Kiiremini kui brauser!
75 suhted: Aksi mõis, Ametimõis, Asundus, Eesti mõisate loend, Esiaeg, Feodalism, Fideikomiss, Glehni loss, Härrastemaja, Hüüru mõis, Hiiumaa, Ingeri, Inglise park, Jääkelder, Jälgimäe mõis, Joala mõis, Kaja (ajaleht), Kallavere mõis, Karjamõis, Kasvuhoone, Kõrvalmõis, Keskaeg, Kirikumõis, Kloostrimõis, Kubjas, Kumna mõis, Latifundium, Lauamõis, Lään, Lätlased, Lehtla, Liivi keel, Linn, Linnamõis, Lomonossovi rajoon, Mõisad Tartu linnas, Mõisakool, Mõisapark, Mõisapolitsei, Mõisasüda, Mõisastamine, Mõisate ülevõtmine, Mõisavald, Meierei, Moskva, Narva, Nikolai von Glehn, Oranžerii, Oru loss, Paadisadam, ..., Paviljon, Poolmõis, Prantsuse park, Puit, Rantšo, Rapla maakond, Rüütelkond, Rüütelkonnamõis, Rüütlimõis, Reihenau mõis, Riigimõis, Sepikoda, Soome keel, Suur reduktsioon, Suvemõis, Tall, Tallinn, Tartumaa, Tõllakuur, Tiskre mõis, Valgevene, Vana-Prangli mõis, Venemaa, Viinaköök, Viskoosa mõis. Laienda indeks (25 rohkem) »
Aksi mõis
Aksi mõis (ka Väike-Prangli mõis; saksa keeles Klein-Wrangelsholm) oli poolmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Mõis ja Aksi mõis · Näe rohkem »
Ametimõis
Ametimõis (saksa keeles Amt) oli ajalooline majandusüksus, mis haldas läänistamata maid ja kogus makse.
Uus!!: Mõis ja Ametimõis · Näe rohkem »
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Uus!!: Mõis ja Asundus · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Mõis ja Esiaeg · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Mõis ja Feodalism · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Glehni loss
Glehni lossi (Hohenhaupti lossi) vaade lõunaküljelt Glehni lossi vaade põhjaküljelt Hoone Vana-Mustamäe tänav 69 / Torni tänav 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel Glehni loss (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone Mustamäe nõlval Tallinnas Nõmme linnaosas.
Uus!!: Mõis ja Glehni loss · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Hüüru mõis
Kunagise Hüüru mõisa peahoone Hüüru mõis (saksa keeles Huer) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Mõis ja Hüüru mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Mõis ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Mõis ja Ingeri · Näe rohkem »
Inglise park
Inglise park (ka Inglise stiilis park, Inglise pargistiil) on pargikujunduse stiil, mis vastandub Prantsuse pargistiilile.
Uus!!: Mõis ja Inglise park · Näe rohkem »
Jääkelder
Kehtna mõisa jääkelder (september 2011) Jääkelder on jääga jahutatav kelder, kus hoitakse harilikult kiiresti riknevaid toiduaineid.
Uus!!: Mõis ja Jääkelder · Näe rohkem »
Jälgimäe mõis
Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Mõis ja Jälgimäe mõis · Näe rohkem »
Joala mõis
Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Mõis ja Joala mõis · Näe rohkem »
Kaja (ajaleht)
Kaja oli päevaleht, mis ilmus Tallinnas aastatel 1919–1935 algul Eesti Maarahva Liidu ja hiljem Põllumeestekogude häälekandjana.
Uus!!: Mõis ja Kaja (ajaleht) · Näe rohkem »
Kallavere mõis
Kallavere mõis (saksa keeles Makalafer) oli Maardu mõisa kõrvalmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Mõis ja Kallavere mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kasvuhoone
Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.
Uus!!: Mõis ja Kasvuhoone · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Mõis ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Mõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Uus!!: Mõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »
Kubjas
Kubjas oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegadest teoliste töölesundimise, järelevalve ja karistamisega.
Uus!!: Mõis ja Kubjas · Näe rohkem »
Kumna mõis
Mõisa peahoone Kumna mõis, varem Knoobuse mõis (saksa keeles Kumna) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Mõis ja Kumna mõis · Näe rohkem »
Latifundium
Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Uus!!: Mõis ja Latifundium · Näe rohkem »
Lauamõis
Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.
Uus!!: Mõis ja Lauamõis · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Mõis ja Lään · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Mõis ja Lätlased · Näe rohkem »
Lehtla
''Gazebo'' talvises ''Parc du Mont-Royal'' linnapargis Montréalis Lehtla (vanemas keeles lehtmaja ja ka laube) on väike sõrestikehitis varjualuse puhke- ja lustkohana enamasti aias või pargis.
Uus!!: Mõis ja Lehtla · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Mõis ja Liivi keel · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Mõis ja Linn · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Mõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Lomonossovi rajoon
Lomonossovi rajoon on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Mõis ja Lomonossovi rajoon · Näe rohkem »
Mõisad Tartu linnas
Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.
Uus!!: Mõis ja Mõisad Tartu linnas · Näe rohkem »
Mõisakool
Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.
Uus!!: Mõis ja Mõisakool · Näe rohkem »
Mõisapark
Mõisapark on mõisa härrastemaja juures asuv park.
Uus!!: Mõis ja Mõisapark · Näe rohkem »
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Uus!!: Mõis ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Mõisastamine
Mõisastamine on talupoegade kasutuses olnud maa ühendamine mõisamaaga.
Uus!!: Mõis ja Mõisastamine · Näe rohkem »
Mõisate ülevõtmine
Mõisate ülevõtmine oli 20. sajandil Venemaa Nõukogude Vabariigis endistel Venemaa keisririigi aladel toimunud protsess, mille käigus võeti üle mõisnike, kirikute ja kloostrite maavaldused.
Uus!!: Mõis ja Mõisate ülevõtmine · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Mõis ja Mõisavald · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Mõis ja Meierei · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Mõis ja Moskva · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Mõis ja Narva · Näe rohkem »
Nikolai von Glehn
Alexander Nikolai von Glehn (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis – 7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.
Uus!!: Mõis ja Nikolai von Glehn · Näe rohkem »
Oranžerii
Oranžerii. Versailles' lossi aia- ja pargikunsti iseseisev ansambel Palmse mõisa palmimaja Kensingtoni palee oranžerii Oranžerii (prantsuse keelest orange, 'apelsin'), apelsinikasvuhoone.
Uus!!: Mõis ja Oranžerii · Näe rohkem »
Oru loss
Oru loss Oru loss oli ehitis Virumaal Jõhvi kihelkonnas nüüdisajal Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Mõis ja Oru loss · Näe rohkem »
Paadisadam
Suurem paadisadam Soomes Paadisadam (ka paadisild) on paatide sildumiseks ja hoidmiseks ehitatud lihtne väikesadam.
Uus!!: Mõis ja Paadisadam · Näe rohkem »
Paviljon
Nüüdisaegne näituspaviljon ning vanamoodne galeriipaviljon Paviljon on mitmesuguse kuju (ennekõike ümmargune ja mitmekandiline) ja otstarbega (ennekõike aia- ja pargimaja, lusthoone, ooteruum või kiosk) kergema konstruktsiooniga ehitis.
Uus!!: Mõis ja Paviljon · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Mõis ja Poolmõis · Näe rohkem »
Prantsuse park
Peterhofi lossi Prantsuse park Prantsuse park (ka Prantsuse stiilis park, Prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus.
Uus!!: Mõis ja Prantsuse park · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Mõis ja Puit · Näe rohkem »
Rantšo
Rantšo Rantšo on maa-ala, mis hõlmab mitmesuguseid ehitisi, mida kasutatakse peamiselt karjapidamiseks ning aastaringselt söödetavate kariloomade, tavaliselt veiste ja lammaste, kasvatamiseks.
Uus!!: Mõis ja Rantšo · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Mõis ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Mõis ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.
Uus!!: Mõis ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reihenau mõis
Reihenau mõis (saksa keeles Reichenau) oli Järvakandi klaasivabrik poolmõisa staatuses Rapla kihelkonnas Harju kreisis.
Uus!!: Mõis ja Reihenau mõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Sepikoda
Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Mõis ja Sepikoda · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Mõis ja Soome keel · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suvemõis
Suvemõis (Höfchen) oli 16.
Uus!!: Mõis ja Suvemõis · Näe rohkem »
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Uus!!: Mõis ja Tall · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Mõis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tõllakuur
Sagadi mõisa tõllakuur Kiikla mõisa tall-tõllakuur Tõllakuur on endisaegne hoone, kus hoiti tõldasidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Mõis ja Tõllakuur · Näe rohkem »
Tiskre mõis
Tiskre mõis (saksa keeles Tischer) oli eramõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Mõis ja Tiskre mõis · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Mõis ja Valgevene · Näe rohkem »
Vana-Prangli mõis
Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.
Uus!!: Mõis ja Vana-Prangli mõis · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Mõis ja Venemaa · Näe rohkem »
Viinaköök
Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.
Uus!!: Mõis ja Viinaköök · Näe rohkem »
Viskoosa mõis
Viskoosa mõis (saksa keeles Hohenholm-Viscosa) oli poolmõis Reigi kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Mõis ja Viskoosa mõis · Näe rohkem »
