95 suhted: Amüloidoos, Anaplasma phagocytophilum, Antigeen, Apoptoos, Autosoom, Bakterid, Basofiil, Defensiinid, DNA, Endoplasmaatiline retiikulum, Endoteel, Ensüüm, Eosinofiilid, Evolutsioon, Fagotsüüt, Fagotsütoos, Geen, Golgi kompleks, Gradient, Haigus, Hapnik, Imetajad, Imetajate rakutüüpide loetelu, Immuunsüsteem, Infektsioon, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Inimese granulotsütaarne anaplasmoos, Inimese tüümus, Keemiaravi, Kehavedelik, Kemokiinid, Kromatiin, Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Kude, Kulend, Laine Trapido, Lämmastikoksiid, Lümf, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfotsüüt, Lüsosüümid, Lüsosoom, Leukeemia, Leukotsüüt, Luuüdi, Makrofaagid, Maohammustus, Mäda, Mürkmadu, ..., Medicina, Meditsiinisõnastik, Mikroorganismid, Mitokonder, Molekul, Monotsüüt, Nukleool, Nuumrakk, Palavik, Parasitism, Patogeen, Pärilikkus, Põletik, Peptiidid, Preeklampsia, Prostaglandiinid, Proteaasid, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Rasedus, Ravim, Röntgenikiirgus, Retseptor (biokeemia), Retsessiivsus, Ribosoom, Selgroogsed, Sidekude, Staphylococcus aureus, Suspensioon, Tüümus, Tüvirakk, Terminologia Histologica, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Tuberkuloos, Tuberkuloosi mükobakter, Valgud, Vere hüübimine, Verelible, Vereliistak, Vereringe, Veresoon, Veri, Vesinikperoksiid. Laienda indeks (45 rohkem) »
Amüloidoos
Amüloidoos ehk amüloidne düstroofia on valguainevahetuse häire, mille korral ladestub rakkudevahelisse ruumi ultrastruktuurilt sarnase, kuid keemiliselt erineva koostisega valguline aine amüloid.
Uus!!: Neutrofiil ja Amüloidoos · Näe rohkem »
Anaplasma phagocytophilum
Anaplasma phagocytophilum on bakteriliik.
Uus!!: Neutrofiil ja Anaplasma phagocytophilum · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Neutrofiil ja Antigeen · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Neutrofiil ja Apoptoos · Näe rohkem »
Autosoom
Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.
Uus!!: Neutrofiil ja Autosoom · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Neutrofiil ja Bakterid · Näe rohkem »
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Uus!!: Neutrofiil ja Basofiil · Näe rohkem »
Defensiinid
pisi Defensiinid on peptiidid, mis kaitsevad inimese rakke mikroorganismide eest.
Uus!!: Neutrofiil ja Defensiinid · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Neutrofiil ja DNA · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Neutrofiil ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Neutrofiil ja Endoteel · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Neutrofiil ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Uus!!: Neutrofiil ja Eosinofiilid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Neutrofiil ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fagotsüüt
Fagotsüüt ehk õgirakk on loomorganismi rakk, mis lagundab fagotsütoosi teel sinna sattunud võõrkehi (nt baktereid) ja apoptoosi läbinud raku osakesi.
Uus!!: Neutrofiil ja Fagotsüüt · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Neutrofiil ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Neutrofiil ja Geen · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Neutrofiil ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Neutrofiil ja Gradient · Näe rohkem »
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Uus!!: Neutrofiil ja Haigus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Neutrofiil ja Hapnik · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Neutrofiil ja Imetajad · Näe rohkem »
Imetajate rakutüüpide loetelu
Siia nimekirja palume kanda imetajate rakutüüpe ja nende eelvorme ja/või alaliike.
Uus!!: Neutrofiil ja Imetajate rakutüüpide loetelu · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Neutrofiil ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Infektsioon
Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.
Uus!!: Neutrofiil ja Infektsioon · Näe rohkem »
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Uus!!: Neutrofiil ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »
Inimese granulotsütaarne anaplasmoos
Inimese granulotsütaarseks anaplasmoosmiks ehk inimese anaplasmoosiks (inglise keeles human granulocytic anaplasmosis, HGA) nimetatakse nakkushaigust, mida põhjustab bakteriliik Anaplasma phagocytophilum.
Uus!!: Neutrofiil ja Inimese granulotsütaarne anaplasmoos · Näe rohkem »
Inimese tüümus
Inimese tüümus on lümfoidorgan harkelund ehk tüümus inimesel.
Uus!!: Neutrofiil ja Inimese tüümus · Näe rohkem »
Keemiaravi
keel.
Uus!!: Neutrofiil ja Keemiaravi · Näe rohkem »
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Uus!!: Neutrofiil ja Kehavedelik · Näe rohkem »
Kemokiinid
Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.
Uus!!: Neutrofiil ja Kemokiinid · Näe rohkem »
Kromatiin
Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Uus!!: Neutrofiil ja Kromatiin · Näe rohkem »
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine.
Uus!!: Neutrofiil ja Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Neutrofiil ja Kude · Näe rohkem »
Kulend
Kulend ehk pseudopood on ainurakseil ja mõnedel hulkraksete loomade rakkudel (näiteks leukotsüütidel) ajutine kuju muutev protoplasmajätke.
Uus!!: Neutrofiil ja Kulend · Näe rohkem »
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Uus!!: Neutrofiil ja Laine Trapido · Näe rohkem »
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Uus!!: Neutrofiil ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Neutrofiil ja Lümf · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Neutrofiil ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Neutrofiil ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Neutrofiil ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lüsosüümid
Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.
Uus!!: Neutrofiil ja Lüsosüümid · Näe rohkem »
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Uus!!: Neutrofiil ja Lüsosoom · Näe rohkem »
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Uus!!: Neutrofiil ja Leukeemia · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Neutrofiil ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Neutrofiil ja Luuüdi · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Neutrofiil ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Maohammustus
Maohammustus on vigastus (hammustus või muljumine), mis tekib, kui madu hammustab inimest või kodustatud loomi.
Uus!!: Neutrofiil ja Maohammustus · Näe rohkem »
Mäda
Mäda (pus) on mädapõletiku puhul tekkiv kollakashall või kollakasroheline kehavedelik, mis koosneb mädakehakestest (neutrofiilsetest granulotsüütidest), lõhutud koest, (septilise mädapõletiku korral) mädabakteritest ja seerumist.
Uus!!: Neutrofiil ja Mäda · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Neutrofiil ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Neutrofiil ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Neutrofiil ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Neutrofiil ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Neutrofiil ja Mitokonder · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Neutrofiil ja Molekul · Näe rohkem »
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Uus!!: Neutrofiil ja Monotsüüt · Näe rohkem »
Nukleool
Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.
Uus!!: Neutrofiil ja Nukleool · Näe rohkem »
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Uus!!: Neutrofiil ja Nuumrakk · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Neutrofiil ja Palavik · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Neutrofiil ja Parasitism · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Neutrofiil ja Patogeen · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Neutrofiil ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Neutrofiil ja Põletik · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Neutrofiil ja Peptiidid · Näe rohkem »
Preeklampsia
Preeklampsia (ka pre-eklampsia) on rasedusaegne haigus, millele on iseloomulik vererõhu tõus ning neerude töö häirumisest tingitud valgu eritumine uriiniga.
Uus!!: Neutrofiil ja Preeklampsia · Näe rohkem »
Prostaglandiinid
Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.
Uus!!: Neutrofiil ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Neutrofiil ja Proteaasid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Neutrofiil ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Neutrofiil ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Neutrofiil ja Rakutuum · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Neutrofiil ja Rasedus · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Neutrofiil ja Ravim · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Neutrofiil ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Neutrofiil ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Retsessiivsus
Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.
Uus!!: Neutrofiil ja Retsessiivsus · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Neutrofiil ja Ribosoom · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Neutrofiil ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Neutrofiil ja Sidekude · Näe rohkem »
Staphylococcus aureus
Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.
Uus!!: Neutrofiil ja Staphylococcus aureus · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Neutrofiil ja Suspensioon · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Neutrofiil ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Neutrofiil ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Uus!!: Neutrofiil ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Neutrofiil ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Neutrofiil ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Neutrofiil ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Tuberkuloosi mükobakter
Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.
Uus!!: Neutrofiil ja Tuberkuloosi mükobakter · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Neutrofiil ja Valgud · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Neutrofiil ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Neutrofiil ja Verelible · Näe rohkem »
Vereliistak
valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljudeselgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.
Uus!!: Neutrofiil ja Vereliistak · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Neutrofiil ja Vereringe · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Neutrofiil ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Neutrofiil ja Veri · Näe rohkem »
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Uus!!: Neutrofiil ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Granulocytus neutrophilus, Granulocytus neutrophilus segmentonuclearis, Mikrofaag, Mikrofaagid, Neutrofiilid, Neutrofiilne granulotsüüt, Neutrofiilne leukotsüüt, Neutrofiilsed granulotsüüdid, Neutrophilus, Neutrorakk, Neutrorakud.