Sisukord
134 suhted: A cappella, Aischylos, Ajalugu, Amati, Andrea Gabrieli, Antiikaeg, Assüüria, Aulos, Õhtumaade muusikalugu I, Babüloonia, Ballett, Branle, Cantus firmus, Claudio Monteverdi, Cremona, Dionysos, Eesti, Egiptus, EKr, Euripides, Flööt, Galjard, Gilles Binchois, Giovanni Gabrieli, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Gregorius I, Gregoriuse koraal, Guillaume Dufay, Harf, Heli, Helilaad, Helilooja, Helirida, Hiina, Ilmalik muusika, Imitatsioon (muusika), India, Inglise keel, Instrumentaalmuusika, Instrumentalist, Intervall (muusika), Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Jumal, Jumalateenistus, Kõne (keeleteadus), Keel, Kitara, Kontrabass, Kontrapunkt, ... Laienda indeks (84 rohkem) »
- Muusikaajalugu
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
Vaata Muusika ajalugu ja A cappella
Aischylos
Aischylos Aischylos (varem eesti keeles ka Aishülos; vanakreeka keeles Αἰσχύλος, ladina keeles Aeschylus; 525 eKr Atikas Eleusises – 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu.
Vaata Muusika ajalugu ja Aischylos
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Muusika ajalugu ja Ajalugu
Amati
Amatid olid perekond itaalia viiulimeistreid, kes tegutsesid Cremonas umbes aastatel 1549–1740.
Vaata Muusika ajalugu ja Amati
Andrea Gabrieli
Andrea Gabrieli (1532 või 1533 Veneetsia – 30. august 1585 Veneetsia) oli itaalia organist ja helilooja.
Vaata Muusika ajalugu ja Andrea Gabrieli
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Muusika ajalugu ja Antiikaeg
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Vaata Muusika ajalugu ja Assüüria
Aulos
Aulos (vn kr αὐλός, mitmuses αὐλοί auloi) oli vanakreeka puhkpill, mida on tihti kujutatud kunstis ja leitud arheoloogilistel väljakaevamistel.
Vaata Muusika ajalugu ja Aulos
Õhtumaade muusikalugu I
"Õhtumaade muusikalugu I" on 1998.
Vaata Muusika ajalugu ja Õhtumaade muusikalugu I
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Muusika ajalugu ja Babüloonia
Ballett
pisi Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.
Vaata Muusika ajalugu ja Ballett
Branle
Branle (tegusõnast branler 'õõtsuma'), ka kirjapildis bransle, brawl, Itaalias brando, on Prantsusmaa päritoluga rahulikus tempos ring- või reatants piiramatule arvule tantsijatele.
Vaata Muusika ajalugu ja Branle
Cantus firmus
Cantus firmus (ladina keeles 'kindel laul') on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena.
Vaata Muusika ajalugu ja Cantus firmus
Claudio Monteverdi
Claudio Monteverdi 1640. aastal Bernardo Strozzi maalil Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Vaata Muusika ajalugu ja Claudio Monteverdi
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Vaata Muusika ajalugu ja Cremona
Dionysos
Dionysos. Marmor. 2. sajand eKr Dionysos, Ariadne, saatürid ja menaadid. Atika krateer IV sajandist eKr Dionysos loorberipärjaga. Marmor. Rooma umbes aastaist 40–60 pärinev koopia kreeka originaalist (umbes 350–325 eKr) Dionysos ehk Bakchos (ladina keeles Bacchus) oli vanakreeka mütoloogias veinijumal.
Vaata Muusika ajalugu ja Dionysos
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Muusika ajalugu ja Eesti
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Muusika ajalugu ja Egiptus
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Vaata Muusika ajalugu ja EKr
Euripides
Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist Euripides (vanakreeka keeles Εὐριπίδης; umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik.
Vaata Muusika ajalugu ja Euripides
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Vaata Muusika ajalugu ja Flööt
Galjard
15. sajandi illustratsioonil on kujutatud tantsupaari tantsimas elavaloomulist tantsu, mida mõned on tõlgendanud galjardina. Galjard (prantsuse keeles gaillarde, itaalia keeles gagliarda, inglise keeles galliard) oli renessansiaegne 3/4 taktimõõdus tantsu- ja muusikastiil, mis oli 16.
Vaata Muusika ajalugu ja Galjard
Gilles Binchois
Binchois (paremal) koos Guillaume Dufayga Gilles Binchois (õieti Gilles de Binche, tuntud ka kui de Bins; u 1400 – 20. september 1460) oli franko-flaami ja Burgundia koolkonna renessansihelilooja.
Vaata Muusika ajalugu ja Gilles Binchois
Giovanni Gabrieli
Giovanni Gabrieli (1554/1557 Veneetsia – 12. august 1612 Veneetsia) oli Veneetsia koolkonna üks olulisim helilooja ja organist.
Vaata Muusika ajalugu ja Giovanni Gabrieli
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
Vaata Muusika ajalugu ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Vaata Muusika ajalugu ja Gregorius I
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Muusika ajalugu ja Gregoriuse koraal
Guillaume Dufay
Guillaume Dufay (ka Du Fay või Du Fayt; 5. august 1397 Brüsseli lähedal – 27. november 1474 Cambrai) oli vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik.
Vaata Muusika ajalugu ja Guillaume Dufay
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Vaata Muusika ajalugu ja Harf
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Muusika ajalugu ja Heli
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Vaata Muusika ajalugu ja Helilaad
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Vaata Muusika ajalugu ja Helilooja
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Vaata Muusika ajalugu ja Helirida
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Muusika ajalugu ja Hiina
Ilmalik muusika
Ilmalik muusika on mittesakraalne, sekulaarne muusika.
Vaata Muusika ajalugu ja Ilmalik muusika
Imitatsioon (muusika)
Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles.
Vaata Muusika ajalugu ja Imitatsioon (muusika)
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Muusika ajalugu ja India
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Muusika ajalugu ja Inglise keel
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Vaata Muusika ajalugu ja Instrumentaalmuusika
Instrumentalist
Instrumentalist ehk pillimängija on muusik, kes kasutab improviseerimiseks ja heliloomingu esitamiseks mingit pilli.
Vaata Muusika ajalugu ja Instrumentalist
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Muusika ajalugu ja Intervall (muusika)
Johannes Ockeghem
pisi Johannes Ockeghem (ka Jean de, Jan; perekonnanimi Okeghem, Ogkegum, Okchem, Hocquegam, Ockegham) (1410 ja 1425 vahel Saint-Ghislain, Belgia – 6. veebruarBrown & Stein 1996, lk 61. 1497, Tours, Prantsusmaa) oli 15.
Vaata Muusika ajalugu ja Johannes Ockeghem
Josquin des Prez
1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal.Macey, Grove, §8. Josquin des Prés portree Josquin des Prez (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27.
Vaata Muusika ajalugu ja Josquin des Prez
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Muusika ajalugu ja Jumal
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Vaata Muusika ajalugu ja Jumalateenistus
Kõne (keeleteadus)
Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses.
Vaata Muusika ajalugu ja Kõne (keeleteadus)
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Muusika ajalugu ja Keel
Kitara
Apollon kitaraga Kitara oli muusikainstrument vanaajal.
Vaata Muusika ajalugu ja Kitara
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Vaata Muusika ajalugu ja Kontrabass
Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.
Vaata Muusika ajalugu ja Kontrapunkt
Koor (muusika)
Koor (kreekakeelsest sõnast choros) on lauljatest koosnev muusikakollektiiv, mis esitab koorimuusikat.
Vaata Muusika ajalugu ja Koor (muusika)
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks.
Vaata Muusika ajalugu ja Kvart
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Vaata Muusika ajalugu ja Kvint
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Muusika ajalugu ja Ladina keel
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Vaata Muusika ajalugu ja Laulja
Löökpillid
Löökpill ja uud araabia pillipoes Keralas 2012. aastal Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil.
Vaata Muusika ajalugu ja Löökpillid
Lüüra
Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas.
Vaata Muusika ajalugu ja Lüüra
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Muusika ajalugu ja Linnriik
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Vaata Muusika ajalugu ja Liturgia
Luteri koraal
Luteri koraal, ka protestantlik koraal, ka luterikoraal on luteri kirikus lauldav kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses reformatsiooniga 16.
Vaata Muusika ajalugu ja Luteri koraal
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Muusika ajalugu ja Luule
Luuletaja
Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.
Vaata Muusika ajalugu ja Luuletaja
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Vaata Muusika ajalugu ja Mažoor
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Muusika ajalugu ja Madalmaad
Madalmaade koolkond
Madalmaade koolkond (inglise keeles ka Franco-Flemish School, Netherlandish School, Burgundian School, Low Countries School, Flemish School, Dutch School või Northern School), ka franko-flaami koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid.
Vaata Muusika ajalugu ja Madalmaade koolkond
Madrigal
Marietta Robusti, "Autoportree madrigaliga" (ilmselt 1580ndad) Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on renessansiajal (15.–16. sajandil) ja varabarokis (aastail 1600–1750) levinud ilmaliku muusika žanr, tõsise sisuga polüfooniline laul, mille sisuks oli valdavalt armastus või loodus.
Vaata Muusika ajalugu ja Madrigal
Märgisüsteem
Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).
Vaata Muusika ajalugu ja Märgisüsteem
Minnesinger
Manesse käsikirjas Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas Walther von der Vogelweide. ''Spruch'' "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15.
Vaata Muusika ajalugu ja Minnesinger
Minoor
Minoor (ladina k minor, 'väike') ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
Vaata Muusika ajalugu ja Minoor
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Muusika ajalugu ja Missa
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Vaata Muusika ajalugu ja Motett
Muusik
Muusik on loovisik, kes tegutseb heliloomingu või muusika interpretatsiooni alal.
Vaata Muusika ajalugu ja Muusik
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Muusika ajalugu ja Muusika
Muusikaajalugu
Muusikaajalugu (inglise keeles music history) on teadusharu, muusikateaduse aladistsipliin, mille uurimisvaldkonnaks on muusika ajalugu.
Vaata Muusika ajalugu ja Muusikaajalugu
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Muusika ajalugu ja Muusikainstrument
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Vaata Muusika ajalugu ja Neuma
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Vaata Muusika ajalugu ja Noodikiri
Oboe
Oboe Oboe (prantsuse sõnast haut-bois – 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.
Vaata Muusika ajalugu ja Oboe
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Vaata Muusika ajalugu ja Oktav
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Vaata Muusika ajalugu ja Ooper
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Muusika ajalugu ja Orel
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Vaata Muusika ajalugu ja Organum
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Vaata Muusika ajalugu ja Orkester
Orlando di Lasso
pisi Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532 Mons – 14. juuni 1594 München) oli renessansi ajastu üks viljakam ja mitmekülgsem helilooja.
Vaata Muusika ajalugu ja Orlando di Lasso
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Vaata Muusika ajalugu ja Palestiina (piirkond)
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Vaata Muusika ajalugu ja Palve
Pantomiim
http://www.pablo-zibes.de Pantomiim Pablo Zibes Pantomiim on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel.
Vaata Muusika ajalugu ja Pantomiim
Passioon
Passioon (hilisladina passio) on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Vaata Muusika ajalugu ja Passioon
Pavaan
Pavaan (it pavana, padovana; sks Paduana) on seltskonnatants, mis oli populaarne renessansiajastul Euroopas, eriti 16. sajandil.
Vaata Muusika ajalugu ja Pavaan
Pentatoonika
Pentatoonika (.
Vaata Muusika ajalugu ja Pentatoonika
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Muusika ajalugu ja Polüfoonia
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Muusika ajalugu ja Prantsusmaa
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Vaata Muusika ajalugu ja Rahvalaul
Rahvamuusika
Rahvamuusika pala "The Raggle Taggle Gypsy" on Iirimaalt pärit, Suurbritannias, Iirimaal ja Põhja-Ameerikas populaarne. Esitab Rapalje Saksamaal Balves, Balver Höhle Iiri rahvamuusika ja Kelti muusika festivalil 2018. aastal Rahvamuusika ehk pärimusmuusika ehk etnomuusika ehk folkmuusika (inglise keeles folk music, saksa keeles Volksmusik) on üldmõiste, mille all mõistetakse muusikat, millel on tavaliselt järgmised tunnused.
Vaata Muusika ajalugu ja Rahvamuusika
Rütm (muusika)
Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.
Vaata Muusika ajalugu ja Rütm (muusika)
Reekviem
Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks.
Vaata Muusika ajalugu ja Reekviem
Rituaal
paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.
Vaata Muusika ajalugu ja Rituaal
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Muusika ajalugu ja Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Muusika ajalugu ja Saksamaa
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Vaata Muusika ajalugu ja Süüria
Seos
Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.
Vaata Muusika ajalugu ja Seos
Sophokles
pisi Sophokles (kreeka keeles Σοφοκλῆς Sophoklēs; 497/496 eKr Kolonos – 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.
Vaata Muusika ajalugu ja Sophokles
Stradivari
Stradivari (ladinapäraselt Stradivarius) oli itaalia viiulimeistrite perekond.
Vaata Muusika ajalugu ja Stradivari
Taktimõõt
Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus.
Vaata Muusika ajalugu ja Taktimõõt
Tants
Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos.
Vaata Muusika ajalugu ja Tants
Tantsija
Paaristantsijad Tantsija on inimene, kes tegeleb tantsimisega.
Vaata Muusika ajalugu ja Tantsija
Tantsumuusika
Tantsumuusika on muusika tantsu saateks.
Vaata Muusika ajalugu ja Tantsumuusika
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Vaata Muusika ajalugu ja Tšello
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Muusika ajalugu ja Tähendus
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Muusika ajalugu ja Teadusharu
Toomas Siitan
Toomas Siitan (2018) Toomas Siitan (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.
Vaata Muusika ajalugu ja Toomas Siitan
Tragöödia
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).
Vaata Muusika ajalugu ja Tragöödia
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas.
Vaata Muusika ajalugu ja Trubaduur
Truväär
Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.
Vaata Muusika ajalugu ja Truväär
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Muusika ajalugu ja Vaimulik
Vaimulik muusika
Vaimulik muusika (ka religioosne muusika, sakraalmuusika) on muusika, mis on seotud religiooniga.
Vaata Muusika ajalugu ja Vaimulik muusika
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Muusika ajalugu ja Vana-Kreeka
Varajane muusika
Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.
Vaata Muusika ajalugu ja Varajane muusika
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Muusika ajalugu ja Veneetsia
Veneetsia koolkond
Veneetsia koolkond oli muusikastiil ja kogum ajavahemikus 1550–1610 tegutsenud põhiliselt Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud heliloojaid.
Vaata Muusika ajalugu ja Veneetsia koolkond
Veneetsia Püha Markuse kirik
Püha Markuse kirik (2004) Püha Markuse kirik (ka Püha Markuse katedraal, itaalia keeles Basilica di San Marco) on kirik Itaalias Veneetsias Püha Markuse väljakul Doodžide palee lähedal.
Vaata Muusika ajalugu ja Veneetsia Püha Markuse kirik
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Muusika ajalugu ja Viiul
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Vaata Muusika ajalugu ja Vioola
Vokaalmuusika
Vokaalmuusika on muusikažanr, millesse kuuluvaid heliteoseid esitatakse lauldes.
Vaata Muusika ajalugu ja Vokaalmuusika
12. sajand
12.
Vaata Muusika ajalugu ja 12. sajand
13. sajand
13.
Vaata Muusika ajalugu ja 13. sajand
14. sajand
14.
Vaata Muusika ajalugu ja 14. sajand
15. sajand
15.
Vaata Muusika ajalugu ja 15. sajand
16. sajand
16.
Vaata Muusika ajalugu ja 16. sajand
4. sajand
4.
Vaata Muusika ajalugu ja 4. sajand
5. sajand
5.
Vaata Muusika ajalugu ja 5. sajand
604
604.
Vaata Muusika ajalugu ja 604
7. sajand
7.
Vaata Muusika ajalugu ja 7. sajand
9. sajand
9.
Vaata Muusika ajalugu ja 9. sajand
Vaata ka
Muusikaajalugu
- Klassikaline muusika
- Muusika ajalugu
- Muusikaajalugu
- Muusikaarheoloogia
- Muusikateadus
- Muusikateooria
- Nüüdismuusika
- Partituur