Sarnasusi Nikkel ja Vask
Nikkel ja Vask on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Isotoop, Katalüsaator, Keemiline element, Korrosioon, Maak, Massiarv, Melhior, Metallid, Normaaltingimused, Oksiidid, Raud, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Tihedus, Tsink.
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Nikkel · Isotoop ja Vask ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Katalüsaator ja Nikkel · Katalüsaator ja Vask ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Nikkel · Keemiline element ja Vask ·
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Korrosioon ja Nikkel · Korrosioon ja Vask ·
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Maak ja Nikkel · Maak ja Vask ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Massiarv ja Nikkel · Massiarv ja Vask ·
Melhior
Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.
Melhior ja Nikkel · Melhior ja Vask ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Metallid ja Nikkel · Metallid ja Vask ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Nikkel ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vask ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Nikkel ja Oksiidid · Oksiidid ja Vask ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Nikkel ja Raud · Raud ja Vask ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Nikkel ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vask ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Nikkel ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vask ·
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Nikkel ja Sulfiidid · Sulfiidid ja Vask ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Nikkel ja Tihedus · Tihedus ja Vask ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nikkel ja Vask ühist
- Millised on sarnasused Nikkel ja Vask
Võrdlus Nikkel ja Vask
Nikkel on 103 suhted, samas Vask 50. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 10.46% = 16 / (103 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nikkel ja Vask. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: