Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Maa ja Neptuun

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Maa ja Neptuun

Maa vs. Neptuun

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.

Sarnasusi Maa ja Neptuun

Maa ja Neptuun on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Aasta, Albeedo, Ameerika Ühendriigid, Asteroid, Diameeter, Ekvaator, Gravitatsioon, Kilogramm, Kinnistäht, Kosmoseaparaat, Kristallstruktuur, Magnetväli, Mass, Meteoriit, NASA, Nikkel, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiit, Päike, Päikesesüsteem, Planeedi kaaslane, Planeet, Raadius, Raud, Süsihappegaas, Süsinik, Suurbritannia, Tihedus, Ultraviolettkiirgus, Vesi.

Aasta

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Aasta ja Maa · Aasta ja Neptuun · Näe rohkem »

Albeedo

300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.

Albeedo ja Maa · Albeedo ja Neptuun · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Ameerika Ühendriigid ja Maa · Ameerika Ühendriigid ja Neptuun · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Asteroid ja Maa · Asteroid ja Neptuun · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Diameeter ja Maa · Diameeter ja Neptuun · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Ekvaator ja Maa · Ekvaator ja Neptuun · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Gravitatsioon ja Maa · Gravitatsioon ja Neptuun · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Kilogramm ja Maa · Kilogramm ja Neptuun · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Kinnistäht ja Maa · Kinnistäht ja Neptuun · Näe rohkem »

Kosmoseaparaat

Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.

Kosmoseaparaat ja Maa · Kosmoseaparaat ja Neptuun · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Kristallstruktuur ja Maa · Kristallstruktuur ja Neptuun · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Maa ja Magnetväli · Magnetväli ja Neptuun · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Maa ja Mass · Mass ja Neptuun · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Maa ja Meteoriit · Meteoriit ja Neptuun · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Maa ja NASA · NASA ja Neptuun · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Maa ja Nikkel · Neptuun ja Nikkel · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Maa ja Orbiidi ekstsentrilisus · Neptuun ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Maa ja Orbiit · Neptuun ja Orbiit · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Maa ja Päike · Neptuun ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Maa ja Päikesesüsteem · Neptuun ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Maa ja Planeedi kaaslane · Neptuun ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Maa ja Planeet · Neptuun ja Planeet · Näe rohkem »

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Maa ja Raadius · Neptuun ja Raadius · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Maa ja Raud · Neptuun ja Raud · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Maa ja Süsihappegaas · Neptuun ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Maa ja Süsinik · Neptuun ja Süsinik · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Maa ja Suurbritannia · Neptuun ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Maa ja Tihedus · Neptuun ja Tihedus · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Maa ja Ultraviolettkiirgus · Neptuun ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Maa ja Vesi · Neptuun ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Maa ja Neptuun

Maa on 178 suhted, samas Neptuun 169. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.65% = 30 / (178 + 169).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Maa ja Neptuun. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »