Sarnasusi Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus
Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Elektron, Gammakiirgus, Heelium, Keemiline element, Kiirgus, Kosmiline kiirgus, Neutron, Poloonium, Prantsusmaa, Raadium, Radioaktiivne kiirgus, Röntgenikiirgus, Tuumareaktsioon.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Nobeli füüsikaauhind · Aatomituum ja Radioaktiivsus ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Nobeli füüsikaauhind · Elektron ja Radioaktiivsus ·
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Gammakiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Gammakiirgus ja Radioaktiivsus ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Nobeli füüsikaauhind · Heelium ja Radioaktiivsus ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Nobeli füüsikaauhind · Keemiline element ja Radioaktiivsus ·
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Kiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Kiirgus ja Radioaktiivsus ·
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Kosmiline kiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Kosmiline kiirgus ja Radioaktiivsus ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Neutron ja Nobeli füüsikaauhind · Neutron ja Radioaktiivsus ·
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Nobeli füüsikaauhind ja Poloonium · Poloonium ja Radioaktiivsus ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Nobeli füüsikaauhind ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Radioaktiivsus ·
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Nobeli füüsikaauhind ja Raadium · Raadium ja Radioaktiivsus ·
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivne kiirgus · Radioaktiivne kiirgus ja Radioaktiivsus ·
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Nobeli füüsikaauhind ja Röntgenikiirgus · Röntgenikiirgus ja Radioaktiivsus ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Nobeli füüsikaauhind ja Tuumareaktsioon · Radioaktiivsus ja Tuumareaktsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus ühist
- Millised on sarnasused Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus
Võrdlus Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus
Nobeli füüsikaauhind on 288 suhted, samas Radioaktiivsus 71. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 3.90% = 14 / (288 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: