19 suhted: Aatom, Aatommass, Aatommassiühik, Ainehulk, Arv, Avogadro arv, Elektron, Ioon, Mõõtühik, Molaarmass, Molekul, Molekulmass, Radikaal, Süsinik, SI, Võrdus, Vesi, Vihtide ja Mõõtude Peakonverents, 1971.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Mool ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Mool ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Mool ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Ainehulk
Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
Uus!!: Mool ja Ainehulk · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Mool ja Arv · Näe rohkem »
Avogadro arv
Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.
Uus!!: Mool ja Avogadro arv · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Mool ja Elektron · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Mool ja Ioon · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Mool ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Mool ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Mool ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Mool ja Molekulmass · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Mool ja Radikaal · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Mool ja Süsinik · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Mool ja SI · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Mool ja Võrdus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Mool ja Vesi · Näe rohkem »
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents ehk Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (ka: kaalude ja mõõtude peakonverents, Kaalude ja Mõõtude Üldkonverents; prantsuse keeles Conférence Générale des Poids et Mesures; lühend CGPM) on üks kolmest organisatsioonist, mille ülesandeks on hooldada mõõtühikute SI-süsteemi, mis on välja kasvanud Meetrikonventsioonist (1875).
Uus!!: Mool ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverents · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Mool ja 1971 · Näe rohkem »