Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Muusika ajalugu ja Varajane muusika
Muusika ajalugu ja Varajane muusika on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Giovanni Pierluigi da Palestrina, Gregorius I, Gregoriuse koraal, Guillaume Dufay, Helilooja, Ilmalik muusika, Instrumentaalmuusika, Josquin des Prez, Liturgia, Luuletaja, Madalmaade koolkond, Motett, Muusik, Muusika, Muusikainstrument, Noodikiri, Orlando di Lasso, Polüfoonia, Rütm (muusika), Tšello, Trubaduur, Viiul, Vioola, 12. sajand, 15. sajand, 16. sajand.
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Muusika ajalugu · Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Varajane muusika ·
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Gregorius I ja Muusika ajalugu · Gregorius I ja Varajane muusika ·
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Gregoriuse koraal ja Muusika ajalugu · Gregoriuse koraal ja Varajane muusika ·
Guillaume Dufay
Guillaume Dufay (ka Du Fay või Du Fayt; 5. august 1397 Brüsseli lähedal – 27. november 1474 Cambrai) oli vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik.
Guillaume Dufay ja Muusika ajalugu · Guillaume Dufay ja Varajane muusika ·
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Helilooja ja Muusika ajalugu · Helilooja ja Varajane muusika ·
Ilmalik muusika
Ilmalik muusika on mittesakraalne, sekulaarne muusika.
Ilmalik muusika ja Muusika ajalugu · Ilmalik muusika ja Varajane muusika ·
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Instrumentaalmuusika ja Muusika ajalugu · Instrumentaalmuusika ja Varajane muusika ·
Josquin des Prez
1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal.Macey, Grove, §8. Josquin des Prés portree Josquin des Prez (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansihelilooja.
Josquin des Prez ja Muusika ajalugu · Josquin des Prez ja Varajane muusika ·
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Liturgia ja Muusika ajalugu · Liturgia ja Varajane muusika ·
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Luuletaja ja Muusika ajalugu · Luuletaja ja Varajane muusika ·
Madalmaade koolkond
Madalmaade koolkond (inglise keeles ka Franco-Flemish School, Netherlandish School, Burgundian School, Low Countries School, Flemish School, Dutch School või Northern School), ka franko-flaami koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid.
Madalmaade koolkond ja Muusika ajalugu · Madalmaade koolkond ja Varajane muusika ·
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Motett ja Muusika ajalugu · Motett ja Varajane muusika ·
Muusik
Muusik on loovisik, kes tegutseb heliloomingu või muusika interpretatsiooni alal.
Muusik ja Muusika ajalugu · Muusik ja Varajane muusika ·
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Muusika ja Muusika ajalugu · Muusika ja Varajane muusika ·
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Muusika ajalugu ja Muusikainstrument · Muusikainstrument ja Varajane muusika ·
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Muusika ajalugu ja Noodikiri · Noodikiri ja Varajane muusika ·
Orlando di Lasso
pisi Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532 Mons – 14. juuni 1594 München) oli renessansi ajastu üks viljakam ja mitmekülgsem helilooja.
Muusika ajalugu ja Orlando di Lasso · Orlando di Lasso ja Varajane muusika ·
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Muusika ajalugu ja Polüfoonia · Polüfoonia ja Varajane muusika ·
Rütm (muusika)
Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.
Muusika ajalugu ja Rütm (muusika) · Rütm (muusika) ja Varajane muusika ·
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Muusika ajalugu ja Tšello · Tšello ja Varajane muusika ·
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Muusika ajalugu ja Trubaduur · Trubaduur ja Varajane muusika ·
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Muusika ajalugu ja Viiul · Varajane muusika ja Viiul ·
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Muusika ajalugu ja Vioola · Varajane muusika ja Vioola ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Muusika ajalugu · 12. sajand ja Varajane muusika ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Muusika ajalugu · 15. sajand ja Varajane muusika ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Muusika ajalugu · 16. sajand ja Varajane muusika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Muusika ajalugu ja Varajane muusika ühist
- Millised on sarnasused Muusika ajalugu ja Varajane muusika
Võrdlus Muusika ajalugu ja Varajane muusika
Muusika ajalugu on 134 suhted, samas Varajane muusika 77. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 12.32% = 26 / (134 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Muusika ajalugu ja Varajane muusika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
