Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Anatoomia, Füsioloogia, Hingamisteed, Koaanid, Koolibrilased, Ladina keel, Limaskest, Maolised, Meeli Roosalu, Morfoloogia, Neel, Nina, Ninakõrvalurked, Patoloogia, Rakubioloogia, Sõõrmed, Selgroogsed, Soolad, Suuõõs, Veemadulased, Veresoon, 2010.
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Ninaõõs ja Anatoomia · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Ninaõõs ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Hingamisteed
Hingamisteed on...
Uus!!: Ninaõõs ja Hingamisteed · Näe rohkem »
Koaanid
Kassi koaanid (punktiirjoonega), mida piiravad sahkluu (sinisega) ja suulaeluu (oranžiga) Koaanid on ninaõõne tagasõõrmed, mille varal on ninaõõs ühenduses ninaneeluga.
Uus!!: Ninaõõs ja Koaanid · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Ninaõõs ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ninaõõs ja Ladina keel · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Ninaõõs ja Limaskest · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Ninaõõs ja Maolised · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Ninaõõs ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Ninaõõs ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Ninaõõs ja Neel · Näe rohkem »
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Uus!!: Ninaõõs ja Nina · Näe rohkem »
Ninakõrvalurked
Ninakõrvalurked: 1. otsmikuurked (''Sinus frontalis'') 2. sõelluu-urked (''Cellulae ethmoidales'') 3. kiil- ehk põhiluuurked (''Sinus sphenoidalis'') 4. ülalõuaurked (''Sinus maxillaris'') Ninakõrvalurked (ladina keeles Sinus paranasales) on ninaõõnt ümbritsevates luudes asetsevad limaskestaga kaetud õhuruumid.
Uus!!: Ninaõõs ja Ninakõrvalurked · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Ninaõõs ja Patoloogia · Näe rohkem »
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Uus!!: Ninaõõs ja Rakubioloogia · Näe rohkem »
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Uus!!: Ninaõõs ja Sõõrmed · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Ninaõõs ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Ninaõõs ja Soolad · Näe rohkem »
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Uus!!: Ninaõõs ja Suuõõs · Näe rohkem »
Veemadulased
Veemadulased (Homalopsidae) on valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.
Uus!!: Ninaõõs ja Veemadulased · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Ninaõõs ja Veresoon · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Ninaõõs ja 2010 · Näe rohkem »
