Sarnasusi Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia
Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aine (füüsika), Doppleri efekt, Elektron, Gaas, Keemiline element, Kiirgus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kvant, Kvantelektrodünaamika, Kvantmehaanika, Magnetväli, Neutron, Täht (astronoomia), Tuumafüüsika, Universum, Valgus, Valguse kiirus, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Nobeli füüsikaauhind · Aatom ja Spektroskoopia ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Nobeli füüsikaauhind · Aatomituum ja Spektroskoopia ·
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Aine (füüsika) ja Nobeli füüsikaauhind · Aine (füüsika) ja Spektroskoopia ·
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Doppleri efekt ja Nobeli füüsikaauhind · Doppleri efekt ja Spektroskoopia ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Nobeli füüsikaauhind · Elektron ja Spektroskoopia ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Nobeli füüsikaauhind · Gaas ja Spektroskoopia ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Nobeli füüsikaauhind · Keemiline element ja Spektroskoopia ·
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Kiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Kiirgus ja Spektroskoopia ·
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ja Spektroskoopia ·
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Kvant ja Nobeli füüsikaauhind · Kvant ja Spektroskoopia ·
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Kvantelektrodünaamika ja Nobeli füüsikaauhind · Kvantelektrodünaamika ja Spektroskoopia ·
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Kvantmehaanika ja Nobeli füüsikaauhind · Kvantmehaanika ja Spektroskoopia ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Magnetväli ja Nobeli füüsikaauhind · Magnetväli ja Spektroskoopia ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Neutron ja Nobeli füüsikaauhind · Neutron ja Spektroskoopia ·
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Nobeli füüsikaauhind ja Täht (astronoomia) · Spektroskoopia ja Täht (astronoomia) ·
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Nobeli füüsikaauhind ja Tuumafüüsika · Spektroskoopia ja Tuumafüüsika ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Nobeli füüsikaauhind ja Universum · Spektroskoopia ja Universum ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Nobeli füüsikaauhind ja Valgus · Spektroskoopia ja Valgus ·
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Nobeli füüsikaauhind ja Valguse kiirus · Spektroskoopia ja Valguse kiirus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Nobeli füüsikaauhind ja Vesinik · Spektroskoopia ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia ühist
- Millised on sarnasused Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia
Võrdlus Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia
Nobeli füüsikaauhind on 288 suhted, samas Spektroskoopia 105. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 5.09% = 20 / (288 + 105).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nobeli füüsikaauhind ja Spektroskoopia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: