Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Diploidsus, DNA, Eukarüoodid, Eukarüootne rakk, Geen, Golgi kompleks, Informatsiooni-RNA, Interfaas, Kromosoom, Lüsosoom, Lipiidid, Lipiidne kaksikkiht, Lipoproteiinid, Lookus, Makroergilised ühendid, Makromolekul, Mitoos, Munarakk, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Rakukultuur, Rakumembraan, Rakutuum, Ribosoom, RNA, Valgud.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Adenosiintrifosfaat ja Rakk ·
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Diploidsus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Diploidsus ja Rakk ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · DNA ja Rakk ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Eukarüoodid ja Rakk ·
Eukarüootne rakk
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).
Eukarüootne rakk ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Eukarüootne rakk ja Rakk ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Geen ja Rakk ·
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Golgi kompleks ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Golgi kompleks ja Rakk ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Informatsiooni-RNA ja Rakk ·
Interfaas
Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.
Interfaas ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Interfaas ja Rakk ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Kromosoom ja Rakk ·
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Lüsosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lüsosoom ja Rakk ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lipiidid ja Rakk ·
Lipiidne kaksikkiht
Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.
Lipiidne kaksikkiht ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lipiidne kaksikkiht ja Rakk ·
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Lipoproteiinid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lipoproteiinid ja Rakk ·
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Lookus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lookus ja Rakk ·
Makroergilised ühendid
Makroergilised ühendid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, millesse salvestatud keemilist energiat kasutab elusorganism ära biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides.
Makroergilised ühendid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Makroergilised ühendid ja Rakk ·
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Makromolekul ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Makromolekul ja Rakk ·
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Mitoos ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Mitoos ja Rakk ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Munarakk · Munarakk ja Rakk ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleiinhapped · Nukleiinhapped ja Rakk ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidid · Nukleotiidid ja Rakk ·
Rakukultuur
Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakukultuur · Rakk ja Rakukultuur ·
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakumembraan · Rakk ja Rakumembraan ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum · Rakk ja Rakutuum ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom · Rakk ja Ribosoom ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA · RNA ja Rakk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud · Rakk ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ühist
- Millised on sarnasused Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk
Võrdlus Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 513 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 4.10% = 27 / (513 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
