Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neuron ja Rakk
Neuron ja Rakk on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aktiinifilamendid, Diferentseerumine, Elu, Embrüogenees, Endoplasmaatiline retiikulum, Golgi kompleks, Koolibrilased, Lipiidid, Loode, Loomad, Meeli Roosalu, Mikrotuubulid, Mitokonder, Mitoos, Molekul, Nukleool, Organism, Rakumembraan, Rakutuum, Ribosoom, Silm, Tüvirakk, Valgud.
Aktiinifilamendid
Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.
Aktiinifilamendid ja Neuron · Aktiinifilamendid ja Rakk ·
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Neuron · Diferentseerumine ja Rakk ·
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Embrüogenees ja Neuron · Embrüogenees ja Rakk ·
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Neuron · Endoplasmaatiline retiikulum ja Rakk ·
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Golgi kompleks ja Neuron · Golgi kompleks ja Rakk ·
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Koolibrilased ja Neuron · Koolibrilased ja Rakk ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Neuron · Lipiidid ja Rakk ·
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Loode ja Neuron · Loode ja Rakk ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Neuron · Loomad ja Rakk ·
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Meeli Roosalu ja Neuron · Meeli Roosalu ja Rakk ·
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Mikrotuubulid ja Neuron · Mikrotuubulid ja Rakk ·
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Mitokonder ja Neuron · Mitokonder ja Rakk ·
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Mitoos ja Neuron · Mitoos ja Rakk ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Neuron · Molekul ja Rakk ·
Nukleool
Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.
Neuron ja Nukleool · Nukleool ja Rakk ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Neuron ja Organism · Organism ja Rakk ·
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Neuron ja Rakumembraan · Rakk ja Rakumembraan ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Neuron ja Rakutuum · Rakk ja Rakutuum ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Neuron ja Ribosoom · Rakk ja Ribosoom ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Neuron ja Silm · Rakk ja Silm ·
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Neuron ja Tüvirakk · Rakk ja Tüvirakk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neuron ja Rakk ühist
- Millised on sarnasused Neuron ja Rakk
Võrdlus Neuron ja Rakk
Neuron on 72 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 10.55% = 23 / (72 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neuron ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
