Sisukord
288 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomkell, Adam Riess, Aine (füüsika), Aleksandr Prohhorov, Ameerika Ühendriigid, Anomaalia, Antiferromagnetism, Antony Hewish, Argoon, Arthur Leonard Schawlow, Austraalia, Austria, Austria-Ungari, Šveits, Üldrelatiivsusteooria, Ülivoolavus, Belgia, Ben Roy Mottelson, Browni liikumine, Carl Edwin Wieman, CCD-sensor, Comptoni hajumine, Daniel Chee Tsui, David Politzer, Difraktsioon, Ding Zhaozhong, Doppleri efekt, Douglas Osheroff, Elektrijuhtivus, Elektriväli, Elektromagnetspekter, Elektron, Elektronmikroskoop, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Faasisiire, Fotoefekt, Frank Wilczek, Gaas, Gammakiirgus, George Smoot, Grafeen, Gravitatsioonilained, Gustav Ludwig Hertz, Heelium, Henry Way Kendall, Higgsi boson, Hiroshi Amano, ... Laienda indeks (238 rohkem) »
- Nobeli auhinnad
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Aatomituum
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Aatomkell
Adam Riess
Adam Riess 2006. aastal Shaw' auhinda vastu võtmas Adam Guy Riess (sündinud 16. detsembril 1969 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik, kes koos Saul Perlmutteri ja Brian Schmidtiga sai 2011.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Adam Riess
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Aine (füüsika)
Aleksandr Prohhorov
pisi Aleksandr Mihhailovitš Prohhorov (11. juuli 1916 Atherton, Austraalia – 8. jaanuar 2002 Moskva) oli vene füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Aleksandr Prohhorov
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ameerika Ühendriigid
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Anomaalia
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Antiferromagnetism
Antony Hewish
Antony Hewish (11. mai 1924 Fowey, Cornwall – 13. september 2021) oli briti raadioastronoom.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Antony Hewish
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Argoon
Arthur Leonard Schawlow
Arthur Leonard Schawlow (5. mai 1921 – 28. aprill 1999) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Arthur Leonard Schawlow
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Austraalia
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Austria
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Austria-Ungari
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Šveits
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Üldrelatiivsusteooria
Ülivoolavus
Ülivoolavus on vedeliku viskoossuse täielik kadumine allpool lävitemperatuuri.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ülivoolavus
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Belgia
Ben Roy Mottelson
Ben Roy Mottelson (1963) Ben Roy Mottelson (9. juuli 1926 Chicago – 13. mai 2022 Kopenhaagen) oli USA päritolu Taani tuumafüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ben Roy Mottelson
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Browni liikumine
Carl Edwin Wieman
Carl Edwin Wieman (sündinud 26. märtsil 1951 Corvallises Oregonis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Carl Edwin Wieman
CCD-sensor
Videokaamera sensor CCD-sensor (lühend ingliskeelsest terminist Charge-Coupled Device – 'laengsidestusseadis') on optoelektrooniline kiirgusvastuvõtja, mis muundab optilise kujutise elektrisignaaliks.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja CCD-sensor
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Comptoni hajumine
Daniel Chee Tsui
pisi Daniel Chee Tsui (hiina keeles 崔琦, pinyin Cuī Qí; sündinud 28. veebruaril 1939) on hiina päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Daniel Chee Tsui
David Politzer
Hugh David Politzer (sündinud 31. augustil 1949 New Yorgis) on USA füüsikateoreetik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja David Politzer
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Difraktsioon
Ding Zhaozhong
pisi Samuel Chao Chung Ting (sünninimi hiina keeles 丁肇中, pinyin: Dīng Zhàozhōng; sündinud 27. jaanuaril 1936) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ding Zhaozhong
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Doppleri efekt
Douglas Osheroff
pisi Douglas Dean Osheroff (sündinud 1. augustil 1945 Aberdeenis Washingtoni osariigis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Douglas Osheroff
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elektrijuhtivus
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elektriväli
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elektromagnetspekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elektron
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elektronmikroskoop
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elementaarlaeng
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Elementaarosakesed
Faasisiire
sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Faasisiire
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Fotoefekt
Frank Wilczek
Frank Wilczek 2007. aastal Frank Wilczek Nobeli auhinna vastuvõtmisele järgnenud pressikonverentsil Stockholmis detsembris 2004 Benjamin Franklini medali saanud Yōichirō Nambuga 2005. aastal Philadelphias Frank Anthony Wilczek (sündinud 15. mail 1951 Mineolas) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Frank Wilczek
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Gaas
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Gammakiirgus
George Smoot
pisi George Fitzgerald Smoot (sündinud 20. veebruaril 1945) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja George Smoot
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Grafeen
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Gravitatsioonilained
Gustav Ludwig Hertz
Gustav Ludwig Hertz (22. juuli 1887 Hamburg – 30. oktoober 1975 Ida-Berliin) oli saksa füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Gustav Ludwig Hertz
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Heelium
Henry Way Kendall
Henry Way Kendall (9. detsember 1926 Boston – 15. veebruar 1999 Wakulla maakond, Florida) oli Ameerika Ühendriikide osakestefüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Henry Way Kendall
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Higgsi boson
Hiroshi Amano
pisi Hiroshi Amano (jaapani keeles 天野 浩 Amano Hiroshi; sündinud 11. septembril 1960 Hamamatsus) on jaapani füüsik ja leiutaja, kes on spetsialiseerunud pooljuhttehnoloogiale.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Hiroshi Amano
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Holland
Holograafia
Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Holograafia
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Hongkong
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ideaalse gaasi olekuvõrrand
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Igor Tamm
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Iirimaa
Ilja Frank
pisi Ilja Frank (vene keeles Илья́ Миха́йлович Франк; 23. oktoober 1908 Peterburi – 22. juuni 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ilja Frank
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja India
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Interaktsioon
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Interferents
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ionosfäär
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Itaalia
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Jaapan
Jack Steinberger
2008 Hans Jakob Steinberger (25. mai 1921, Bad Kissingen – 12. detsember 2020, Genf)) oli Saksamaa päritolu Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi füüsik. Tema vanemad olid juudid Berta ja Ludwig Steinberger, kes natsionaalsotsialistliku partei võimu suurenemise ja avaliku antisemitismi tõttu saatsid poisi välismaale.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Jack Steinberger
John Bardeen
John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison – 30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja John Bardeen
John Hasbrouck Van Vleck
John Hasbrouck Van Vleck (13. märts 1899 – 27. oktoober 1980) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja John Hasbrouck Van Vleck
John Robert Schrieffer
1972 John Robert Schrieffer (31. mail 1931 Oak Parkis – 27. juuli 2019 Tallahassee) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja John Robert Schrieffer
Joseph Hooton Taylor Jr.
pisi Joseph Hooton Taylor Jr. (sündinud 29. märtsil 1941 Philadelphias) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Joseph Hooton Taylor Jr.
Josephsoni efekt
L ja R on ülijuhid, mis võivad olla samast või ka erinevast materjalist. Isoleerkihi I paksus on 1 nanomeeterProdi, G.A. and Zanini, F., Josephson Effect and Selected Applications: an Example of Quantum Effects in Macroscopic Systems. Josephsoni efekt on ülijuhtivusvoolu üks nähtustest, mille korral elektrivool läheb läbi õhukese dielektrikukihi (isoleerkihi), mis eraldab kaht ülijuhti.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Josephsoni efekt
Kaaon
Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kaaon
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kanada
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Keemiline element
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kiirendi
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kiirgus
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kosmiline kiirgus
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kristallstruktuur
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvant
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvantelektrodünaamika
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvantfüüsika
Kvantkromodünaamika
Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvantkromodünaamika
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvantmehaanika
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Kvargid
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Lainefunktsioon
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Laser
Leon Cooper
Leon N Cooper (2007) Leon N Cooper (sündinud 28. veebruaril 1930 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Leon Cooper
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Leptonid
Magnetohüdrodünaamika
Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Magnetohüdrodünaamika
Magnettakistus
Magnettakistuseks ehk magnetotakistuseks nimetatakse materjali omadust muuta oma elektrilist takistust välise magnetvälja rakendamisel.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Magnettakistus
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Magnetväli
Martinus Veltman
Martinus Veltman (2005). Martinus Justinus Godefriedus Veltman (27. juuni 1931 Waalwijk – 4. jaanuar 2021) oli hollandi füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Martinus Veltman
Melvin Schwartz
Melvin Schwartz (2. november 1932 New York – 28. august 2006 Twin Falls, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Melvin Schwartz
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Mesonid
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Mikroskoop
Mullikamber
Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Mullikamber
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Must auk
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Nõukogude Liit
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Neutron
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Nobeli auhind
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Norra
Olekuvõrrand
Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Olekuvõrrand
Optoelektroonika
Optoelektroonika (kreeka keeles optos nähtav) on elektroonika haru, mis hõlmab valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud nähtusi ning nendel nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Optoelektroonika
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Osakestefüüsika
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Osakestefüüsika standardmudel
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Pakistan
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Pauli printsiip
Pieter Zeeman
Pieter Zeeman (25. mai 1865 Zonnemaire – 9. oktoober 1943 Amsterdam) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Pieter Zeeman
Poi
Poi, millest on ohutu mööduda põhja poolt Poi (vanas kõnepruugis ka poiss) on peamiselt veepinnal ujuv ja ankruga veekogu põhja või veealuse objekti külge, harvem ka veepinna kohal oleva objekti külge kinnitatud kindla otstarbega ujukkeha.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Poi
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Polümeerid
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Poloonium
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Poola
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Pooljuht
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Positron
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Prantsusmaa
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Pulsar
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Raadio
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Raadium
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivne kiirgus
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Radioaktiivsus
Ramani hajumine
Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ramani hajumine
Röntgenastronoomia
Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Röntgenastronoomia
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Röntgenikiirgus
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Rõhk
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Richard Feynman
Robert Coleman Richardson
Robert Coleman Richardson (26. juuni 1937 – 19. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide eksperimentaalfüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Robert Coleman Richardson
Robert Woodrow Wilson
Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Robert Woodrow Wilson
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Rootsi
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Saksamaa
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Soojuskiirgus
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Steven Weinberg
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Sulam
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Suspensioon
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Suurbritannia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Taani
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tahkisefüüsika
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tšerenkovi kiirgus
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Täht (astronoomia)
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Temperatuur
Termoelektriline efekt
Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Termoelektriline efekt
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tihedus
Toshihide Maskawa
pisi Toshihide Maskawa (jaapani keeles 益川 敏英 Masukawa Toshihide; 7. veebruar 1940 Nagoya – 23. juuli 2021) oli jaapani füüsikateoreetik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Toshihide Maskawa
Transistor
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis ehk triood elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Transistor
Tsung Dao Lee
Tsung Dao Lee (1957) Tsung Dao Lee, ka T. D. Lee, (hiina keeles Lǐ Zhèngdào; sündinud 24. novembril 1926 Shanghais Hiinas) on Hiina ja USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tsung Dao Lee
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tuletorn
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tunneliefekt
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tuumafüüsika
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tuumajõud
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Tuumareaktsioon
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Ungari
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Universum
Val Fitch
Val Logsdon Fitch (10. märts 1923 Merriman, Nebraska – 5. veebruar 2015 Princeton, New Jersey) oli Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Val Fitch
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Valgus
Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Valgusdiood
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Valguse kiirus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Vedelik
Vedelkristall
Kolesterooli vedelkristallidel põhinevate termokaartide valmistamine Mikrotilkades paikneva vedelkristalli erinevate faaside optilised kujutised polariseeritud valguses 40x suurendusega Optilise mikroskoobi kujutis vedelkristalli tilkadest klaasis 100x suurendusega Vedelkristall on piklike molekulidega (pikkus 1–3 nm, läbimõõt 0,5–1,0 nm) orgaaniline aine, mis ei muutu temperatuuri tõstmisel tahkest olekust kohe vedelaks, vaid püsib suures temperatuurivahemikus (ligikaudu −10 °C kuni +70 °C) vedelkristallilises olekus.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Vedelkristall
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Venemaa
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Vesinik
Vitali Ginzburg
püsti Vitali Lazarevitš Ginsburg (4. oktoober 1916 Moskva – 8. november 2009 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa füüsikateoreetik ja astrofüüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Vitali Ginzburg
W- ja Z-boson
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja W- ja Z-boson
Walter Houser Brattain
Walter Houser Brattain (10. veebruar 1902 – 13. oktoober 1987) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Walter Houser Brattain
Wieni nihkeseadus
intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Wieni nihkeseadus
William Daniel Phillips
2012 William Daniel Phillips (sündinud 5. novembril 1948 Wilkes-Barre'is Pennsylvania osariigis) on Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja William Daniel Phillips
Wilsoni kamber
Maxim Bilovitskiy video Wilsoni kambrist C.T.R. Wilsoni ehitatud algupärane kamber Cambridge'i ülikooli Cavendishi laboris Wilsoni kamber (ka udukamber, aurukamber) on šoti füüsiku Charles Thomson Rees Wilsoni 20.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Wilsoni kamber
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja Zeemani efekt
1901
1901.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1901
1902
1902.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1902
1903
1903.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1903
1904
1904.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1904
1905
1905.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1905
1906
1906.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1906
1907
1907.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1907
1908
1908.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1908
1909
1909.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1909
1910
1910.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1910
1911
1911.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1911
1912
1912.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1912
1913
1913.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1913
1914
1914.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1914
1915
1915.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1915
1916
1916.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1916
1917
1917.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1917
1918
1918.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1918
1919
1919.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1919
1920
1920.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1920
1921
1921.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1921
1922
1922.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1922
1923
1923.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1923
1924
1924.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1924
1925
1925.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1925
1926
1926.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1926
1927
1927.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1927
1928
1928.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1928
1929
1929.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1929
1930
1930.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1930
1931
1931.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1931
1932
1932.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1932
1933
1933.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1933
1934
1934.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1934
1935
1935.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1935
1936
1936.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1936
1937
1937.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1937
1938
1938.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1938
1939
1939.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1939
1943
1943.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1943
1944
1944.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1944
1945
1945.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1945
1946
1946.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1946
1947
1947.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1947
1948
1948.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1948
1949
1949.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1949
1950
1950.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1950
1951
1951.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1951
1952
1952.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1952
1953
1953.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1953
1954
1954.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1954
1955
1955.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1955
1956
1956.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1956
1957
1957.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1957
1958
1958.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1958
1959
1959.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1959
1960
1960.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1960
1961
1961.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1961
1962
1962.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1962
1963
1963.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1963
1964
1964.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1964
1965
1965.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1965
1966
1966.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1966
1967
1967.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1967
1968
1968.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1968
1969
1969.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1969
1970
1970.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1970
1971
1971.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1971
1972
1972.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1972
1973
1973.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1973
1974
1974.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1974
1975
1975.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1975
1976
1976.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1976
1977
1977.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1977
1978
1978.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1978
1979
1979.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1979
1980
1980.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1980
1981
1981.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1981
1982
1982.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1982
1983
1983.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1983
1984
1984.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1984
1985
1985.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1985
1986
1986.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1986
1987
1987.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1987
1988
1988.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1988
1989
1989.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1989
1990
1990.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1990
1991
1991.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1991
1992
1992.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1992
1993
1993.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1993
1994
1994.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1994
1995
1995.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1995
1996
1996.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1996
1997
1997.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1997
1998
1998.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1998
1999
1999.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 1999
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2001
2002
2002.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2002
2003
2003.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2003
2004
2004.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2004
2005
2005.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2005
2006
2006.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2006
2007
2007.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2007
2008
2008.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2008
2009
2009.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2009
2010
2010.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2010
2011
2011.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2011
2012
2012.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2012
2013
2013.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2013
2014
2014.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2014
2015
2015.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2015
2016
2016.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2016
2017
2017.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2017
2018
2018.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2018
2019
2019.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2019
2020
2020.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2020
2021
2021.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2021
2022
2022.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2022
2023
2023.
Vaata Nobeli füüsikaauhind ja 2023
Vaata ka
Nobeli auhinnad
- Alfred Nobel
- Kuninglik Teaduste Akadeemia
- Nobeli auhind
- Nobeli füüsikaauhind
- Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
- Nobeli keemiaauhind
- Nobeli kirjandusauhind
- Nobeli rahuauhind
- Ragnar Sohlman
- Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks
Tuntud ka kui Nobeli füüsikapreemia.
, Holland, Holograafia, Hongkong, Ideaalse gaasi olekuvõrrand, Igor Tamm, Iirimaa, Ilja Frank, India, Interaktsioon, Interferents, Ionosfäär, Itaalia, Jaapan, Jack Steinberger, John Bardeen, John Hasbrouck Van Vleck, John Robert Schrieffer, Joseph Hooton Taylor Jr., Josephsoni efekt, Kaaon, Kanada, Keemiline element, Kiirendi, Kiirgus, Kosmiline kiirgus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kristallstruktuur, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kvant, Kvantelektrodünaamika, Kvantfüüsika, Kvantkromodünaamika, Kvantmehaanika, Kvargid, Lainefunktsioon, Laser, Leon Cooper, Leptonid, Magnetohüdrodünaamika, Magnettakistus, Magnetväli, Martinus Veltman, Melvin Schwartz, Mesonid, Mikroskoop, Mullikamber, Must auk, Nõukogude Liit, Neutriinod, Neutron, Nobeli auhind, Norra, Olekuvõrrand, Optoelektroonika, Osakestefüüsika, Osakestefüüsika standardmudel, Pakistan, Pauli printsiip, Pieter Zeeman, Poi, Polümeerid, Poloonium, Poola, Pooljuht, Positron, Prantsusmaa, Pulsar, Raadio, Raadium, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Ramani hajumine, Röntgenastronoomia, Röntgendifraktsioonanalüüs, Röntgenikiirgus, Rõhk, Richard Feynman, Robert Coleman Richardson, Robert Woodrow Wilson, Rootsi, Saksamaa, Soojuskiirgus, Steven Weinberg, Sulam, Suspensioon, Suurbritannia, Taani, Tahkisefüüsika, Tšerenkovi kiirgus, Täht (astronoomia), Temperatuur, Termoelektriline efekt, Tihedus, Toshihide Maskawa, Transistor, Tsung Dao Lee, Tuletorn, Tunneliefekt, Tuumafüüsika, Tuumajõud, Tuumareaktsioon, Ungari, Universum, Val Fitch, Valgus, Valgusdiood, Valguse kiirus, Vedelik, Vedelkristall, Venemaa, Vesinik, Vitali Ginzburg, W- ja Z-boson, Walter Houser Brattain, Wieni nihkeseadus, William Daniel Phillips, Wilsoni kamber, Zeemani efekt, 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909, 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1916, 1917, 1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1943, 1944, 1945, 1946, 1947, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959, 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023.