Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Annelinn, Annemõisa tänav, Biomeedikum, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eha tänav (Tartu), Emajõe ürgorg, Forseliuse park, Forseliuse seminar, Hektar, Itaalia, Jaama mõis, Jaamamõisa, Karjamõis, Karlova, Karlova mõis, Keskaeg, Lauamõis, Lõuna-Eesti, Liphart, Maarjamõisa mõis, Mõisasüda, Nõlvaku tänav, Piiskopi mõis, Poola kuningas, Puiestee, Puiestee tänav, Raadi mõis, Raadi-Kruusamäe, Ravila, Riia tänav, Rootsi, Rootsi aeg, Ropka, Ropka mõis, Ropka tee, Suur kaar, Tamme mõis (Nõo), Tammelinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Maarja Kool, Tartu raad, Tähe tänav, Tähtvere, Tähtvere mõis, Vasula mõis, 1584, 16. sajand, 1601, ..., 1625, 1630, 1684, 17. sajand, 1733, 1793, 18. sajand, 1847, 19. sajand, 1911, 1919, 1923, 1944, 1992, 20. sajand, 2006, 2011. Laienda indeks (17 rohkem) »
Annelinn
Droonivideo Annelinnast 2021. aasta juulis Annelinn 2021. aastal Annelinna vaade Kesklinna poolt Annelinna hooned Annelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Annelinn · Näe rohkem »
Annemõisa tänav
Annemõisa tänav on tänav Tartus, Annelinnas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Annemõisa tänav · Näe rohkem »
Biomeedikum
Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Biomeedikum · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eha tänav (Tartu)
Eha tänav (Tartu linnavolikogu otsus 14. maist 1936, varasemad nimed Eliisabeti tänav, Elisabethstraße) on tänav Tartus Karlova linnajaos, mille pikkus on 660 m. Tänav algab Võru tänavalt, ristub Kesk, Tähe ja Salme tänavaga ning lõpeb teispool Salmet väikese tupikuga.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eha tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Emajõe ürgorg
Emajõe ürgorg on ürgorg, milles voolab Emajõgi.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Emajõe ürgorg · Näe rohkem »
Forseliuse park
Forseliuse park Forseliuse park on park Tartus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Forseliuse park · Näe rohkem »
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Hektar · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaama mõis
Jaama mõis (saksa keeles Jama) oli linnamõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Jaama mõis · Näe rohkem »
Jaamamõisa
Jaamamõisa on Tartu linnaosa Tartu kirdeosas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Jaamamõisa · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karjamõis · Näe rohkem »
Karlova
Droonivideo Karlovas 2021. aasta septembris Tartu Loomemajanduskeskus, Kalevi 13 Karlova on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karlova · Näe rohkem »
Karlova mõis
Karlova mõisa härrastemaja 2010. aasta märtsis Osa mõisa härrastemajast on nüüdseks restaureeritud Karlova mõis (saksa keeles Karlowa) oli mõis Tartus, nüüdses Karlova linnaosas, kus asub üks esimesi uusgooti stiilis häärbereid Eestis.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karlova mõis · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Keskaeg · Näe rohkem »
Lauamõis
Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Lauamõis · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liphart
Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Liphart · Näe rohkem »
Maarjamõisa mõis
Maarjamõisa mõis, ka Maarjamõis (saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Maarjamõisa mõis · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Nõlvaku tänav
Nõlvaku tänav on tänav Tartus Annelinna ja Ihaste linnaosa servas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Nõlvaku tänav · Näe rohkem »
Piiskopi mõis
Piiskopi mõis (saksa keeles Bischofshof) oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Piiskopi mõis · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Puiestee · Näe rohkem »
Puiestee tänav
Puiestee tänav Puiestee tänav Puiestee tänav (saksa keeles Alleestraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Puiestee tänav · Näe rohkem »
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Raadi mõis · Näe rohkem »
Raadi-Kruusamäe
Droonivideo Raadi pargist ja Majoraadi pargist Raadi-Kruusamäe serval 2021. aastal Raadi-Kruusamäe on Tartu linnaosa ja paikneb Tartu kirdeosas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Raadi-Kruusamäe · Näe rohkem »
Ravila
Ravila on alevik Harju maakonna Kose vallas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ravila · Näe rohkem »
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Riia tänav · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Ropka
Vaade Ropkale Emajõe vasemkaldalt Ropka on linnaosa Tartu lõunaosas, Emajõe paremkaldal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka · Näe rohkem »
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka mõis · Näe rohkem »
Ropka tee
Ropka tee on tänav Tartus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka tee · Näe rohkem »
Suur kaar
Suur-kaar Tamme gümnaasiumi juures Suur kaar on tänav Tartus Tammelinnas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Suur kaar · Näe rohkem »
Tamme mõis (Nõo)
Tamme mõisa peahoone Tamme mõis oli Tähtvere mõisa karjamõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tamme mõis (Nõo) · Näe rohkem »
Tammelinn
Droonivideo Tammelinnast 2021. aasta septembris Tammelinna linnaosa asub Tartu edelaosas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tammelinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Maarja Kool
Tartu Maarja Kool on munitsipaalkool Tartus, kus õpivad mõõduka, raske ja sügava vaimse alaarenguga õpilased.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu Maarja Kool · Näe rohkem »
Tartu raad
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu raad · Näe rohkem »
Tähe tänav
Tähe 20 Tähe 95 Tähe tänav on 4,1 km pikkune tänav Tartus.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähe tänav · Näe rohkem »
Tähtvere
Taara puiestee Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähtvere · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Vasula mõis
Vaade Vasula mõisa maadele 1783, Johann Christoph Brotze Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Vasula mõis · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1584 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 16. sajand · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1601 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1625 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1630 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1684 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 17. sajand · Näe rohkem »
1733
1733.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1733 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1793 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 18. sajand · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1847 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 19. sajand · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1911 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1919 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1923 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1944 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1992 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 20. sajand · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 2006 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 2011 · Näe rohkem »
