Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aksioom, Aristoteles, Bertrand Russell, Eitus, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Implikatsioon, Lauseloogika, Logitsism, Loogika, Matemaatika, Muutuja, Predikaat, Predikaatloogika, Rudolf Carnap, Russelli paradoks.
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Aksioom ja Mõistekiri · Aksioom ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Mõistekiri · Aristoteles ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Bertrand Russell ja Mõistekiri · Bertrand Russell ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Eitus ja Mõistekiri · Eitus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mõistekiri · Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Gottlob Frege ja Mõistekiri · Gottlob Frege ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Implikatsioon
A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement. It is only false when both the antecedent A is true and the consequent B is false Implikatsioon ehk materiaalne implikatsioon on tõeväärtuste algebras ehk loogikaalgebras binaarne tehe, mille tulem on väär parajasti siis, kui tehte esimene operand on tõene ja teine operand on väär. Implikatsiooni saab tähistada järgnevalt.
Implikatsioon ja Mõistekiri · Implikatsioon ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Lauseloogika ja Mõistekiri · Lauseloogika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Logitsism ja Mõistekiri · Logitsism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Loogika ja Mõistekiri · Loogika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Mõistekiri ja Matemaatika · Matemaatika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Mõistekiri ja Muutuja · Muutuja ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Mõistekiri ja Predikaat · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Predikaat ·
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Mõistekiri ja Predikaatloogika · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Predikaatloogika ·
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Mõistekiri ja Rudolf Carnap · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Rudolf Carnap ·
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Mõistekiri ja Russelli paradoks · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Russelli paradoks ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ühist
- Millised on sarnasused Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Võrdlus Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Mõistekiri on 25 suhted, samas Philosophy of Mathematics: An Introduction 246. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.90% = 16 / (25 + 246).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõistekiri ja Philosophy of Mathematics: An Introduction. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
