Sisukord
169 suhted: Aasta, Adaptiivne optika, Afeel, Ajaloolane, Akretsioon (astronoomia), Alalisvoolugeneraator, Albeedo, Alexis Bouvard, Almanahh, Ameerika Ühendriigid, Ammoniaak, Antitsüklon, Apsiid (astronoomia), Asteroid, Asteroidide vöö, Astronoomia, Astronoomiline ühik, Atsetüleen, Binokkel, Cambridge'i Ülikool, Cassini-Huygens, Ceres (kääbusplaneet), Despina, Diameeter, Dipool, Divesinik, Eksoplaneet, Ekvaator, Elektromagnetspekter, Empiirilisus, Etaan, Füüsik, Flagshipi programm, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Galatea (kuu), Galileo Galilei, Geograafiline laius, George Biddell Airy, Gravitatsioon, Häiritus, Hüpotees, Heelium, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hiidplaneet, Hiina keel, Hiina Riiklik Kosmoseamet, Hubble'i kosmoseteleskoop, Infrapunakiirgus, Inklinatsioon, Interaktsioon, ... Laienda indeks (119 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Neptuun ja Aasta
Adaptiivne optika
Deformeeruv peegel korrigeerib lainepinna moonutusi Adaptiivne optika on tehnoloogia, mida kasutatakse optiliste süsteemide toimimise parandamiseks.
Vaata Neptuun ja Adaptiivne optika
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Vaata Neptuun ja Afeel
Ajaloolane
Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.
Vaata Neptuun ja Ajaloolane
Akretsioon (astronoomia)
Akretsioon on tähe või galaktika või selle tuuma massi suurenemine tähtedevahelisest keskkonnast või naabertähtedelt langeva aine sadestumisel tema pinnale.
Vaata Neptuun ja Akretsioon (astronoomia)
Alalisvoolugeneraator
Alalisvoolugeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat alalisvooluenergiaks.
Vaata Neptuun ja Alalisvoolugeneraator
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Vaata Neptuun ja Albeedo
Alexis Bouvard
Alexis Bouvard (27. juuni 1767 – 7. juuni 1843) oli Prantsuse astronoom.
Vaata Neptuun ja Alexis Bouvard
Almanahh
Almanahh on regulaarselt, ebaregulaarselt või ainukordselt avaldatav koguteos, mis tihtipeale käsitleb mingit valdkonda või eluala.
Vaata Neptuun ja Almanahh
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Neptuun ja Ameerika Ühendriigid
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Neptuun ja Ammoniaak
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Vaata Neptuun ja Antitsüklon
Apsiid (astronoomia)
Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.
Vaata Neptuun ja Apsiid (astronoomia)
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Neptuun ja Asteroid
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Vaata Neptuun ja Asteroidide vöö
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Neptuun ja Astronoomia
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Vaata Neptuun ja Astronoomiline ühik
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Neptuun ja Atsetüleen
Binokkel
Porro-prismadega binokkel Katusprisma Binokkel (ladina keele sõnadest bini kahekordne + oculus silm) on kahest omavahel ühendatud pikksilmast koosnev optikaseade, mida kasutatakse kaugel asuvate esemete vaatamiseks kahe silmaga.
Vaata Neptuun ja Binokkel
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Vaata Neptuun ja Cambridge'i Ülikool
Cassini-Huygens
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.
Vaata Neptuun ja Cassini-Huygens
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Vaata Neptuun ja Ceres (kääbusplaneet)
Despina
Despina (ladina sõnast Despœna ja kreeka sõnast Δέσποινα), teise nimega Neptune V on Neptuuni kaaslane, mis sai nime Kreeka usundi nümfi Despoina (Poseidoni ja Demeteri tütre) järgi.
Vaata Neptuun ja Despina
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Neptuun ja Diameeter
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Vaata Neptuun ja Dipool
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Vaata Neptuun ja Divesinik
Eksoplaneet
accessdate.
Vaata Neptuun ja Eksoplaneet
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Neptuun ja Ekvaator
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Vaata Neptuun ja Elektromagnetspekter
Empiirilisus
Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.
Vaata Neptuun ja Empiirilisus
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Vaata Neptuun ja Etaan
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Vaata Neptuun ja Füüsik
Flagshipi programm
Kosmosesondi Cassini foto Saturnist ja tema rõngastest Flagshipi programm on üks NASA programmidest Päikesesüsteemi uurimiseks, mis on mõeldud kõige ajakulukamate ning kallimate missioonide jaoks.
Vaata Neptuun ja Flagshipi programm
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Vaata Neptuun ja Friedrich Georg Wilhelm Struve
Galatea (kuu)
Galatea (kreeka sõnast Γαλάτεια), teise nimega Neptune VI, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju nereiid Galateia järgi.
Vaata Neptuun ja Galatea (kuu)
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Neptuun ja Galileo Galilei
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Neptuun ja Geograafiline laius
George Biddell Airy
Sir George Biddell Airy (27. juuli 1801 – 2. jaanuar 1892) oli Inglise matemaatik ja astronoom.
Vaata Neptuun ja George Biddell Airy
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Neptuun ja Gravitatsioon
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Vaata Neptuun ja Häiritus
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Vaata Neptuun ja Hüpotees
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Neptuun ja Heelium
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Vaata Neptuun ja Heliotsentriline maailmasüsteem
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Vaata Neptuun ja Hiidplaneet
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Neptuun ja Hiina keel
Hiina Riiklik Kosmoseamet
Hiina Riiklik Kosmoseamet (inglise keeles China National Space Administration (CNSA)) on Hiina riiklik kosmoseamet.
Vaata Neptuun ja Hiina Riiklik Kosmoseamet
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Vaata Neptuun ja Hubble'i kosmoseteleskoop
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Neptuun ja Infrapunakiirgus
Inklinatsioon
Inklinatsioon on nurk vertikaaltasandil geograafilise meridiaani (maakera pinnal) ja mõne teise tasapinna vahel.
Vaata Neptuun ja Inklinatsioon
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Neptuun ja Interaktsioon
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Neptuun ja Ioon
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Neptuun ja Jaapani keel
Janus
Januse büst Vatikanis Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal.
Vaata Neptuun ja Janus
Johann Gottfried Galle
Johann Gottfried Galle (umbes 1890) Johann Gottfried Galle (9. juuni 1812 Radis – 10. juuli 1910 Potsdam) oli Saksa astronoom.
Vaata Neptuun ja Johann Gottfried Galle
John Couch Adams
John Couch Adams (5. juuni 1819 – 21. jaanuar 1892) oli inglise matemaatik ja astronoom.
Vaata Neptuun ja John Couch Adams
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Neptuun ja Jumal
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Neptuun ja Jupiter
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Vaata Neptuun ja Kääbusplaneet
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Neptuun ja Keemistemperatuur
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Vaata Neptuun ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Neptuun ja Kilogramm
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Vaata Neptuun ja Kinnistäht
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Vaata Neptuun ja Komeet
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Neptuun ja Kondensatsioon
Konsensus
Konsensus ehk ühismeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus.
Vaata Neptuun ja Konsensus
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Vaata Neptuun ja Konvektsioon
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Vaata Neptuun ja Koordinaadisüsteem
Korea keel
Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.
Vaata Neptuun ja Korea keel
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Vaata Neptuun ja Kosmoseaparaat
Kosmosesond
Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.
Vaata Neptuun ja Kosmosesond
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Vaata Neptuun ja Kraad (geomeetria)
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Neptuun ja Kreeka keel
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Neptuun ja Kristallstruktuur
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Vaata Neptuun ja Kuiperi vöö
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis.
Vaata Neptuun ja Lagrange'i punktid
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Vaata Neptuun ja Lahutusvõime
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Neptuun ja Lainepikkus
Larissa (kuu)
Larissa (kreeka sõnast Λάρισσα), teise nimega Neptune VII, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju Poseidoni (Neptunuse) armukese Larissa järgi.
Vaata Neptuun ja Larissa (kuu)
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Neptuun ja Maa
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Neptuun ja Magnetväli
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Neptuun ja Mass
Melbourne'i Ülikool
Melbourne'i Ülikool (inglise keeles University of Melbourne) on ülikool Austraalias Melbourne'is.
Vaata Neptuun ja Melbourne'i Ülikool
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Neptuun ja Metaan
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Neptuun ja Meteoriit
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Vaata Neptuun ja Meteoroloogia
Metonüümia
Metonüümia (kr metonymia 'nimevahetus, ümbernimetamine') on kõnekujund (troop), ülekanne külgnevuse alusel.
Vaata Neptuun ja Metonüümia
Murdarv
Murdarv on reaalarv, mis pole täisarv.
Vaata Neptuun ja Murdarv
Naiad
Naiad (kreeka sõnast Ναϊάδες ('najaadid'); teise nimega Neptune III) on Neptuuni kaaslane, mis sai nime vanakreeka mütoloogia jumaluste najaadide järgi.
Vaata Neptuun ja Naiad
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Neptuun ja NASA
Neptunus
Neptunus kaarikul, mida veavad merihobud (hippokamposed). Mosaiik 3. sajandist pKr, Sūsah Neptunus (ladina keeles Neptūnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal.
Vaata Neptuun ja Neptunus
Neptuun (astroloogia)
Neptuuni astroloogiline sümbol Neptuun kuulub tänapäeva Lääne astroloogias transtsendentaalsete planeetide hulka ja teeb Maalt vaadatuna sodiaagis ringi umbes 165 aastaga.
Vaata Neptuun ja Neptuun (astroloogia)
Nereid
Nereid on suuruselt kolmas Neptuuni kaaslane, millel on väga ekstsentriline orbiit.
Vaata Neptuun ja Nereid
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Vaata Neptuun ja Newtoni seadused
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Neptuun ja Nikkel
Okeanos
Okeanos (ladina keeles Oceanus) on titaan, Uranose ja Gaia poeg, Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.
Vaata Neptuun ja Okeanos
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Vaata Neptuun ja Orbiidi ekstsentrilisus
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Neptuun ja Orbiit
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Vaata Neptuun ja Paljas silm
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Neptuun ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Neptuun ja Päikesesüsteem
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Vaata Neptuun ja Päikesetuul
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Vaata Neptuun ja Pöörlemistelg
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Vaata Neptuun ja Periheel
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Vaata Neptuun ja Pilv
Planeedi atmosfäär
Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.
Vaata Neptuun ja Planeedi atmosfäär
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Vaata Neptuun ja Planeedi definitsioon
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Neptuun ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Neptuun ja Planeet
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Vaata Neptuun ja Pluuto
Poolkera
Kera jagatud kaheks poolkeraks Poolkera on elementaargeomeetrias keha, mis on piiratud poolsfääri ja ringiga.
Vaata Neptuun ja Poolkera
Poseidon
Poseidoni kuju Kopenhaageni sadamasPoseidon (vanakreeka keeles Ποσειδῶν) on vanakreeka mütoloogias merejumal, Kronose ja Rhea poeg.
Vaata Neptuun ja Poseidon
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Neptuun ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Neptuun ja Prantsusmaa
Proteus (kuu)
Proteus, tuntud ka kui Neptuun VIII, on suuruselt teine Neptuuni kaaslane.
Vaata Neptuun ja Proteus (kuu)
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Neptuun ja Raadiolained
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Neptuun ja Raadius
Rahe
Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.
Vaata Neptuun ja Rahe
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.
Vaata Neptuun ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Neptuun ja Raud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Neptuun ja Rõhk
Refraktor
Maailma suurim akromaatiline refraktor asub Yerkesi observatooriumis. Selle objektiivi diameeter on 1,02 m Refraktor on läätsedest koosnev optiline teleskoop.
Vaata Neptuun ja Refraktor
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Neptuun ja Sagedus
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Vaata Neptuun ja Saturn
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Neptuun ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Neptuun ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Neptuun ja Süsivesinikud
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Vaata Neptuun ja Science
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Vaata Neptuun ja Sfäär
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Vaata Neptuun ja Silikaadid
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Vaata Neptuun ja Sinihape
Soojusvoog
Soojusvoog (ehk soojusvoolu tihedus) on soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku.
Vaata Neptuun ja Soojusvoog
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Vaata Neptuun ja Stratosfäär
Suur Punane Laik
Suur Punane Laik on antitsükloniline keeristorm Jupiteril.
Vaata Neptuun ja Suur Punane Laik
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Neptuun ja Suurbritannia
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Neptuun ja Tähesuurus
Telesaade
Televisioonisaade (ka telesaade või saade) on mistahes sisuga saade, mis on toodetud televiisoris vaatamiseks ning mida edastatakse üle õhu või läbi satelliit- või kaabeltelevisiooni, välja arvatud telereklaamid ja treilerid, mida näidatakse tavaliselt telesaadete vahele.
Vaata Neptuun ja Telesaade
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Neptuun ja Teleskoop
Televisioonikanal
Televisioonikanal (ka telekanal) on sidetehnikas sagedusriba (raadiosageduste vahemik), mille kaudu edastatakse televisiooniprogramme maapealses levivõrgus.
Vaata Neptuun ja Televisioonikanal
Termosfäär
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.
Vaata Neptuun ja Termosfäär
Thalassa (kuu)
Thalassa (kreeka sõnast Θάλασσα, 'meri'), teise nimega Neptune IV, on Neptuuni kaaslane, mis nimetati kreeka usundi merejumalanna Thalassa (jumalate Aitheri ja Hemera tütre) järgi.
Vaata Neptuun ja Thalassa (kuu)
The New York Times
The New York Times (eesti keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju New York Times) on rahvusvaheliselt tuntud ajaleht, mis asutati 1851.
Vaata Neptuun ja The New York Times
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Neptuun ja Tihedus
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Vaata Neptuun ja Titan
Triton
Triton ühes Rooma purskkaevus Triton on Vana-Kreeka alam merejumal, Poseidoni ja Amphritite poeg.
Vaata Neptuun ja Triton
Triton (kuu)
Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.
Vaata Neptuun ja Triton (kuu)
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Vaata Neptuun ja Troposfäär
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Vaata Neptuun ja Tsüklon
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Neptuun ja Tuul
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Neptuun ja Ultraviolettkiirgus
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Vaata Neptuun ja Uraan (planeet)
Urbain Le Verrier
Urbain Jean Joseph Le Verrier (11. märts 1811 Saint-Lô – 23. september 1877 Pariis) oli Prantsuse astronoom ja matemaatik.
Vaata Neptuun ja Urbain Le Verrier
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Vaata Neptuun ja Vaatlus
Vabadus, võrdsus, vendlus
Propagandaplakat 1793. aastast: "Vabariigi ühtsus ja lahutamatus. Vabadus, võrdsus, vendlus või surm" Inimõiguste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (1789) "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité, Fraternité) on Prantsusmaa deviis.
Vaata Neptuun ja Vabadus, võrdsus, vendlus
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Vaata Neptuun ja Vanakreeka mütoloogia
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Vaata Neptuun ja Vanarooma mütoloogia
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Neptuun ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Neptuun ja Vesinik
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Neptuun ja Vesiniksulfiid
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Neptuun ja Vingugaas
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Vaata Neptuun ja Voyager 1
Voyager 2
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.
Vaata Neptuun ja Voyager 2
William Herschel
Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.
Vaata Neptuun ja William Herschel
1846
1846.
Vaata Neptuun ja 1846
1989
1989.
Vaata Neptuun ja 1989
2 Pallas
2 Pallas ehk Pallas (sümbol: ⚴) on asteroid.
Vaata Neptuun ja 2 Pallas
23. september
23.
Vaata Neptuun ja 23. september
25. august
25.
Vaata Neptuun ja 25. august
3 Juno
3 Juno orbiit Juno (sümbol: ⚵) on kolmas asteroid, mis on avastatud Väikeste Planeetide Keskuse (Minor Planet Centre) kataloogisüsteemis.
Vaata Neptuun ja 3 Juno
4 Vesta
4 Vesta (sümbol: ⚶) on Asteroidide vöös asuv asteroid, mis oma 525 kilomeetrise diameetriga on vöö üks suurimaid objekte.
Vaata Neptuun ja 4 Vesta
Tuntud ka kui Neptuun (planeet).