofia ja Descartesi dualism
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Vaata Vaimufilosoofia ja Donald Davidson
Dualism
Dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks.
Vaata Vaimufilosoofia ja Dualism
Eliminativism
Eliminativism mingi mõiste või mõistestiku suhtes on seisukoht, et selle mõistestiku kasutamisest tuleb täielikult loobuda ning asendada see fundamentaalsema mõistestikuga.
Vaata Vaimufilosoofia ja Eliminativism
Epifenomenalism
Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).
Vaata Vaimufilosoofia ja Epifenomenalism
Epifenomenilised kvaalid
"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.
Vaata Vaimufilosoofia ja Epifenomenilised kvaalid
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Vaimufilosoofia ja Filosoofia
Frank Jackson
Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.
Vaata Vaimufilosoofia ja Frank Jackson
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Vaata Vaimufilosoofia ja Franz Brentano
Funktsionalism (vaimufilosoofia)
Funktsionalism on seisukoht vaimufilosoofias, mille kohaselt vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega.
Vaata Vaimufilosoofia ja Funktsionalism (vaimufilosoofia)
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Vaata Vaimufilosoofia ja Gilbert Ryle
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Vaimufilosoofia ja Humanism
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Vaata Vaimufilosoofia ja Idealism
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Vaata Vaimufilosoofia ja Intentsionaalsus
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Vaimufilosoofia ja Interaktsioon
Isikuidentsus
Isikuidentsus (inglise keeles personal identity) on isiku (tavaliselt inimese) piiritletus, erinevus teistest isikutest (ainukordsus) ja püsivus läbi aja.
Vaata Vaimufilosoofia ja Isikuidentsus
Jaan Kangilaski
Jaan Kangilaski Eesti filosoofia aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.
Vaata Vaimufilosoofia ja Jaan Kangilaski
John Searle
John Searle (2005) John Rogers Searle (sündinud 31. juulil 1932 Denveris) on Ameerika Ühendriikide keele-, teadvus- ja sotsiaalfilosoof, kes töötab California Ülikoolis Berkeleys.
Vaata Vaimufilosoofia ja John Searle
Jonathan Lowe
E.
Vaata Vaimufilosoofia ja Jonathan Lowe
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Vaimufilosoofia ja Jumal
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Vaata Vaimufilosoofia ja Käbikeha
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Vaimufilosoofia ja Keha
Keha ja vaimu dualism
Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.
Vaata Vaimufilosoofia ja Keha ja vaimu dualism
Keha ja vaimu probleem
Keha ja vaimu probleem (inglise mind-body problem) on filosoofias probleem vaimu (inglise mind) ja aine (inglise matter) suhtest; eriti suhe teadvuse ja aju vahel.
Vaata Vaimufilosoofia ja Keha ja vaimu probleem
Kvaalid
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").
Vaata Vaimufilosoofia ja Kvaalid
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Vaata Vaimufilosoofia ja Loodusteadused
Marvin Minsky
Marvin Lee Minsky (9. august 1927 New York – 24. jaanuar 2016 Boston) oli USA kognitiivteadlane.
Vaata Vaimufilosoofia ja Marvin Minsky
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Vaata Vaimufilosoofia ja Materialism
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Vaata Vaimufilosoofia ja Mälu
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Vaata Vaimufilosoofia ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Vaimufilosoofia ja Metafüüsika
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Vaata Vaimufilosoofia ja Mis tunne on olla nahkhiir?
Monism
Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele.
Vaata Vaimufilosoofia ja Monism
Okasionalism
Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).
Vaata Vaimufilosoofia ja Okasionalism
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Vaimufilosoofia ja Ontoloogia
Parallelism
Parallelism ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine.
Vaata Vaimufilosoofia ja Parallelism
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata Vaimufilosoofia ja Põhjuslikkus
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Vaimufilosoofia ja Platon
Prototeadus
Prototeadus ehk eelteadus (inglise protoscience) on mingi uus teadus, mis püüab saavutada teaduslikkust (inglise legitimacy) aga pole veel seda saavutanud.
Vaata Vaimufilosoofia ja Prototeadus
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Vaimufilosoofia ja Psühholoogia
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata Vaimufilosoofia ja Reaalsus
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Vaimufilosoofia ja Religioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Vaimufilosoofia ja René Descartes
Richard Rorty
Richard McKay Rorty (4. oktoober 1931 New York – 8. juuni 2007 Palo Alto) oli Ameerika Ühendriikide filosoof.
Vaata Vaimufilosoofia ja Richard Rorty
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Vaata Vaimufilosoofia ja Sotsiaalteadused
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Vaimufilosoofia ja Substants
Substantsidualism
Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi.
Vaata Vaimufilosoofia ja Substantsidualism
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Vaimufilosoofia ja Taju
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Vaimufilosoofia ja Teadvus
Thomas Nagel
Thomas Nagel (1978) Thomas Nagel (2008) Thomas Nagel (sündinud 4. mail 1937 Belgradis) on juudi päritolu USA filosoof, Balzani auhinna laureaat.
Vaata Vaimufilosoofia ja Thomas Nagel
Tiiu Hallap
Tiiu Hallap (sündinud 14. juunil 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Vaata Vaimufilosoofia ja Tiiu Hallap
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Vaimufilosoofia ja Uskumus
Vaba tahte probleem
Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga.
Vaata Vaimufilosoofia ja Vaba tahte probleem
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata Vaimufilosoofia ja Vaim
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Vaata Vaimufilosoofia ja Vaim (mens)
Vaimufilosoofia mõisteid
Filosoofia mõisteid loetleb analüütilise vaimufilosoofia mõisteid, mille kohta Vikipeedias juba on või on kavas kirjutada artikkel.
Vaata Vaimufilosoofia ja Vaimufilosoofia mõisteid
1629
1629.
Vaata Vaimufilosoofia ja 1629
1996
1996.
Vaata Vaimufilosoofia ja 1996
2002
2002.
Vaata Vaimufilosoofia ja 2002
2003
2003.
Vaata Vaimufilosoofia ja 2003
2004
2004.
Vaata Vaimufilosoofia ja 2004
Tuntud ka kui Analüütiline vaimufilosoofia.