Sisukord
52 suhted: Adenosiintrifosfaat, Adhesioon, Adhesioonimolekulid, Alzheimeri tõbi, Antikehad, Biokatalüsaator, Depressioon, Domeen (struktuuribioloogia), Ekson, Ekstratsellulaarne maatriks, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Geeniekspressioon, Glükoproteiinid, Glükosüülimine, Gliia, Glutamaat, Golgi kompleks, Hipokampus, Homopolümeer, Immunohistokeemia, Informatsiooni-RNA, Jämesool, Kartsinoom, Kõhunäärmevähk, Kesknärvisüsteem, Kopsuvähk, Kromosoom, Ligand, Mandeltuum, Müeliin, Metastaas, Mitoos, Molekulmass, Mutagenees, Neuriit, Neuron, Piirdenärvisüsteem, Prioonid, Rakumembraan, Sahhariidid, Sünaps, Schwanni rakud, Skeletilihaskude, Skisofreenia, Steeriline efekt, Tartu Ülikool, Tasapinnaline ruum, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, ... Laienda indeks (2 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Adenosiintrifosfaat
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Adhesioon
Adhesioonimolekulid
Raku adhesioonimolekulid on olulised transmembraansed valgud, mis vahendavad kas rakkude omavahelist või rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelist adhesiooni.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Adhesioonimolekulid
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Alzheimeri tõbi
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Antikehad
Biokatalüsaator
Biokatalüsaator ehk bioloogiline katalüsaator on eriliste omadustega elusrakkude kaudu toimiv bioloogiliselt aktiivne keemiline aine.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Biokatalüsaator
Depressioon
Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Depressioon
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Domeen (struktuuribioloogia)
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Ekson
Ekstratsellulaarne maatriks
Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Ekstratsellulaarne maatriks
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Endoplasmaatiline retiikulum
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Ensüüm
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Geeniekspressioon
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Glükoproteiinid
Glükosüülimine
Glükosüülimine on glükaanide liitmine valkudele ja lipiididele ensüümide abil.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Glükosüülimine
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Gliia
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Glutamaat
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Golgi kompleks
Hipokampus
Animatsioon hipokampusest (avaneb pildile klõpsamisel) Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Hipokampus
Homopolümeer
Homopolümeer on ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Homopolümeer
Immunohistokeemia
sümpaatilise närvisüsteemi neuronite aksonites üksikuid valke – türosiini hüdroksülaase (roheline) Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Immunohistokeemia
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Informatsiooni-RNA
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Jämesool
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Kartsinoom
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Kõhunäärmevähk
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Kesknärvisüsteem
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Kopsuvähk
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Kromosoom
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Ligand
Mandeltuum
Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka keeles ἀμυγδάλη 'mandel') on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Mandeltuum
Müeliin
Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Müeliin
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Metastaas
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Mitoos
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Molekulmass
Mutagenees
Mutagenees on protsess, mille käigus toimuvad organismi DNA-järjestuses muutused ehk mutatsioonid, mis jäävad genotüüpi püsima.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Mutagenees
Neuriit
Neuriit ehk närvijätke (inglise keeles neurite) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) jätke.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Neuriit
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Neuron
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Piirdenärvisüsteem
Prioonid
Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Prioonid
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Rakumembraan
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Sahhariidid
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Sünaps
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Schwanni rakud
Skeletilihaskude
Skeletilihase struktuur Skeletilihaskude ehk vöötlihaskude on tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Skeletilihaskude
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Skisofreenia
Steeriline efekt
Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Steeriline efekt
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Tartu Ülikool
Tasapinnaline ruum
Tasapinnaline ruum ehk kahemõõtmeline ruum on ruum tasandil või ruum, milles koordinaatide määramiseks on vaja kahte koordinaati.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Tasapinnaline ruum
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Transkriptsioon (geneetika)
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Translatsioon
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Tsütoplasma
Wilmsi tuumor
Wilmsi tuumor ehk nefroblastoom ehk embrüonaalne vähk on kaasasündinud neerukasvaja, mis ei pruugi väljenduda vastsündinueas.
Vaata Neuraalne raku adhesioonimolekul ja Wilmsi tuumor
Tuntud ka kui CD56, N-CAM, NCAM.