Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neumark ja Saksamaa
Neumark ja Saksamaa on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Berliin, Brandenburgi mark, Esimene maailmasõda, Friedrich Suur, Germaanlased, Hugenotid, Keldid, Kolmekümneaastane sõda, Ladina keel, Lääne-Saksamaa, Luksemburgi dünastia, Luterlus, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Odra, Pommeri, Potsdami konverents, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Pronksiaeg, Reformatsioon, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa taasühinemine, Saksimaa, Teine maailmasõda, Viini kongress, ..., Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (1 rohkem) »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Neumark · Berliin ja Saksamaa ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Neumark · Brandenburgi mark ja Saksamaa ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Neumark · Esimene maailmasõda ja Saksamaa ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Friedrich Suur ja Neumark · Friedrich Suur ja Saksamaa ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Germaanlased ja Neumark · Germaanlased ja Saksamaa ·
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Hugenotid ja Neumark · Hugenotid ja Saksamaa ·
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Keldid ja Neumark · Keldid ja Saksamaa ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Neumark · Kolmekümneaastane sõda ja Saksamaa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Neumark · Ladina keel ja Saksamaa ·
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Lääne-Saksamaa ja Neumark · Lääne-Saksamaa ja Saksamaa ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburgi dünastia ja Neumark · Luksemburgi dünastia ja Saksamaa ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Neumark · Luterlus ja Saksamaa ·
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ja Neumark · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ja Saksamaa ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Neumark · Nõukogude Liit ja Saksamaa ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Neumark ja Odra · Odra ja Saksamaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Neumark ja Pommeri · Pommeri ja Saksamaa ·
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Neumark ja Potsdami konverents · Potsdami konverents ja Saksamaa ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Neumark ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksamaa ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Neumark ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksamaa ·
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Neumark ja Pronksiaeg · Pronksiaeg ja Saksamaa ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Neumark ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Saksamaa ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Neumark ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Saksa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksamaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa ·
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Deutschlands, lühend SPD, eesti keeles SSDP) on üks Saksamaa kahest peamisest erakonnast.
Neumark ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei · Saksamaa ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei ·
Saksamaa taasühinemine
Lääne-Saksamaa (sinisega)Ida-Saksamaa (punasega)Berliin (kollasega) Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989–1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga (BRD) 3.
Neumark ja Saksamaa taasühinemine · Saksamaa ja Saksamaa taasühinemine ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Neumark ja Saksimaa · Saksamaa ja Saksimaa ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Neumark ja Teine maailmasõda · Saksamaa ja Teine maailmasõda ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Neumark ja Viini kongress · Saksamaa ja Viini kongress ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Neumark ja Wittelsbachi dünastia · Saksamaa ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neumark ja Saksamaa ühist
- Millised on sarnasused Neumark ja Saksamaa
Võrdlus Neumark ja Saksamaa
Neumark on 118 suhted, samas Saksamaa 400. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 5.98% = 31 / (118 + 400).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neumark ja Saksamaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
