69 suhted: Adam Bremenist, Anarhosündikalism, Astronoomia, Bernhard Schmidt, Eesti, Eesti Loodus, Esimene maailmasõda, Harju maakond, Harjumaa, Hülkari tulepaak, Heino Gustavson, Keila kihelkond, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kivikülv, Krimmi sõda, Lõunaküla, Leiutamine, Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch, Maastikukaitseala, Naissaare, Naissaare kalmistu, Naissaare kirik, Naissaare Komandantuur, Naissaare looduspark, Naissaare Muuseum, Naissaare Nõukogude Vabariik, Naissaare sadam, Naissaare sadama tulepaak, Naissaare tuletorn, Naissaare vald (1939), Nargen Festival, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), NSV Liidu merevägi, Okasmets, Optika, Põlendikukivi, Peeter Suure merekindlus, Peeter Suure merekindluse peapositsioon, Pindala, Prantsusmaa, Rannakaitsepatarei nr 10b, Rannakaitsepatarei nr 5, Rannakaitsepatarei nr 9, Rannarahva Muuseum, Rändrahn, Riigivolikogu 18. valimisringkond, Rootsi keel, Saar, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), ..., Sõjavang, Soo, Soome keel, Soome laht, Suurbritannia, Tagaküla (Viimsi), Tallinn, Tallinna laht, Tallinna põllumeeste konvent, Tõnu Kaljuste, Toivo Meikar, Vabadussõda, Väikeheinamaa, Viimsi vald, ZIL-157, 1075, 1080, 1995, 2011. Laienda indeks (19 rohkem) »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Naissaar ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Anarhosündikalism
Anarhosündikalism on anarhistlik ideoloogia, mis vastandub otseselt keskselt juhitavale riigibürokraatiale ja marksism-leninismi töölisliikumisele.
Uus!!: Naissaar ja Anarhosündikalism · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Naissaar ja Astronoomia · Näe rohkem »
Bernhard Schmidt
Bernhard Schmidt (11. aprill (vkj 30. märts) 1879 Naissaar – 1. detsember 1935 Hamburg) oli Eesti optik, astronoom ja leiutaja.
Uus!!: Naissaar ja Bernhard Schmidt · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Naissaar ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Naissaar ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Naissaar ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Naissaar ja Harju maakond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Naissaar ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hülkari tulepaak
Hülkari tulepaak Hülkari tulepaak on tulepaak Harjumaal Viimsi vallas Naissaare kagutipus Hülkari neemel.
Uus!!: Naissaar ja Hülkari tulepaak · Näe rohkem »
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Uus!!: Naissaar ja Heino Gustavson · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Naissaar ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.
Uus!!: Naissaar ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »
Kivikülv
Kivikülv Osmussaarel Pärnasalu kivikülv Käsmu kivikülv Kivikülviks nimetatakse mandrijää sulamisest mahajäänud rohkete rändkividega kaetud maa-ala.
Uus!!: Naissaar ja Kivikülv · Näe rohkem »
Krimmi sõda
Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.
Uus!!: Naissaar ja Krimmi sõda · Näe rohkem »
Lõunaküla
Lõunaküla (rootsi Storbyn) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas Naissaarel.
Uus!!: Naissaar ja Lõunaküla · Näe rohkem »
Leiutamine
pisi Leiutamine on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste) väljatöötamine.
Uus!!: Naissaar ja Leiutamine · Näe rohkem »
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch
Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat, levinumad lühendid LUB ja LECUB) on aastail 1853–1914 ja uuesti alates 2018.
Uus!!: Naissaar ja Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch · Näe rohkem »
Maastikukaitseala
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Alustaimestik Kõrvemaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Uus!!: Naissaar ja Maastikukaitseala · Näe rohkem »
Naissaare
Naissaare oli küla Harju maakonnas Viimsi vallas, mis hõlmas kogu Naissaare saare territooriumi.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare · Näe rohkem »
Naissaare kalmistu
Naissaare kalmistu sissepääs Naissaare kalmistu asub Viimsi vallas Harju maakonnas Naissaarel Tagakülas.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare kalmistu · Näe rohkem »
Naissaare kirik
Naissaare kirik Naissaare Maarja kirik on kirik, mis asub Naissaare Lõunakülas Viimsi vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare kirik · Näe rohkem »
Naissaare Komandantuur
Naissaare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare Komandantuur · Näe rohkem »
Naissaare looduspark
Naissaare looduspargi kaart. Näha on erinevate sihtkaitsevööndite paigutus. Hülgekari rand Naissaarel Naissaare looduspark on looduspark, mis hõlmab kogu Naissaare.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare looduspark · Näe rohkem »
Naissaare Muuseum
Naissaare Muuseum on Naissaarel asuv muuseum, mis tutvustab Naissaare sõjaajalugu; sihtasutuse Rannarahva Muuseumi filiaalhttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare Muuseum · Näe rohkem »
Naissaare Nõukogude Vabariik
Naissaare Nõukogude Vabariigi lipuks võeti traditsiooniline anarhosündikalismi lipp Stepan Petritšenko, 1921 Naissaare Nõukogude Vabariik (vene keeles Советская республика Найссаара, Советская республика матросов и строителей - "Madruste ja Ehitajate Nõukogude Vabariik", või ka Вольный Остров Нарген - "Vaba Naissaar") oli Venemaa Nõukogude Vabariigi välja kuulutatud vabariik Naissaarel.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »
Naissaare sadam
Naissaare sadam 2016. aastal. Naissaare sadam (sadama kood: EE NAI) on sadam Naissaare idarannikul.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare sadam · Näe rohkem »
Naissaare sadama tulepaak
Naissaare sadama tulepaak (2004) Naissaare sadama tulepaak on tulepaak Harju maakonnas Viimsi vallas Naissaare Naissaare sadamas.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare sadama tulepaak · Näe rohkem »
Naissaare tuletorn
Naissaare tuletorn (2006) Naissaare tuletorn on tuletorn Harjumaal Viimsi vallas Naissaare põhjatipus Pikasääre otsal.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare tuletorn · Näe rohkem »
Naissaare vald (1939)
Naissaare vald oli vald Naissaarel Harjumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Naissaar ja Naissaare vald (1939) · Näe rohkem »
Nargen Festival
Nargen Festival on aastast 2006 Naissaarel toimuv muusikafestival.
Uus!!: Naissaar ja Nargen Festival · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Naissaar ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Uus!!: Naissaar ja NSV Liidu merevägi · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Naissaar ja Okasmets · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Naissaar ja Optika · Näe rohkem »
Põlendikukivi
Põlendikukivi Naissaarel Põlendikukivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Viimsi vallas.
Uus!!: Naissaar ja Põlendikukivi · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Uus!!: Naissaar ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »
Peeter Suure merekindluse peapositsioon
Soome lahe kaitseplaan (1917) Peeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitistest.
Uus!!: Naissaar ja Peeter Suure merekindluse peapositsioon · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Naissaar ja Pindala · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Naissaar ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 10b
Rannakaitsepatarei nr 10b oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel, saare põhjaosas Djubbvikini lahe ääres.
Uus!!: Naissaar ja Rannakaitsepatarei nr 10b · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 5
Rannakaitsepatarei nr 5 152 mm Canet' suurtükk Krasnaja-Gorkas Kroonlinna positsioonil Patareivarjendi sissepääs Rannakaitsepatarei nr 5 (ka Lõunapatarei) oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel Tagakülas.
Uus!!: Naissaar ja Rannakaitsepatarei nr 5 · Näe rohkem »
Rannakaitsepatarei nr 9
Naissaare rannapatarei nr 9 varemed (2012) Rannapatarei nr 9 oli aastatel 1914–1916 ehitatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Naissaarel.
Uus!!: Naissaar ja Rannakaitsepatarei nr 9 · Näe rohkem »
Rannarahva Muuseum
Rannarahva muuseum (ka Viimsi rannarahva muuseum) on muuseum Harju maakonnas Viimsi vallas Pringi külas.
Uus!!: Naissaar ja Rannarahva Muuseum · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Naissaar ja Rändrahn · Näe rohkem »
Riigivolikogu 18. valimisringkond
Riigivolikogu 18.
Uus!!: Naissaar ja Riigivolikogu 18. valimisringkond · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Naissaar ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Naissaar ja Saar · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Naissaar ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Naissaar ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: Naissaar ja Sõjavang · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Naissaar ja Soo · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Naissaar ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Naissaar ja Soome laht · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Naissaar ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tagaküla (Viimsi)
Tagaküla (rootsi Bakbyn) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Uus!!: Naissaar ja Tagaküla (Viimsi) · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Naissaar ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna laht
Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.
Uus!!: Naissaar ja Tallinna laht · Näe rohkem »
Tallinna põllumeeste konvent
Tallinna põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Tallinna linnas.
Uus!!: Naissaar ja Tallinna põllumeeste konvent · Näe rohkem »
Tõnu Kaljuste
Tõnu Kaljuste (2008) Tõnu Kaljuste (sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas) on Eesti koori- ja orkestrijuht.
Uus!!: Naissaar ja Tõnu Kaljuste · Näe rohkem »
Toivo Meikar
Toivo Meikar (sündinud 13. juunil 1947) on eesti metsandusajaloolane.
Uus!!: Naissaar ja Toivo Meikar · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Naissaar ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Väikeheinamaa
Väikeheinamaa (rootsi Lillängin) on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Uus!!: Naissaar ja Väikeheinamaa · Näe rohkem »
Viimsi vald
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas.
Uus!!: Naissaar ja Viimsi vald · Näe rohkem »
ZIL-157
ZIL-157 on Nõukogude Liidus aastatel 1958–1994 ZIL-i autotehases toodetud taktikaline veoauto.
Uus!!: Naissaar ja ZIL-157 · Näe rohkem »
1075
1075.
Uus!!: Naissaar ja 1075 · Näe rohkem »
1080
1080.
Uus!!: Naissaar ja 1080 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Naissaar ja 1995 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Naissaar ja 2011 · Näe rohkem »