Sisukord
47 suhted: Ahassuumadulased, Anatoomia, Anomalepidae, Arengubioloogia, Arne Lepp, Elund, Emakas, Emane, Histoloogia, Imetajad, Infraselts, Kalad, Kloaak, Koolibrilased, Kusesool, Ladina keel, Lõuatud, Loode, Loomad, Maisi-roninastik, Maolised, Mülleri juha, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Mitmikisadus, Morfoloogia, Muna, Munajuhalehter, Munakoor, Munasari, Munemine, Naine, Pimemadulased, Platsenta, Poegimine, Rästiklased, Scolecophidia, Selgroogsed, Sperm, Sperma, Suurosa, Tantilla, Tartu Ülikooli Kirjastus, Viljastumine, Vivipaaria, 2010, 2013.
Ahassuumadulased
Ahassuumadulased on madude sugukond.
Vaata Munajuha ja Ahassuumadulased
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Munajuha ja Anatoomia
Anomalepidae
Anomalepidae on madude sugukond.
Vaata Munajuha ja Anomalepidae
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Munajuha ja Arengubioloogia
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Vaata Munajuha ja Arne Lepp
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Munajuha ja Elund
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Vaata Munajuha ja Emakas
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Vaata Munajuha ja Emane
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Vaata Munajuha ja Histoloogia
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Munajuha ja Imetajad
Infraselts
Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Vaata Munajuha ja Infraselts
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Munajuha ja Kalad
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Vaata Munajuha ja Kloaak
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Munajuha ja Koolibrilased
Kusesool
Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.
Vaata Munajuha ja Kusesool
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Munajuha ja Ladina keel
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Vaata Munajuha ja Lõuatud
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Vaata Munajuha ja Loode
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Munajuha ja Loomad
Maisi-roninastik
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Vaata Munajuha ja Maisi-roninastik
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Munajuha ja Maolised
Mülleri juha
Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.
Vaata Munajuha ja Mülleri juha
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Munajuha ja Meditsiinisõnastik
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Vaata Munajuha ja Meeli Roosalu
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Vaata Munajuha ja Mitmikisadus
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Munajuha ja Morfoloogia
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Munajuha ja Muna
Munajuhalehter
Munajuhalehter (ladina infundibulum tubae uterinae) on paljudel emastel selgroogsetel loomadel (sh naistel) kuse-suguelundkonda kuuluva sisesuguelundi munajuha osa.
Vaata Munajuha ja Munajuhalehter
Munakoor
Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.
Vaata Munajuha ja Munakoor
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Vaata Munajuha ja Munasari
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Vaata Munajuha ja Munemine
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Munajuha ja Naine
Pimemadulased
Pimemadulased (Typhlopidae) on madude alamseltsi sugukond.
Vaata Munajuha ja Pimemadulased
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Vaata Munajuha ja Platsenta
Poegimine
Poegimine on imetajast emaslooma poolt järglase ilmaletoomine.
Vaata Munajuha ja Poegimine
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Vaata Munajuha ja Rästiklased
Scolecophidia
Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.
Vaata Munajuha ja Scolecophidia
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Munajuha ja Selgroogsed
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Vaata Munajuha ja Sperm
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Vaata Munajuha ja Sperma
Suurosa
Suurosa ehk magnum (ladina keeles magnum) on mõnede selgroogse emasloomade sisesuguelund, munajuha osa.
Vaata Munajuha ja Suurosa
Tantilla
Tantilla on maoperekond.
Vaata Munajuha ja Tantilla
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Munajuha ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Munajuha ja Viljastumine
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Vaata Munajuha ja Vivipaaria
2010
2010.
Vaata Munajuha ja 2010
2013
2013.
Vaata Munajuha ja 2013
Tuntud ka kui Oviduct, Tuba faloppii, Tuba uterina.