Sisukord
262 suhted: Aasov, Aasovi sõjakäigud, Absolutism, Aleksei I Mihhailovitš, Amuur, Arhangelsk, Astrahani khaaniriik, Autonoomia, Azov, Baškiirid, Barysaŭ, Belozersk, Bohdan Hmelnõtskõi, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Bojaar, Boriss Godunov, Christian III, Dagestan, Dünastia, Dnepr, Dvina, Feodalism, Filaret, Fjodor I, Fjodor II, Fjodor III, Frederik II, Galitš, Gruusia, Haldus, Holland, Hollandi Vabariik, Hovanštšina, Ida-Euroopa, Iiob (Moskva patriarh), Imperaator, Ingeri, Ingeri sõda, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Iraan, Islam, Ivan III, Ivan Julm, Ivan V, Jaanilinn, Jakob De la Gardie, Jam, Jam-Zapolski vaherahu, Jaroslavl, ... Laienda indeks (212 rohkem) »
- 16. sajand Venemaal
- 17. sajand Venemaal
- Ajaloolised riigid
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Moskva tsaaririik ja Aasov
Aasovi sõjakäigud
Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks.
Vaata Moskva tsaaririik ja Aasovi sõjakäigud
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Moskva tsaaririik ja Absolutism
Aleksei I Mihhailovitš
Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.
Vaata Moskva tsaaririik ja Aleksei I Mihhailovitš
Amuur
Amuur Venemaa ja Hiina piiril Amuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Amuur
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Arhangelsk
Astrahani khaaniriik
Astrahani khaaniriik (nogai: Хаҗитархан ханлыгы, tatari: Xacitarxan xanlığı) oli tatari feodaalriik 15.
Vaata Moskva tsaaririik ja Astrahani khaaniriik
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Moskva tsaaririik ja Autonoomia
Azov
Azov on linn Venemaa Rostovi oblastis, Azovi rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Azov
Baškiirid
Baškiir. S. M. Prokudin-Gorski foto (1909–1915) Baškiirid (endanimetus башҡорттар) on turgi rahvas, kelle peamine asuala on Venemaal Uuralite lõunaosas Baškortostanis ja naaberaladel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Baškiirid
Barysaŭ
Vaade linnale Barysaŭ ehk Barõssav (poola keeles Borysów, leedu keeles Barisavas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Barysaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Barysaŭ
Belozersk
Belozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Belozersk
Bohdan Hmelnõtskõi
Bohdan Hmelnõtskõi (ehk Bogdan Hmelnitski, ukraina keeles Богдан Хмельницький) 1595 – 6. august 1657) oli ukraina hetman, kelle juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi kasakate riik.
Vaata Moskva tsaaririik ja Bohdan Hmelnõtskõi
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Vaata Moskva tsaaririik ja Bojaar
Boriss Godunov
Boriss Godunov Boriss Fjodorovitš Godunov (vene Борис Фёдорович Годунов; umbes 1551 – 13. aprill 1605) oli Moskva tsaaririigi tsaar aastatel 1598–1605 Segaduste ajal Venemaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Boriss Godunov
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Vaata Moskva tsaaririik ja Christian III
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Vaata Moskva tsaaririik ja Dagestan
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Moskva tsaaririik ja Dünastia
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Dnepr
Dvina
thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Dvina
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Feodalism
Filaret
Filaret (vene Филарет, ukraina Фiларет) on slaavi mehenimi, mis on tuletatud kreeka mehenimest Philaretos (Φιλάρετος).
Vaata Moskva tsaaririik ja Filaret
Fjodor I
Fjodor I Fjodor I (vene Фёдор I Иоаннович; 31. mai 1557 – 6. jaanuar 1598) oli Vene tsaar aastatel 1584–1598, viimane tsaar Rjurikovitšite dünastiast.
Vaata Moskva tsaaririik ja Fjodor I
Fjodor II
Boris Godunov jälgib poja õpinguid.N. Nekrassov, XIX sajand Fjodor II (vene Фёдор II Борисович; 1589 – 20. juuni (vkj 10. juuni) 1605) oli Vene tsaar 23. aprillist (vkj 13. aprillist) 11. juunini (vkj 1. juunini) 1605 Segaduste ajal Venemaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Fjodor II
Fjodor III
Vene tsaar Fjodor III Fjodor III (9. juuni (vkj 30. mai) 1661 – 7. mai (vkj 27. aprill) 1682) oli Vene tsaaririigi tsaar aastatel 1676–1682.
Vaata Moskva tsaaririik ja Fjodor III
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Moskva tsaaririik ja Frederik II
Galitš
Galitš on linn Venemaal Kostroma oblastis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Galitš
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Moskva tsaaririik ja Gruusia
Haldus
Haldus ehk haldamine on kõige levinumas tähenduses riigi funktsioonide teostamise vorm (siinjuures kasutatakse ka terminit "avalik haldus"), s.o riigiasutustuste (näiteks ministeeriumid) tegevus seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Vaata Moskva tsaaririik ja Haldus
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Moskva tsaaririik ja Holland
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Moskva tsaaririik ja Hollandi Vabariik
Hovanštšina
Hovanštšina oli 1682.
Vaata Moskva tsaaririik ja Hovanštšina
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ida-Euroopa
Iiob (Moskva patriarh)
Patriarh Iiob(postuumne portree aastast 1672) Iiob (ka Jov, vene Иов; surnud 29. juunil (vkj 19. juunil) 1607) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik, aastatel 1586–1589 Moskva metropoliit ning aastatel 1589–1605 esimene Moskva ja kogu Venemaa patriarh.
Vaata Moskva tsaaririik ja Iiob (Moskva patriarh)
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Imperaator
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ingeri
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ingeri sõda
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Moskva tsaaririik ja Inglismaa
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Moskva tsaaririik ja Inglismaa kuningriik
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Iraan
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Islam
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ivan III
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ivan Julm
Ivan V
Ivan V Ivan V Romanov (6. september 1666 – 8. veebruar 1696) oli Vene tsaar ja Peeter I oli tema kaasvalitseja 1682–1696.
Vaata Moskva tsaaririik ja Ivan V
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Jaanilinn
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Vaata Moskva tsaaririik ja Jakob De la Gardie
Jam
Jam oli Eesti ansambel, mis esitas diskomuusikat.
Vaata Moskva tsaaririik ja Jam
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Jam-Zapolski vaherahu
Jaroslavl
Jaroslavl on linn Venemaal, Jaroslavli oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Jaroslavl
Jevdokija Lopuhhina
Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina. Maali autor on XVIII sajandi tundmatu vene kunstnik Jevdokija Fjodorovna (Евдокия Фёдоровна; sünninimi Avdotja Illarionovna Lopuhhina (Авдотья Илларионовна Лопухина); 9. august (vkj. 30. juuli) 1669 – 7. september (vkj.
Vaata Moskva tsaaririik ja Jevdokija Lopuhhina
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kaasani khaaniriik
Kašin
Kašin on linn Venemaal Tveri oblastis, Kašini rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kašin
Kabardid
Kabardid (kabardi-tšerkessi keeles: Къэбэрдей адыгэхэр; adõgee keeles: Къэбэртай адыгэхэр; vene keeles Кабардинцы) ehk kabardiinid on üks adõgee rahvastest.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kabardid
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kahekümneviieaastane sõda
Karl Filip
Karl Filip Karl Filip (ka Carl Philip; 22. aprill 1601 Vana-Antsla – 25. jaanuar 1622 Narva) oli Vasa dünastiast Rootsi prints, Södermanlandi, Närke ja Värmlandi hertsog.
Vaata Moskva tsaaririik ja Karl Filip
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Moskva tsaaririik ja Karl IX
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kasakad
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Moskva tsaaririik ja Katoliku kirik
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kaukaasia
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kaupmees
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Vaata Moskva tsaaririik ja Käkisalmi lään
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kärde rahu
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kiiev
Kinešma
Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kinešma
Kirov
Kirov (vene Киров; aastani 1934 Vjatka, aastani 1780 Hlõnov) on linn Venemaa Euroopa-osas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kirov
Kohajärgus
Kohajärgus (vene keeles местничество, mestnitšestvo) oli Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis kehtinud ametikohtade süsteem, millest loobuti 1682.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kohajärgus
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kolonisatsioon
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Koola poolsaar
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Moskva tsaaririik ja Koporje
Kostroma
Ülestõusmise kirik Kostromas (1910. aastal) Kostroma on linn Venemaal, Kostroma oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kostroma
Kreml
Kreml on Venemaa linnade keskaegne kindlustus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kreml
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Moskva tsaaririik ja Krimmi khaaniriik
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kubermang
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kuldhord
Kumõkid
Kumõkkide asuala Kumõkkide lipp Kumõki pere 19.sajandil Kumõkid (endanimetus къумукълар) on turgi rahvas Dagestanis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kumõkid
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Moskva tsaaririik ja Kuningas
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Moskva tsaaririik ja Läänemeri
Lõuna-Bug
Lõuna-Bug (ka Lõuna-Buh, ukraina keeles Південний Буг; türgi keeles Aksu) on jõgi Ukraina edelaosas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Lõuna-Bug
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Moskva tsaaririik ja Leedu suurvürstiriik
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Liivi sõda
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Vaata Moskva tsaaririik ja Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningriik
Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.
Vaata Moskva tsaaririik ja Liivimaa kuningriik
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Moskva tsaaririik ja Liivimaa ordu
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Moskva tsaaririik ja Magnus
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Moskva tsaaririik ja Majandus
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Moskva tsaaririik ja Maksud
Manufaktuur
Manufaktuur (manufacturus ladina k - käsitsi tehtavKõiv, M., Raudkivi, P., Keskaeg, 1996. Avita, Tallinn, lk 201-202 oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Inglise keeles kasutatakse väljendit putting-out system.
Vaata Moskva tsaaririik ja Manufaktuur
Marid
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Marid
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Metropoliit
Mihhail I Fjodorovitš
Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Mihhail I Fjodorovitš
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Monopol
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Vaata Moskva tsaaririik ja Mordvalased
Moskoviidid
Moskoviidid olid Moskoovia – Moskva vürstiriigi, Moskva suurvürstiriigi või Moskva tsaaririigi – elanikud.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskoviidid
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva
Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Moskva ja kogu Venemaa patriarh (lühidalt ka Moskva patriarh; vene keeles ПатриархМосковский и всея Руси) on Vene Õigeusu Kiriku eestseisja tiitel alates aastast 1589.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva suurvürst
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Moskva tsaaririik ja Moskva tsaaririik
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Moskva tsaaririik ja Muslim
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Moskva tsaaririik ja Must meri
Navigatsioon
Navigatsioon (ladina sõnast navigatio 'laevasõit, meresõit') on vee-, õhu- või kosmosesõiduki kursi ja asukoha määramise õpetus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Navigatsioon
Nevel
Nevel on linn Venemaal Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Nevel
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Nižni Novgorod
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Moskva tsaaririik ja Norra kuningas
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Oldenburgi dünastia
Opritšnina
Opritšnina (venekeelsest sõnast опричь, 'lisaks, peale') oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Julma sisseviidud riigi haldusvorm, ka tsaari politsei- ja ihukaitsevägi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Opritšnina
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Osmanite riik
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Moskva tsaaririik ja Palgasõdur
Paremkalda-Ukraina
Paremkalda-Ukraina (ukraina keeles Правобережна Україна, vene keeles Правобережная Украина, poola keeles Prawobrzeżna Ukraina, Slovaki keeles Pravobrežná Ukrajina, ungari keeles Jobb parti Ukrajna) on ajalooline ja territoriaalne nimetus tänapäeva Ukraina osale Dnepri jõe paremal (lääne)kaldal, mis vastab tänapäevastele Vinnõtsja, Žõtomõri, Kirovohradi oblastitele, aga ka Kiievi ja Tšerkassõ lääneosadele.
Vaata Moskva tsaaririik ja Paremkalda-Ukraina
Pärsia Impeerium
Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.
Vaata Moskva tsaaririik ja Pärsia Impeerium
Püha Liiga (1684)
Püha Liiga liikmesmaade kaart Püha Liiga (ladina keeles Sacra Ligua) oli Suure Türgi sõja põhjusel Poola-Leedu riigi, Habsburgide monarhia, Veneetsia vabariigi ja Moskva tsaaririigi vahel moodustatud liit.
Vaata Moskva tsaaririik ja Püha Liiga (1684)
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Vaata Moskva tsaaririik ja Põhja-Kaukaasia
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Moskva tsaaririik ja Põhjasõda
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Moskva tsaaririik ja Peeter I
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Moskva tsaaririik ja Pihkva
Piik
Piik on pikk odataoline torkerelv, mille erinevaid tüüpe kasutati ratsa- ja jalaväelaste poolt keskajast alates.
Vaata Moskva tsaaririik ja Piik
Pošehhonje
Kolmainsuse kirik Pošehhonjes Pošehhonje on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pošehhonje rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Pošehhonje
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Połack
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Moskva tsaaririik ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Moskva tsaaririik ja Poola kuningas
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Poola Kuningriik
Porhov
Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Porhov
Prikaas
Prikaas (vene keeles приказ) oli haldusasutus Tsaari-Venemaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Prikaas
Protektoraat
Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.
Vaata Moskva tsaaririik ja Protektoraat
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Moskva tsaaririik ja Rügement
Reform
Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Reform
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Moskva tsaaririik ja Regent
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Riia peapiiskopkond
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Moskva tsaaririik ja Rjurikovitšid
Romanov
Romanov võib tähendada järgmist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Romanov
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata Moskva tsaaririik ja Romanovid
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Moskva tsaaririik ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Moskva tsaaririik ja Rootsi kuningas
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Vaata Moskva tsaaririik ja Rubla
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Moskva tsaaririik ja Saksa-Rooma riik
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Schlüsselburg
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Moskva tsaaririik ja Segaduste aeg
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Moskva tsaaririik ja Siber
Siberi khaaniriik
Siberi khaaniriik 15. sajandi lõpul-16. sajandi algul Siberi khaaniriik (tatari: Себер ханлыгы / Seber xanlığı) oli Turgi feodaalriik Lääne-Siberis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Siberi khaaniriik
Simeon Bekbulatovitš
Simeon Bekbulatovitš (aastani 1573 Sain-Bulat; vene Симеон Бекбулатович; tatari Sain Bulat xan; surnud 5. jaanuar 1616) oli Kassimovi khaan 1568–1573, väepealik Liivi sõjas ja opritšnina järel 1575–1576 kogu Venemaa suurvürst ja tsaar.
Vaata Moskva tsaaririik ja Simeon Bekbulatovitš
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Sinod
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Moskva tsaaririik ja Skandinaavia
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Smolensk
Sofja Aleksejevna
pisi Sofja Aleksejevna (vene keeles Со́фья Алексе́евна; täisnimi Sofja Aleksejevna Romanov; 17. september/27. september 1657 Moskva – 3. juuli/14. juuli 1704 Novo-Devitši klooster) oli Moskva tsaaririigi regent aastatel 1682–1689.
Vaata Moskva tsaaririik ja Sofja Aleksejevna
Staraja Russa
Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Staraja Russa
Starodub
Starodub on linn Venemaal Brjanski oblastis, Starodubi rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Starodub
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Stefan Batory
Stepan Razin
Stepan Timofejevitš Razin (vene kirjapildis: Степан Тимофеевич Разин; 1630 Voroneži lähedal – 6. juuni/16. juuni 1671 Moskva), lühem nimevariant Stenka Razin (Стенька), oli kasakate juht, kes juhtis võitlust Moskva tsaarivõimu vastu Moskva tsaaririigis Lõuna-Venemaal ja Volgamaal 1670–1671, tsaar Aleksei I Mihhailovitši valitsemisajal (1645–1676).
Vaata Moskva tsaaririik ja Stepan Razin
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Stolbovo rahu
Suurhertsog
Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Suurhertsog
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Moskva tsaaririik ja Suurvürst
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Moskva tsaaririik ja Taani kuningas
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Taani Kuningriik
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tartu
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tartu piiskopkond
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tatarlased
Tšeremissi sõjad
Tšeremissi sõjad (vene keeles Черемисские войны, mari keeles марий-влак сарышт või Черемис-влакын сарышт) olid rida sõjalisi konflikte maride (tšeremisside) ja Venemaa vahel alates Kaasani langemisest 1552.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tšeremissi sõjad
Tšerkessid
Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tšerkessid
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tšernihiv
Tšuvašid
Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tšuvašid
Toržok
Tvertsa jõe kaldapealne Toržok (vanavene sõnast търгъ 'turg') on linn Venemaal Tveri oblastis, Toržoki rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Toržok
Troitse-Sergi suurklooster
Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Troitse-Sergi suurklooster
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata Moskva tsaaririik ja Tsaar
Udmurdid
Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk.
Vaata Moskva tsaaririik ja Udmurdid
Vale-Dmitri I
Vale-Dmitri I Vale-Dmitri I (ametlikult Dmitri Ivanovitš; vene Лжедмитрий I või Дмитрий Иванович; ladina Demetreus Imperator; 1580?–1606) oli Vene tsaar aastatel 1605–1606.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vale-Dmitri I
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Moskva tsaaririik ja Valge meri
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Moskva tsaaririik ja Valgevene
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vana-Liivimaa
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vanausulised
Vasakkalda-Ukraina
Vasakkalda-Ukraina (ukraina keeles Лівобережна Україна, vene keeles Левобережная Украина, poola keeles Lewobrzeżna Ukraina) on Dnepri jõe vasakul (ida)kaldal asuva Ukraina osa ajalooline nimi, mis hõlmab tänapäevaseid Tšernihivi, Poltava ja Sumõ oblasteid ning Kiievi ja Tšerkassõ idaosa.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vasakkalda-Ukraina
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vasall
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vassili III
Vassili IV
Vassili IV Vassili IV (sünninimi vene Василий Иванович Шуйский, Vassili Ivanovitš Šuiski; 22. september 1552 – 12. september 1612) oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vassili IV
Välispoliitika
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Välispoliitika
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vürst
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Veliž
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Veliki Novgorod
Veliki Ustjug
Veliki Ustjug (varem Ustjug) on linn Venemaal Vologda oblastis Veliki Ustjugi rajoonis.
Vaata Moskva tsaaririik ja Veliki Ustjug
Velikije Luki
Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.
Vaata Moskva tsaaririik ja Velikije Luki
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene Õigeusu Kirik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene keel
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene-Liivi sõda
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1632–1634)
Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene-Poola sõda (1632–1634)
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Moskva tsaaririik ja Veneetsia vabariik
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Moskva tsaaririik ja Venemaa
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Vaata Moskva tsaaririik ja Venemaa ajalugu
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Moskva tsaaririik ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Vaata Moskva tsaaririik ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Moskva tsaaririik ja Venemaa Keisririik
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Moskva tsaaririik ja Vojevood
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Moskva tsaaririik ja Volga
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata Moskva tsaaririik ja Władysław IV Waza
Zaporižžja Sitš
Zaporižžja Sitš (ukraina keeles Запорозька Січ) oli kasakate autonoomne kindlustatud asula praeguse Ukraina alal 16.–18.
Vaata Moskva tsaaririik ja Zaporižžja Sitš
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Moskva tsaaririik ja Zygmunt III Waza
1. mai
1.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1. mai
11. juuli
11.
Vaata Moskva tsaaririik ja 11. juuli
12. juuni
12.
Vaata Moskva tsaaririik ja 12. juuni
1480
1480.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1480
1497
1497.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1497
15. sajand
15.
Vaata Moskva tsaaririik ja 15. sajand
1533
1533.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1533
1547
1547.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1547
1550
1550.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1550
1552
1552.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1552
1555
1555.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1555
1556
1556.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1556
1574
1574.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1574
1576
1576.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1576
1582
1582.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1582
1584
1584.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1584
1587
1587.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1587
1589
1589.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1589
1590
1590.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1590
1593
1593.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1593
1598
1598.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1598
16. sajand
16.
Vaata Moskva tsaaririik ja 16. sajand
1600
1600.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1600
1601
1601.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1601
1603
1603.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1603
1605
1605.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1605
1606
1606.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1606
1607
1607.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1607
1608
1608.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1608
1609
1609.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1609
1610
1610.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1610
1613
1613.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1613
1617
1617.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1617
1645
1645.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1645
1648
1648.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1648
1649
1649.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1649
1650
1650.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1650
1654
1654.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1654
1656
1656.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1656
1658
1658.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1658
1661
1661.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1661
1662
1662.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1662
1667
1667.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1667
1670
1670.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1670
1671
1671.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1671
1676
1676.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1676
1678
1678.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1678
1682
1682.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1682
1686
1686.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1686
1689
1689.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1689
1696
1696.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1696
17. sajand
17.
Vaata Moskva tsaaririik ja 17. sajand
1708
1708.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1708
1711
1711.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1711
1715
1715.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1715
1721
1721.
Vaata Moskva tsaaririik ja 1721
21. veebruar
21.
Vaata Moskva tsaaririik ja 21. veebruar
23. juuli
23.
Vaata Moskva tsaaririik ja 23. juuli
24. juuni
24.
Vaata Moskva tsaaririik ja 24. juuni
4. juuli
4.
Vaata Moskva tsaaririik ja 4. juuli
8. jaanuar
8.
Vaata Moskva tsaaririik ja 8. jaanuar
Vaata ka
16. sajand Venemaal
- Moskva suurvürstiriik
- Moskva tsaaririik
17. sajand Venemaal
- Moskva tsaaririik
Ajaloolised riigid
- Ajutine Valitsus (Venemaa)
- Almohaadide riik
- Austria Liitriik
- Esimene Bulgaaria tsaaririik
- Fatimiidide kalifaat
- Fiume Vaba Riik
- Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Genova vabariik
- Helveetsia vabariik
- Hessen-Darmstadti maakrahvkond
- Hesseni suurhertsogkond
- Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
- Horvaatia liidus Ungariga
- Horvaatia-Slavoonia kuningriik
- II Rzeczpospolita
- Idrisiidide dünastia
- Inkade riik
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (Napoleoni)
- Jugoslaavia
- Jugoslaavia Kuningriik
- Kastiilia kuningriik
- Korsika vabariik
- Krakówi Vabariik
- Lääne-Frangi riik
- Läbikukkunud riik
- Leedu suurvürstiriik
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lotharingia
- Mõlema Sitsiilia kuningriik
- Moskva suurvürstiriik
- Moskva tsaaririik
- Napoli kuningriik
- Nassau hertsogkond
- Pfalzi kuurvürstkond
- Preisi kuningriik
- Rodeesia
- Sardiinia kuningriik
- Sitsiilia kuningriik
- Slavoonia kuningriik
- Soome Demokraatlik Vabariik
- Ukraina Rahvavabariik
- Vana Šveitsi Konföderatsioon
- Vene NFSV
- Venemaa Keisririik
- Wormsi piiskopkond
Tuntud ka kui Moskva impeerium, Vene Tsaaririik, Venemaa tsaaririik.
, Jevdokija Lopuhhina, Kaasani khaaniriik, Kašin, Kabardid, Kahekümneviieaastane sõda, Karl Filip, Karl IX, Kasakad, Katoliku kirik, Kaukaasia, Kaupmees, Käkisalmi lään, Kärde rahu, Kiiev, Kinešma, Kirov, Kohajärgus, Kolonisatsioon, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Koola poolsaar, Koporje, Kostroma, Kreml, Krimmi khaaniriik, Kubermang, Kuldhord, Kumõkid, Kuningas, Läänemeri, Lõuna-Bug, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa kuningas, Liivimaa kuningriik, Liivimaa ordu, Magnus, Majandus, Maksud, Manufaktuur, Marid, Metropoliit, Mihhail I Fjodorovitš, Monopol, Mordvalased, Moskoviidid, Moskva, Moskva ja kogu Venemaa patriarh, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muslim, Must meri, Navigatsioon, Nevel, Nižni Novgorod, Norra kuningas, Oldenburgi dünastia, Opritšnina, Osmanite riik, Palgasõdur, Paremkalda-Ukraina, Pärsia Impeerium, Püha Liiga (1684), Põhja-Kaukaasia, Põhjasõda, Peeter I, Pihkva, Piik, Pošehhonje, Połack, Poola, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Porhov, Prikaas, Protektoraat, Rügement, Reform, Regent, Riia peapiiskopkond, Rjurikovitšid, Romanov, Romanovid, Rootsi, Rootsi kuningas, Rubla, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma riik, Schlüsselburg, Segaduste aeg, Siber, Siberi khaaniriik, Simeon Bekbulatovitš, Sinod, Skandinaavia, Smolensk, Sofja Aleksejevna, Staraja Russa, Starodub, Stefan Batory, Stepan Razin, Stolbovo rahu, Suurhertsog, Suurvürst, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Tartu, Tartu piiskopkond, Tatarlased, Tšeremissi sõjad, Tšerkessid, Tšernihiv, Tšuvašid, Toržok, Troitse-Sergi suurklooster, Tsaar, Udmurdid, Vale-Dmitri I, Valge meri, Valgevene, Vana-Liivimaa, Vanausulised, Vasakkalda-Ukraina, Vasall, Vassili III, Vassili IV, Välispoliitika, Vürst, Veliž, Veliki Novgorod, Veliki Ustjug, Velikije Luki, Vene Õigeusu Kirik, Vene keel, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Poola sõda (1632–1634), Vene-Poola sõda (1654–1667), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Veneetsia vabariik, Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Vojevood, Volga, Władysław IV Waza, Zaporižžja Sitš, Zygmunt III Waza, 1. mai, 11. juuli, 12. juuni, 1480, 1497, 15. sajand, 1533, 1547, 1550, 1552, 1555, 1556, 1574, 1576, 1582, 1584, 1587, 1589, 1590, 1593, 1598, 16. sajand, 1600, 1601, 1603, 1605, 1606, 1607, 1608, 1609, 1610, 1613, 1617, 1645, 1648, 1649, 1650, 1654, 1656, 1658, 1661, 1662, 1667, 1670, 1671, 1676, 1678, 1682, 1686, 1689, 1696, 17. sajand, 1708, 1711, 1715, 1721, 21. veebruar, 23. juuli, 24. juuni, 4. juuli, 8. jaanuar.