Sisukord
160 suhted: Alaniin, Alžeeria, Alkohoolne jook, Allergia, Aminohapped, Antiigileksikon, Aprill, Argentina, Arginiin, Arheoloogia, Asparagiinhape, Üheidulehelised, Õisik, Õled, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Biokütus, Botaanika, Brasiilia, C-vitamiin, Carl von Linné, Citizendium, Demeter, Diploidsus, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Egiptus, Eksport, Emakas, Eufrat, Fenüülalaniin, Foolhape, Fosfor, Geneetika, Genoom, Glütsiin, Glutamiinhape, Gluteen, Harilik kartul, Harilik nisu, Heino Kiik, Hiina, Hispaania, Hobune, Idu, Idujuur, Import, ... Laienda indeks (110 rohkem) »
- Põllukultuurid
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Nisu ja Alaniin
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Vaata Nisu ja Alžeeria
Alkohoolne jook
Alkoholipudelid Tartus "Pahade poiste" pubis 2016. aasta oktoobris Alkohoolne jook sisaldab etanooli, teatud tüüpi alkoholi, mis toimib uimastavalt ja on toodetud terade, puuviljade või muude suhkruallikate kääritamisel.
Vaata Nisu ja Alkohoolne jook
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Vaata Nisu ja Allergia
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Nisu ja Aminohapped
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Vaata Nisu ja Antiigileksikon
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Nisu ja Aprill
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Vaata Nisu ja Argentina
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Nisu ja Arginiin
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Nisu ja Arheoloogia
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Vaata Nisu ja Asparagiinhape
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Vaata Nisu ja Üheidulehelised
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Vaata Nisu ja Õisik
Õled
Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Nisu ja Õled
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Vaata Nisu ja B1-vitamiin
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Vaata Nisu ja B2-vitamiin
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Vaata Nisu ja B3-vitamiin
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Vaata Nisu ja B5-vitamiin
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Vaata Nisu ja B6-vitamiin
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Vaata Nisu ja Biokütus
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Nisu ja Botaanika
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Nisu ja Brasiilia
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Nisu ja C-vitamiin
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Nisu ja Carl von Linné
Citizendium
Citizendium on Vikipeedia asutaja Larry Sangeri poolt 2006.
Vaata Nisu ja Citizendium
Demeter
Demeter. Seinamaal Pompeis Demeteri ausammas Amsterdamis Demeter (Δημήτηρ Dēmḗtēr, Dooria murdes Δαμάτηρ Dāmā́tēr; Rooma Ceres) oli üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast.
Vaata Nisu ja Demeter
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Vaata Nisu ja Diploidsus
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Vaata Nisu ja Eesti Entsüklopeedia
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Nisu ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Nisu ja Egiptus
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Nisu ja Eksport
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Vaata Nisu ja Emakas
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Vaata Nisu ja Eufrat
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Vaata Nisu ja Fenüülalaniin
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Vaata Nisu ja Foolhape
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Nisu ja Fosfor
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Vaata Nisu ja Geneetika
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Nisu ja Genoom
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Nisu ja Glütsiin
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Vaata Nisu ja Glutamiinhape
Gluteen
Gluteen on taimne liitvalk, mis koosneb gliadiinist ja gluteniinist.
Vaata Nisu ja Gluteen
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Nisu ja Harilik kartul
Harilik nisu
Harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Nisu ja Harilik nisu
Heino Kiik
Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.
Vaata Nisu ja Heino Kiik
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Nisu ja Hiina
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Nisu ja Hispaania
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Nisu ja Hobune
Idu
Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.
Vaata Nisu ja Idu
Idujuur
Jumalapuu seemne joonis. Idujuur on tähistatud numbriga 5 Idujuur on peajuure alge seemnes.
Vaata Nisu ja Idujuur
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Vaata Nisu ja Import
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Nisu ja India
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Nisu ja Inglismaa
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Vaata Nisu ja Inimese genoom
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Nisu ja Itaalia
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Vaata Nisu ja Jaanuar
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Nisu ja Jaapan
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Nisu ja Kaalium
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Vaata Nisu ja Kaer
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Vaata Nisu ja Kalorsus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Nisu ja Kaltsium
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Nisu ja Katteseemnetaimed
Katus
Rookatus 1890. aastatest pärineval rehielamul Briti Muuseumi klaaskatus Kapellbrücke katustatud sild Luzernis. Ehitatud 14. sajandil Katus on ehitise ülemine osa, mis koosneb eri materjalidest ja konstruktsioonilistest elementidest, et toetuda ehitise seintele ja tugedele.
Vaata Nisu ja Katus
Kündmine
Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.
Vaata Nisu ja Kündmine
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.
Vaata Nisu ja Küpros
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Vaata Nisu ja Kõrrelised
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Vaata Nisu ja Kõrreliselaadsed
Kõrs
Hariliku lehistähkbambuse (''Phyllostachys bambusoides'') kõrred Kõrs on seest õõnes taimevars, mis koosneb sõlmevahedest ja sõlmedest.
Vaata Nisu ja Kõrs
Kõrvakesed
Suur aruhein Kõrvakesed on taime vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehelaba alusel (lehetupe üleminekul lehelabaks).
Vaata Nisu ja Kõrvakesed
Kõva nisu
''Triticum durum'' Kõva nisu (ka pundnisu) või ka pasta nisu (Triticum durum) on teine majanduslikku väärtust omav nisu liik peale tavalist nisu.
Vaata Nisu ja Kõva nisu
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Nisu ja Keraamika
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Nisu ja Keskaeg
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Vaata Nisu ja Kiudained (toit)
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Nisu ja Kreeka
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Vaata Nisu ja Kromosoomistik
Kultuur-üheteranisu
Kultuur-üheteranisu (Triticum monococcum) on teraviljaliik nisu perekonnast.
Vaata Nisu ja Kultuur-üheteranisu
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Vaata Nisu ja Kultuurtaim
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Nisu ja Lüsiin
Lõunalaius
Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Vaata Nisu ja Lõunalaius
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Vaata Nisu ja Lehelaba
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Vaata Nisu ja Lehetupp
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Nisu ja Leht
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Nisu ja Leutsiin
Lible
Kristjan Lible on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peamisi kõrvaltegelasi, Paunvere kiriku joodikust kellamees.
Vaata Nisu ja Lible
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Nisu ja Liik (bioloogia)
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Nisu ja Lipiidid
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Vaata Nisu ja Maaviljelus
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Nisu ja Magneesium
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Vaata Nisu ja Mais
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Nisu ja Mangaan
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Vaata Nisu ja Müüt
Mikrotoitaine
Mikrotoitaine (ingl micronutrient) on toitaine, mis ei vabasta energiat ja mida elusorganism vajab väga väikeses koguses.
Vaata Nisu ja Mikrotoitaine
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Nisu ja Mineraaltoiteained
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Nisu ja Muld
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Nisu ja Must meri
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Nisu ja Naatrium
Narmasjuurestik
Narmasjuurestik on juurestik, millel erinevalt sammasjuurestikust pole peajuurt või pole see selgelt eristunud ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest.
Vaata Nisu ja Narmasjuurestik
Nisujahu
Nisujahu Nisujahu on nisu jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks, pelmeenide tootmiseks, pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks jne.
Vaata Nisu ja Nisujahu
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Nisu ja Norra
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Nisu ja Oder
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Nisu ja Oktoober
Pähik
Orasheina pähik Pähik on väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik.
Vaata Nisu ja Pähik
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Vaata Nisu ja Põhjalaius
Pennsylvania
Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Vaata Nisu ja Pennsylvania
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Nisu ja Perekond (bioloogia)
Ploidsus
Ploidsus (inglise keeles ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Vaata Nisu ja Ploidsus
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Nisu ja Proliin
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Nisu ja Pronksiaeg
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Nisu ja Raud
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Vaata Nisu ja Riis
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Nisu ja Rooma riik
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Nisu ja Rukis
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Vaata Nisu ja Sademete hulk
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Nisu ja Sahhariidid
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Nisu ja Saksamaa
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Vaata Nisu ja Sööt
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Vaata Nisu ja Süüria
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Nisu ja Seeme
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Vaata Nisu ja Sekveneerimine
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Vaata Nisu ja Seleen
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Nisu ja Selts (bioloogia)
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Nisu ja September
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Nisu ja Seriin
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Nisu ja Sitsiilia
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Nisu ja Skandinaavia
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Nisu ja Soome
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Vaata Nisu ja Speltanisu
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Nisu ja Sugukond (bioloogia)
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Nisu ja Suhkrud
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Nisu ja Taani
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Nisu ja Taimed
Talinisu
Sordiaretuse katselappe külvatakse eriliste väikeste külvikutega. Antud juhul on katselapi laius 1 m ja pikkus 5–9 m. Selliseid väikeseid katselappe mahub siis põllule tuhandeid. Enne külvi on kõikidele lappidele minevad seemned eraldi kaalutud, töödeldud ja vastavalt põllu plaanile järjestatud.
Vaata Nisu ja Talinisu
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Nisu ja Tšiili
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Nisu ja Tärklis
Tööjõud
Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte.
Vaata Nisu ja Tööjõud
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Nisu ja Türgi
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata Nisu ja Türosiin
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Nisu ja Teravili
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Vaata Nisu ja Theophrastos
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Vaata Nisu ja Tigris
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Vaata Nisu ja Tiibet
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Nisu ja Toitained
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Nisu ja Tolmukas
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Vaata Nisu ja Treoniin
Tsöliaakia
Gluteeniallikad: nisu, speltanisu, oder ja rukkihelbed Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia (ka gluteenitalumatus, mittetroopiline spruu) on päriliku soodumusega krooniline haigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavate toitude söömisel.
Vaata Nisu ja Tsöliaakia
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Nisu ja Tsink
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Nisu ja Tuhk
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Nisu ja Valgud
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Nisu ja Valgus (kirjastus)
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Nisu ja Valiin
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Vaata Nisu ja Vana-Egiptus
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Nisu ja Vana-Kreeka
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Nisu ja Vask
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Nisu ja Väetis
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Nisu ja Vegetatsiooniperiood
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nisu ja Venemaa
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Nisu ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Nisu ja Vesinikeksponent
Viljakas poolkuu
Viljakas poolkuu on piirkond, mis hõlmab võrdlemisi niisked ja viljakad alad keset muidu kõrbelist ja poolkõrbelist Lääne-Aasiat.
Vaata Nisu ja Viljakas poolkuu
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Nisu ja Vitamiinid
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Nisu ja 19. sajand
Vaata ka
Põllukultuurid
- Aedmaasikas
- Aedsalat
- Eksportvili
- Haljasväetis
- Harilik aspar
- Harilik kakaopuu
- Harilik lina
- Harilik maapähkel
- Harilik mandlipuu
- Harilik seesam
- Harilik sibul
- Harilik sigur
- Hein
- Külvikord
- Kautšuk
- Kohv
- Kohvioad
- Kohvipuu
- Kookospalm
- Kultuurtaim
- Kummiaraabik
- Laim (vili)
- Loonusrent
- Mango
- Meetaimed
- Naeris
- Nisu
- Päevalill
- Põllukultuur
- Palmiõli
- Raps
- Saagikus
- Segaviljelus
- Sojauba
- Suhkrupeet
- Tšillipipar
- Tangeriin
- Tera
- Teravili
- Uba
- Viljaringid
Tuntud ka kui Triticum.