Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Armeenia NSV, Armeenlased, Aserbaidžaani keel, Aserbaidžaani NSV, Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal, Aserbaidžaanlased, İlham Əliyev, Bakuu, Gəncə, Iraan, Kalifaat, Kaukaasia, Kristlus, Kurdid, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi sõda, Mägi-Karabahhi Vabariik, Murre, Nõukogude Liit, Pärsia keel, Sassaniidide riik, Vene-Pärsia sõda (1804–1813), Venelased, Venemaa Keisririik, 2. sajand eKr, 7. sajand.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia ja Mägi-Karabahh ·
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Armeenia NSV ja Aserbaidžaan · Armeenia NSV ja Mägi-Karabahh ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenlased ja Aserbaidžaan · Armeenlased ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaani keel
pisi Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keel · Aserbaidžaani keel ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaani NSV
Aserbaidžaani NSV (täieliku nimetusega Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani NSV · Aserbaidžaani NSV ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal
Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal · Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaanlased · Aserbaidžaanlased ja Mägi-Karabahh ·
İlham Əliyev
İlham Heydər oğlu Əliyev (hääldus:; kasutatakse ka kirjapilti Ilham Hejdär oglu Älijev; sündinud 24. detsembril 1961 Bakuus) on Aserbaidžaani neljas ja praegune president.
Aserbaidžaan ja İlham Əliyev · Mägi-Karabahh ja İlham Əliyev ·
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Aserbaidžaan ja Bakuu · Bakuu ja Mägi-Karabahh ·
Gəncə
Gəncə (mööndav Gäncä; varasem venepärane nimekuju oli Gjandža) on linn Aserbaidžaani idaosas.
Aserbaidžaan ja Gəncə · Gəncə ja Mägi-Karabahh ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Aserbaidžaan ja Iraan · Iraan ja Mägi-Karabahh ·
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Aserbaidžaan ja Kalifaat · Kalifaat ja Mägi-Karabahh ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Aserbaidžaan ja Kaukaasia · Kaukaasia ja Mägi-Karabahh ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Aserbaidžaan ja Kristlus · Kristlus ja Mägi-Karabahh ·
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Aserbaidžaan ja Kurdid · Kurdid ja Mägi-Karabahh ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh · Mägi-Karabahh ja Mägi-Karabahh ·
Mägi-Karabahhi sõda
Armeenia sõdurid (1994). Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahhi sõda · Mägi-Karabahh ja Mägi-Karabahhi sõda ·
Mägi-Karabahhi Vabariik
Vene rahuvalvajate poolt julgestatud Lachini koridor Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis aastatel 1994-2020; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Mägi-Karabahhi Vabariik (ka Artsahhi vabariik) oli aastatel 1991-2023 tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahhi Vabariik · Mägi-Karabahh ja Mägi-Karabahhi Vabariik ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Aserbaidžaan ja Murre · Mägi-Karabahh ja Murre ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Aserbaidžaan ja Nõukogude Liit · Mägi-Karabahh ja Nõukogude Liit ·
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Aserbaidžaan ja Pärsia keel · Mägi-Karabahh ja Pärsia keel ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Aserbaidžaan ja Sassaniidide riik · Mägi-Karabahh ja Sassaniidide riik ·
Vene-Pärsia sõda (1804–1813)
Vene-Pärsia sõda oli sõda Venemaa keisririigi ja Pärsia vahel aastatel 1804–1813.
Aserbaidžaan ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) · Mägi-Karabahh ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Aserbaidžaan ja Venelased · Mägi-Karabahh ja Venelased ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Aserbaidžaan ja Venemaa Keisririik · Mägi-Karabahh ja Venemaa Keisririik ·
2. sajand eKr
2.
2. sajand eKr ja Aserbaidžaan · 2. sajand eKr ja Mägi-Karabahh ·
7. sajand
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh ühist
- Millised on sarnasused Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh
Võrdlus Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh
Aserbaidžaan on 167 suhted, samas Mägi-Karabahh 73. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 11.25% = 27 / (167 + 73).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
