Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Norra ja Norra ajalugu
Norra ja Norra ajalugu on 55 ühist asja (Unioonpeedia): Atlandi ookean, Bergen, Bohuslän, Doggerland, Erakond, Euroopa, Fääri saared, Finnmargi maakond, Frederik VI, Gröönimaa, Haakon VII, Hafrsfjordi lahing, Harald Kaunisjuus, Håkon V Magnusson, Hüdroenergia, Hordalandi maakond, Island, Jüütimaa, Kaljujoonis, Karl XIV Johan, Kieli rahuleping, Knut Hamsun, Kopenhaagen, Kristlus, Majanduskasv, Mandrijää, Must surm, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Norra kuningas, ..., Norra põhiseadus, Norralased, Olav Tryggvason, Oslo, Oslo fjord, Põhja-Norra, Põhjapõder, Pealinn, Personaalunioon, Prantsusmaa, Riik, Rootsi, Saksamaa, Sigurd Magnusson, Stiklestadi lahing, Storting, Suurbritannia, Svolderi merelahing, Taani, Teine maailmasõda, Trøndelag, Trondheim, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, 17. mai. Laienda indeks (25 rohkem) »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Atlandi ookean ja Norra · Atlandi ookean ja Norra ajalugu ·
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Bergen ja Norra · Bergen ja Norra ajalugu ·
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Bohuslän ja Norra · Bohuslän ja Norra ajalugu ·
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Doggerland ja Norra · Doggerland ja Norra ajalugu ·
Erakond
Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.
Erakond ja Norra · Erakond ja Norra ajalugu ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Norra · Euroopa ja Norra ajalugu ·
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Fääri saared ja Norra · Fääri saared ja Norra ajalugu ·
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Finnmargi maakond ja Norra · Finnmargi maakond ja Norra ajalugu ·
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Frederik VI ja Norra · Frederik VI ja Norra ajalugu ·
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Gröönimaa ja Norra · Gröönimaa ja Norra ajalugu ·
Haakon VII
Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.
Haakon VII ja Norra · Haakon VII ja Norra ajalugu ·
Hafrsfjordi lahing
Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.
Hafrsfjordi lahing ja Norra · Hafrsfjordi lahing ja Norra ajalugu ·
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Harald Kaunisjuus ja Norra · Harald Kaunisjuus ja Norra ajalugu ·
Håkon V Magnusson
Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.
Håkon V Magnusson ja Norra · Håkon V Magnusson ja Norra ajalugu ·
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Hüdroenergia ja Norra · Hüdroenergia ja Norra ajalugu ·
Hordalandi maakond
Hordalandi maakond oli 1.
Hordalandi maakond ja Norra · Hordalandi maakond ja Norra ajalugu ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Norra · Island ja Norra ajalugu ·
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Jüütimaa ja Norra · Jüütimaa ja Norra ajalugu ·
Kaljujoonis
Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.
Kaljujoonis ja Norra · Kaljujoonis ja Norra ajalugu ·
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Karl XIV Johan ja Norra · Karl XIV Johan ja Norra ajalugu ·
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.
Kieli rahuleping ja Norra · Kieli rahuleping ja Norra ajalugu ·
Knut Hamsun
Knut Hamsun Knut Hamsun (4. august 1859 – 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik.
Knut Hamsun ja Norra · Knut Hamsun ja Norra ajalugu ·
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Kopenhaagen ja Norra · Kopenhaagen ja Norra ajalugu ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Norra · Kristlus ja Norra ajalugu ·
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Majanduskasv ja Norra · Majanduskasv ja Norra ajalugu ·
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Mandrijää ja Norra · Mandrijää ja Norra ajalugu ·
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Must surm ja Norra · Must surm ja Norra ajalugu ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Norra · Napoleon I ja Norra ajalugu ·
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Napoleoni sõjad ja Norra · Napoleoni sõjad ja Norra ajalugu ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Norra ja Norra kuningas · Norra ajalugu ja Norra kuningas ·
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Norra ja Norra põhiseadus · Norra ajalugu ja Norra põhiseadus ·
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Norra ja Norralased · Norra ajalugu ja Norralased ·
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Norra ja Olav Tryggvason · Norra ajalugu ja Olav Tryggvason ·
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Norra ja Oslo · Norra ajalugu ja Oslo ·
Oslo fjord
Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.
Norra ja Oslo fjord · Norra ajalugu ja Oslo fjord ·
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Norra ja Põhja-Norra · Norra ajalugu ja Põhja-Norra ·
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Norra ja Põhjapõder · Norra ajalugu ja Põhjapõder ·
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Norra ja Pealinn · Norra ajalugu ja Pealinn ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Norra ja Personaalunioon · Norra ajalugu ja Personaalunioon ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Norra ja Prantsusmaa · Norra ajalugu ja Prantsusmaa ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Norra ja Riik · Norra ajalugu ja Riik ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Norra ja Rootsi · Norra ajalugu ja Rootsi ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Norra ja Saksamaa · Norra ajalugu ja Saksamaa ·
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.
Norra ja Sigurd Magnusson · Norra ajalugu ja Sigurd Magnusson ·
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Norra ja Stiklestadi lahing · Norra ajalugu ja Stiklestadi lahing ·
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Norra ja Storting · Norra ajalugu ja Storting ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Norra ja Suurbritannia · Norra ajalugu ja Suurbritannia ·
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Norra ja Svolderi merelahing · Norra ajalugu ja Svolderi merelahing ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Norra ja Taani · Norra ajalugu ja Taani ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Norra ja Teine maailmasõda · Norra ajalugu ja Teine maailmasõda ·
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Norra ja Trøndelag · Norra ajalugu ja Trøndelag ·
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Norra ja Trondheim · Norra ajalugu ja Trondheim ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Norra ja Viikingid · Norra ajalugu ja Viikingid ·
Viikingilaevade muuseum
Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.
Norra ja Viikingilaevade muuseum · Norra ajalugu ja Viikingilaevade muuseum ·
17. mai
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Norra ja Norra ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Norra ja Norra ajalugu
Võrdlus Norra ja Norra ajalugu
Norra on 508 suhted, samas Norra ajalugu 273. Kuna neil ühist 55, Jaccard indeks on 7.04% = 55 / (508 + 273).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Norra ja Norra ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
