Kiiremini kui brauser!Sarnasusi NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Eriosakond, Ivan Serov, KGB Teine Peavalitsus, Lubjanka väljak, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riiklik julgeolek, SMERŠ, Viktor Abakumov, Vjatšeslav Molotov, Vsevolod Merkulov, 14. aprill, 15. märts, 26. august, 31. detsember, 4. detsember, 4. mai, 7. mai.
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Ivan Serov
Ivan Serov (vene keeles Иван Александрович Серов; 13. august 1905 Vologda kubermang – 1. juuli 1990 Moskva oblast) oli NSV Liidu sise- ja välisjulgeoleku juhtivtöötaja.
Ivan Serov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Ivan Serov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
KGB Teine Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.
KGB Teine Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · KGB Teine Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Lubjanka väljak
Lubjanka väljak 19. sajandil Lubjanka väljak (Лубянская площадь) on väljak Moskvas Punase väljaku lähistel.
Lubjanka väljak ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Lubjanka väljak ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Moskva ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Riiklik julgeolek · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Riiklik julgeolek ·
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja SMERŠ · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ ·
Viktor Abakumov
Viktor Semjonovitš Abakumov (Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Viktor Abakumov · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Viktor Abakumov ·
Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940).
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Vjatšeslav Molotov · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Vjatšeslav Molotov ·
Vsevolod Merkulov
Vsevolod Merkulov (vene keeles Всеволод Николаевич Меркулов; 6. november 1895 Zaqatala – 23. detsember 1953 Moskva) oli NSV Liidu partei- ja riigitegelane, luuraja.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Vsevolod Merkulov · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Vsevolod Merkulov ·
14. aprill
14.
14. aprill ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 14. aprill ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
15. märts
15.
15. märts ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 15. märts ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
26. august
26.
26. august ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 26. august ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
31. detsember
31.
31. detsember ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 31. detsember ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
4. detsember
4.
4. detsember ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 4. detsember ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
4. mai
4.
4. mai ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 4. mai ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
7. mai
7.
7. mai ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · 7. mai ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ühist
- Millised on sarnasused NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Võrdlus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium on 86 suhted, samas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 92. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 14.61% = 26 / (86 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
