160 suhted: Alaniin, Alžeeria, Alkohoolne jook, Allergia, Aminohapped, Antiigileksikon, Aprill, Argentina, Arginiin, Arheoloogia, Asparagiinhape, Üheidulehelised, Õisik, Õled, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Biokütus, Botaanika, Brasiilia, C-vitamiin, Carl von Linné, Citizendium, Demeter, Diploidsus, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Egiptus, Eksport, Emakas, Eufrat, Fenüülalaniin, Foolhape, Fosfor, Geneetika, Genoom, Glütsiin, Glutamiinhape, Gluteen, Harilik kartul, Harilik nisu, Heino Kiik, Hiina, Hispaania, Hobune, Idu, Idujuur, Import, ..., India, Inglismaa, Inimese genoom, Itaalia, Jaanuar, Jaapan, Kaalium, Kaer, Kalorsus, Kaltsium, Katteseemnetaimed, Katus, Kündmine, Küpros, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Kõrs, Kõrvakesed, Kõva nisu, Keraamika, Keskaeg, Kiudained (toit), Kreeka, Kromosoomistik, Kultuur-üheteranisu, Kultuurtaim, Lüsiin, Lõunalaius, Lehelaba, Lehetupp, Leht, Leutsiin, Lible, Liik (bioloogia), Lipiidid, Maaviljelus, Magneesium, Mais, Mangaan, Müüt, Mikrotoitaine, Mineraaltoiteained, Muld, Must meri, Naatrium, Narmasjuurestik, Nisujahu, Norra, Oder, Oktoober, Pähik, Põhjalaius, Pennsylvania, Perekond (bioloogia), Ploidsus, Proliin, Pronksiaeg, Raud, Riis, Rooma riik, Rukis, Sademete hulk, Sahhariidid, Saksamaa, Sööt, Süüria, Seeme, Sekveneerimine, Seleen, Selts (bioloogia), September, Seriin, Sitsiilia, Skandinaavia, Soome, Speltanisu, Sugukond (bioloogia), Suhkrud, Taani, Taimed, Talinisu, Tšiili, Tärklis, Tööjõud, Türgi, Türosiin, Teravili, Theophrastos, Tigris, Tiibet, Toitained, Tolmukas, Treoniin, Tsöliaakia, Tsink, Tuhk, Valgud, Valgus (kirjastus), Valiin, Vana-Egiptus, Vana-Kreeka, Vask, Väetis, Vegetatsiooniperiood, Venemaa, Vesi, Vesinikeksponent, Viljakas poolkuu, Vitamiinid, 19. sajand. Laienda indeks (110 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Nisu ja Alaniin · Näe rohkem »
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Uus!!: Nisu ja Alžeeria · Näe rohkem »
Alkohoolne jook
Alkoholipudelid Tartus "Pahade poiste" pubis 2016. aasta oktoobris Alkohoolne jook sisaldab etanooli, teatud tüüpi alkoholi, mis toimib uimastavalt ja on toodetud terade, puuviljade või muude suhkruallikate kääritamisel.
Uus!!: Nisu ja Alkohoolne jook · Näe rohkem »
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Uus!!: Nisu ja Allergia · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Nisu ja Aminohapped · Näe rohkem »
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Uus!!: Nisu ja Antiigileksikon · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Nisu ja Aprill · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Nisu ja Argentina · Näe rohkem »
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Uus!!: Nisu ja Arginiin · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Nisu ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Uus!!: Nisu ja Asparagiinhape · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Nisu ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Uus!!: Nisu ja Õisik · Näe rohkem »
Õled
Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Nisu ja Õled · Näe rohkem »
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Nisu ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Nisu ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Nisu ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Uus!!: Nisu ja B5-vitamiin · Näe rohkem »
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Uus!!: Nisu ja B6-vitamiin · Näe rohkem »
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Uus!!: Nisu ja Biokütus · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Nisu ja Botaanika · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Nisu ja Brasiilia · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Nisu ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Nisu ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Citizendium
Citizendium on Vikipeedia asutaja Larry Sangeri poolt 2006.
Uus!!: Nisu ja Citizendium · Näe rohkem »
Demeter
Demeter. Seinamaal Pompeis Demeteri ausammas Amsterdamis Demeter (Δημήτηρ Dēmḗtēr, Dooria murdes Δαμάτηρ Dāmā́tēr; Rooma Ceres) oli üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast.
Uus!!: Nisu ja Demeter · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Nisu ja Diploidsus · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Uus!!: Nisu ja Eesti Entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Nisu ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Nisu ja Egiptus · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Nisu ja Eksport · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Nisu ja Emakas · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Nisu ja Eufrat · Näe rohkem »
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Uus!!: Nisu ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Uus!!: Nisu ja Foolhape · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Nisu ja Fosfor · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Nisu ja Geneetika · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Nisu ja Genoom · Näe rohkem »
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Nisu ja Glütsiin · Näe rohkem »
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Uus!!: Nisu ja Glutamiinhape · Näe rohkem »
Gluteen
Gluteen on taimne liitvalk, mis koosneb gliadiinist ja gluteniinist.
Uus!!: Nisu ja Gluteen · Näe rohkem »
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Nisu ja Harilik kartul · Näe rohkem »
Harilik nisu
Harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Nisu ja Harilik nisu · Näe rohkem »
Heino Kiik
Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Nisu ja Heino Kiik · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Nisu ja Hiina · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Nisu ja Hispaania · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Nisu ja Hobune · Näe rohkem »
Idu
Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.
Uus!!: Nisu ja Idu · Näe rohkem »
Idujuur
Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.
Uus!!: Nisu ja Idujuur · Näe rohkem »
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Uus!!: Nisu ja Import · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Nisu ja India · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Nisu ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Uus!!: Nisu ja Inimese genoom · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Nisu ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Nisu ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Nisu ja Jaapan · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Nisu ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Nisu ja Kaer · Näe rohkem »
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Uus!!: Nisu ja Kalorsus · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Nisu ja Kaltsium · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Nisu ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Katus
Rookatus 1890. aastatest pärineval rehielamul Briti Muuseumi klaaskatus Kapellbrücke katustatud sild Luzernis. Ehitatud 14. sajandil Katus on ehitise ülemine osa, mis koosneb eri materjalidest ja konstruktsioonilistest elementidest, et toetuda ehitise seintele ja tugedele.
Uus!!: Nisu ja Katus · Näe rohkem »
Kündmine
Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.
Uus!!: Nisu ja Kündmine · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: Nisu ja Küpros · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Nisu ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Uus!!: Nisu ja Kõrreliselaadsed · Näe rohkem »
Kõrs
Hariliku lehistähkbambuse (''Phyllostachys bambusoides'') kõrred Kõrs on seest õõnes taimevars, mis koosneb sõlmevahedest ja sõlmedest.
Uus!!: Nisu ja Kõrs · Näe rohkem »
Kõrvakesed
Suur aruhein Kõrvakesed on taime vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehelaba alusel (lehetupe üleminekul lehelabaks).
Uus!!: Nisu ja Kõrvakesed · Näe rohkem »
Kõva nisu
''Triticum durum'' Kõva nisu (ka pundnisu) või ka pasta nisu (Triticum durum) on teine majanduslikku väärtust omav nisu liik peale tavalist nisu.
Uus!!: Nisu ja Kõva nisu · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Nisu ja Keraamika · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Nisu ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Uus!!: Nisu ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Nisu ja Kreeka · Näe rohkem »
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Uus!!: Nisu ja Kromosoomistik · Näe rohkem »
Kultuur-üheteranisu
Kultuur-üheteranisu (Triticum monococcum) on teraviljaliik nisu perekonnast.
Uus!!: Nisu ja Kultuur-üheteranisu · Näe rohkem »
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Uus!!: Nisu ja Kultuurtaim · Näe rohkem »
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Uus!!: Nisu ja Lüsiin · Näe rohkem »
Lõunalaius
Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Nisu ja Lõunalaius · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Nisu ja Lehelaba · Näe rohkem »
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Uus!!: Nisu ja Lehetupp · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Nisu ja Leht · Näe rohkem »
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Uus!!: Nisu ja Leutsiin · Näe rohkem »
Lible
Kristjan Lible on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peamisi kõrvaltegelasi, Paunvere kiriku joodikust kellamees.
Uus!!: Nisu ja Lible · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Nisu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Nisu ja Lipiidid · Näe rohkem »
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Uus!!: Nisu ja Maaviljelus · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Nisu ja Magneesium · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Nisu ja Mais · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Nisu ja Mangaan · Näe rohkem »
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Uus!!: Nisu ja Müüt · Näe rohkem »
Mikrotoitaine
Mikrotoitaine (ingl micronutrient) on toitaine, mis ei vabasta energiat ja mida elusorganism vajab väga väikeses koguses.
Uus!!: Nisu ja Mikrotoitaine · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Nisu ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Nisu ja Muld · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Nisu ja Must meri · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Nisu ja Naatrium · Näe rohkem »
Narmasjuurestik
Narmasjuurestik on juurestik, millel erinevalt sammasjuurestikust pole peajuurt või pole see selgelt eristunud ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest.
Uus!!: Nisu ja Narmasjuurestik · Näe rohkem »
Nisujahu
Nisujahu Nisujahu on nisu jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks, pelmeenide tootmiseks, pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks jne.
Uus!!: Nisu ja Nisujahu · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Nisu ja Norra · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Nisu ja Oder · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Nisu ja Oktoober · Näe rohkem »
Pähik
Orasheina pähik Pähik on väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik.
Uus!!: Nisu ja Pähik · Näe rohkem »
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Nisu ja Põhjalaius · Näe rohkem »
Pennsylvania
Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Uus!!: Nisu ja Pennsylvania · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Nisu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Ploidsus
Ploidsus (inglise keeles ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Nisu ja Ploidsus · Näe rohkem »
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Uus!!: Nisu ja Proliin · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Nisu ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Nisu ja Raud · Näe rohkem »
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Uus!!: Nisu ja Riis · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Nisu ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Nisu ja Rukis · Näe rohkem »
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Uus!!: Nisu ja Sademete hulk · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Nisu ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nisu ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Uus!!: Nisu ja Sööt · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Nisu ja Süüria · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Nisu ja Seeme · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Nisu ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Nisu ja Seleen · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Nisu ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Nisu ja September · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Nisu ja Seriin · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Nisu ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Nisu ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Nisu ja Soome · Näe rohkem »
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Nisu ja Speltanisu · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Nisu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Nisu ja Suhkrud · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Nisu ja Taani · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Nisu ja Taimed · Näe rohkem »
Talinisu
Sordiaretuse katselappe külvatakse eriliste väikeste külvikutega. Antud juhul on katselapi laius 1 m ja pikkus 5–9 m. Selliseid väikeseid katselappe mahub siis põllule tuhandeid. Enne külvi on kõikidele lappidele minevad seemned eraldi kaalutud, töödeldud ja vastavalt põllu plaanile järjestatud. Külvaja jälgib põllul maha märgitud jooni ja tikukesi ning oskab siis õigel ajal külvikust seemned maha külvata. Pit on tehtud Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Talinisu on kõrreliselaadsete seltsi kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Nisu ja Talinisu · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Nisu ja Tšiili · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Nisu ja Tärklis · Näe rohkem »
Tööjõud
Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte.
Uus!!: Nisu ja Tööjõud · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Nisu ja Türgi · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Nisu ja Türosiin · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Nisu ja Teravili · Näe rohkem »
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Uus!!: Nisu ja Theophrastos · Näe rohkem »
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Uus!!: Nisu ja Tigris · Näe rohkem »
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Uus!!: Nisu ja Tiibet · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Nisu ja Toitained · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Nisu ja Tolmukas · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Nisu ja Treoniin · Näe rohkem »
Tsöliaakia
Gluteeniallikad: nisu, speltanisu, oder ja rukkihelbed Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia (ka gluteenitalumatus, mittetroopiline spruu) on päriliku soodumusega krooniline haigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavate toitude söömisel.
Uus!!: Nisu ja Tsöliaakia · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Nisu ja Tsink · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Nisu ja Tuhk · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Nisu ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Nisu ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Nisu ja Valiin · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Nisu ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Nisu ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Nisu ja Vask · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Nisu ja Väetis · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Nisu ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Nisu ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Nisu ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Nisu ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viljakas poolkuu
Viljakas poolkuu on piirkond, mis hõlmab võrdlemisi niisked ja viljakad alad keset muidu kõrbelist ja poolkõrbelist Lääne-Aasiat.
Uus!!: Nisu ja Viljakas poolkuu · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Nisu ja Vitamiinid · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Nisu ja 19. sajand · Näe rohkem »