Sisukord
273 suhted: Ader, Ait, Albrecht Mecklenburgist, Aleksander III (paavst), Alta, Ameerika, Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Anund Jakob, Aristokraatia, Atlandi ookean, Šotimaa, Østfoldi maakond, Bütsantsi keisrite loend, Bergen, Bohuslän, Diabaas, Doggerland, Dublin, Edward VII, Eestkostja, Eirik II, Elektrokeemia, Erakond, Erik, Erik Pommerist, Esiaeg, Euroopa, Fääri saared, Feodaal, Finnmargi maakond, Folkungid, Frederik VI, Goodid, Gorm Vana, Gröönimaa, Haakon VII, Hafrsfjordi lahing, Hansa Liit, Hansalinn, Harald Gille, Harald Hardrada, Harald II (Taani), Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hardeknud, Håkon V Magnusson, Håkon VI, Hüdroenergia, Hebriidid, Hedeby, ... Laienda indeks (223 rohkem) »
Ader
Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.
Vaata Norra ajalugu ja Ader
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Vaata Norra ajalugu ja Ait
Albrecht Mecklenburgist
Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.
Vaata Norra ajalugu ja Albrecht Mecklenburgist
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Vaata Norra ajalugu ja Aleksander III (paavst)
Alta
pisi Alta (põhjasaami keeles Álaheadju, Álaheadju, Álahádju, Áltá) on asula Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Alta valla halduskeskus.
Vaata Norra ajalugu ja Alta
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Norra ajalugu ja Ameerika
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Vaata Norra ajalugu ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Anund Jakob
Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.
Vaata Norra ajalugu ja Anund Jakob
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Vaata Norra ajalugu ja Aristokraatia
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Norra ajalugu ja Atlandi ookean
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Norra ajalugu ja Šotimaa
Østfoldi maakond
Østfoldi maakond oli 1.
Vaata Norra ajalugu ja Østfoldi maakond
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Norra ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Norra ajalugu ja Bergen
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Vaata Norra ajalugu ja Bohuslän
Diabaas
Diabaas Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.
Vaata Norra ajalugu ja Diabaas
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Vaata Norra ajalugu ja Doggerland
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Vaata Norra ajalugu ja Dublin
Edward VII
Edward VII (sünninimega Albert Edward; 9. november 1841 London – 6. mai 1910 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910.
Vaata Norra ajalugu ja Edward VII
Eestkostja
Eestkostja on piiratud teovõimega isiku ehk eestkostetava seaduslik esindaja ja hooldaja.
Vaata Norra ajalugu ja Eestkostja
Eirik II
Eirik II Eirik II (ka Eirik Magnusson; 1268 – 15. juuli 1299) oli Norra kuningas aastail 1280–1299.
Vaata Norra ajalugu ja Eirik II
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Vaata Norra ajalugu ja Elektrokeemia
Erakond
Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.
Vaata Norra ajalugu ja Erakond
Erik
Erik on skandinaavia päritolu eesti mehenimi.
Vaata Norra ajalugu ja Erik
Erik Pommerist
Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.
Vaata Norra ajalugu ja Erik Pommerist
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Norra ajalugu ja Esiaeg
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Norra ajalugu ja Euroopa
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Norra ajalugu ja Fääri saared
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Vaata Norra ajalugu ja Feodaal
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Vaata Norra ajalugu ja Finnmargi maakond
Folkungid
Folkungid on Rootsi ja Norra valitsejate, Folkungite dünastia liikmete loetelu.
Vaata Norra ajalugu ja Folkungid
Frederik VI
Christoffer Wilhelm Eckersberg. Frederiki portree. Õli, 1825. Frederiksborgmuseet. Frederik VI (28. jaanuar 1768 – 3. detsember 1839) oli Taani kuningas 13. märtsist 1808 kuni surmani 1839 ja Norra kuningas 13.
Vaata Norra ajalugu ja Frederik VI
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Norra ajalugu ja Goodid
Gorm Vana
Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.
Vaata Norra ajalugu ja Gorm Vana
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Norra ajalugu ja Gröönimaa
Haakon VII
Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.
Vaata Norra ajalugu ja Haakon VII
Hafrsfjordi lahing
Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.
Vaata Norra ajalugu ja Hafrsfjordi lahing
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Norra ajalugu ja Hansa Liit
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Vaata Norra ajalugu ja Hansalinn
Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.
Vaata Norra ajalugu ja Harald Gille
Harald Hardrada
Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra – 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066.
Vaata Norra ajalugu ja Harald Hardrada
Harald II (Taani)
Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.
Vaata Norra ajalugu ja Harald II (Taani)
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Vaata Norra ajalugu ja Harald Kaunisjuus
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Vaata Norra ajalugu ja Harald Sinihammas
Hardeknud
Hardeknudi kujutis 14. sajandi miniatuuril Hardeknud (taani Knud III Hardeknud, inglise Canute II Hardy või Harthacanute; umbes 1018 – 8. juuni 1042) oli Knud Suure poeg ning Taani kuningas 1035–1042 ja Inglise kuningas 1035–1037 ning 1040–1042.
Vaata Norra ajalugu ja Hardeknud
Håkon V Magnusson
Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.
Vaata Norra ajalugu ja Håkon V Magnusson
Håkon VI
Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.
Vaata Norra ajalugu ja Håkon VI
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Vaata Norra ajalugu ja Hüdroenergia
Hebriidid
thumb Hebriidid on saared Briti saarestiku loodeosas.
Vaata Norra ajalugu ja Hebriidid
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Vaata Norra ajalugu ja Hedeby
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Vaata Norra ajalugu ja Heimskringla
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Norra ajalugu ja Hobune
Hordalandi maakond
Hordalandi maakond oli 1.
Vaata Norra ajalugu ja Hordalandi maakond
Iiri meri
Iiri meri Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, ulsteri-šoti keeles Airish Sea, šoti keeles Erse Sie, iiri keeles Muir Éireann / An Mhuir Mheann, gaeli keeles Muir Èireann, korni keeles Mor Iwerdhon, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel.
Vaata Norra ajalugu ja Iiri meri
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Norra ajalugu ja Iirimaa
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Norra ajalugu ja Inglismaa
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Norra ajalugu ja Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Norra ajalugu ja Inglismaa kuningriik
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Norra ajalugu ja Island
Islandi vaba riik
Islandi vaba riik, ka Islandi vabariik (islandi keeles þjóðveldið või harvemini goðaveldið), oli Islandi saarel asunud riik.
Vaata Norra ajalugu ja Islandi vaba riik
Islandlased
Islandlased on põhjagermaani rahvas Islandil.
Vaata Norra ajalugu ja Islandlased
Jarl
Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.
Vaata Norra ajalugu ja Jarl
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Norra ajalugu ja Jaroslav Tark
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Norra ajalugu ja Jüütimaa
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Vaata Norra ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Vaata Norra ajalugu ja Jomsborg
Jomsviikingid
Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.
Vaata Norra ajalugu ja Jomsviikingid
Josef Terboven
Josef Terboven veebruaris 1942 Josef Antonius Heinrich Terboven (23. mai 1898 Essen – 8. mai 1945 Skaugum) oli saksa riigitegelane.
Vaata Norra ajalugu ja Josef Terboven
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Norra ajalugu ja Jumal
Kaljujoonis
Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.
Vaata Norra ajalugu ja Kaljujoonis
Kalmari loss
Kalmari loss Kalmari loss (rootsi keeles Kalmar slott) asub Kalmari linnas Kalmari läänis Rootsis.
Vaata Norra ajalugu ja Kalmari loss
Kammkeraamika
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika on keraamika stiil, mis oli levinud neoliitilises Kirde-Euroopas ja mille järgi sai nime seda valmistanud kammkeraamika kultuur.
Vaata Norra ajalugu ja Kammkeraamika
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Vaata Norra ajalugu ja Karl XIV Johan
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Norra ajalugu ja Kümnis
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Norra ajalugu ja Keskaeg
Kieli rahuleping
Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14.
Vaata Norra ajalugu ja Kieli rahuleping
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Norra ajalugu ja Kiiev
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Norra ajalugu ja Kiievi-Vene
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Norra ajalugu ja Kirik (institutsioon)
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Vaata Norra ajalugu ja Knud Suur
Knut Hamsun
Knut Hamsun Knut Hamsun (4. august 1859 – 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik.
Vaata Norra ajalugu ja Knut Hamsun
Kohus
Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.
Vaata Norra ajalugu ja Kohus
Konflikt
Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.
Vaata Norra ajalugu ja Konflikt
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Vaata Norra ajalugu ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Kontsern
Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emaettevõttel on üksi või koos sama kontserni kuuluvate ettevõtetega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes.
Vaata Norra ajalugu ja Kontsern
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Vaata Norra ajalugu ja Koola poolsaar
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Norra ajalugu ja Kopenhaagen
Kristiansund
Kristiansund ('Christiani väin') on linn Norra looderannikul Møre og Romsdali maakonnas Nordmøre piirkonnas.
Vaata Norra ajalugu ja Kristiansund
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Norra ajalugu ja Kristlus
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Norra ajalugu ja Kuningas
Kuritegu
Kuritegu (inglise keeles criminal offence) on süütegu, mille eest määratakse füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus.
Vaata Norra ajalugu ja Kuritegu
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Norra ajalugu ja Laev
Lehterpeekrite kultuur
Lehterpeekrite kultuuri leviala Bronocice külast leitud savinõu, kus olevat piktograafilist kujutist peetakse Euroopa vanimaks kujutiseks neljarattalisest vankrist Lehterpeekrite kultuur oli nooremal kiviajal Kesk-Euroopast alguse saanud ja sealt Põhja-Euroopasse levinud arheoloogiline kultuur.
Vaata Norra ajalugu ja Lehterpeekrite kultuur
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Vaata Norra ajalugu ja Liberalism
Lindisfarne
Lindisfarne'i linnus Lindisfarne ehk Holy Island ('püha saar') on tõusu ajal saar Inglismaa kirderannikul Põhjameres.
Vaata Norra ajalugu ja Lindisfarne
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Norra ajalugu ja Linn
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042.
Vaata Norra ajalugu ja Magnus Hea
Magnus Paljasjalg
Magnus Paljasjalg (vanapõhja Magnús berfœttr, norra Magnus Berrføtt, ka Magnus Olavsson või Magnus III; 1073 Norra – august 1103 Ulster) oli Norra kuningas aastail 1093–1103 ja Manni ja Saarte kuningas aastail 1099–1102.
Vaata Norra ajalugu ja Magnus Paljasjalg
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Norra ajalugu ja Majandus
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Vaata Norra ajalugu ja Majanduskasv
Man
Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.
Vaata Norra ajalugu ja Man
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Vaata Norra ajalugu ja Mandrijää
Margrete I
Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).
Vaata Norra ajalugu ja Margrete I
Massimõrv
Massimõrv on Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021.
Vaata Norra ajalugu ja Massimõrv
Maud (Norra kuninganna)
thumb Maud Charlotte Mary Victoria (26. november 1869 London – 20. november 1938 London) oli Norra kuninganna, Haakon VII abikaasa.
Vaata Norra ajalugu ja Maud (Norra kuninganna)
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Norra ajalugu ja Mecklenburg
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Vaata Norra ajalugu ja Mecklenburgi valitsejate loend
Mees
Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).
Vaata Norra ajalugu ja Mees
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Norra ajalugu ja Misjonär
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Vaata Norra ajalugu ja Monarh
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Norra ajalugu ja Monarhia
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Norra ajalugu ja Must surm
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Norra ajalugu ja Naine
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Norra ajalugu ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Norra ajalugu ja Napoleoni sõjad
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Vaata Norra ajalugu ja Natsionaalsotsialism
Nöörkeraamika
Nöörkeraamika ja venekirved Nöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.
Vaata Norra ajalugu ja Nöörkeraamika
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Vaata Norra ajalugu ja Neoliitikum
Noorem Edda
"Noorema Edda" käsikiri 17. sajandist "Noorem Edda" (ka "proosa-Edda" või "Snorri Edda") on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast.
Vaata Norra ajalugu ja Noorem Edda
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Vaata Norra ajalugu ja Normannid
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Norra ajalugu ja Norra
Norra ajaloolised piirkonnad
Norra jaotatakse viieks ajalooliseks piirkonnaks (landsdeler), mis hõlmavad maakondi järgmiselt (sulgudes endised maakonnad).
Vaata Norra ajalugu ja Norra ajaloolised piirkonnad
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Norra ajalugu ja Norra kuningas
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Vaata Norra ajalugu ja Norra põhiseadus
Norra vallutamine 1940
Norra vallutamine sakslaste poolt Teises maailmasõjas toimus alates 9. aprillist 1940 ja kestis kuni 10. juunini 1940.
Vaata Norra ajalugu ja Norra vallutamine 1940
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Vaata Norra ajalugu ja Norralased
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Norra ajalugu ja Odin
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Norra ajalugu ja Okupatsioon
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Vaata Norra ajalugu ja Olav II Haraldsson
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Vaata Norra ajalugu ja Olav Tryggvason
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Norra ajalugu ja Orjus
Orkney saared
Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.
Vaata Norra ajalugu ja Orkney saared
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Vaata Norra ajalugu ja Oslo
Oslo fjord
Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.
Vaata Norra ajalugu ja Oslo fjord
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Norra ajalugu ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Vaata Norra ajalugu ja Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Paat
Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.
Vaata Norra ajalugu ja Paat
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Norra ajalugu ja Paavst
Pagulus
Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.
Vaata Norra ajalugu ja Pagulus
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Vaata Norra ajalugu ja Paleoliitikum
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Norra ajalugu ja Parlament
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
Vaata Norra ajalugu ja Püha maa
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Norra ajalugu ja Põhja-Euroopa
Põhja-Iirimaa
Põhja-Iirimaa (inglise keeles Northern Ireland, iiri keeles Tuaisceart Éireann; ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas.
Vaata Norra ajalugu ja Põhja-Iirimaa
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Vaata Norra ajalugu ja Põhja-Norra
Põhjala
Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.
Vaata Norra ajalugu ja Põhjala
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Norra ajalugu ja Põhjala ristisõjad
Põhjamere impeerium
Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.
Vaata Norra ajalugu ja Põhjamere impeerium
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Norra ajalugu ja Põhjapõder
Põletatud maa taktika
Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Vaata Norra ajalugu ja Põletatud maa taktika
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Norra ajalugu ja Pealinn
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Norra ajalugu ja Personaalunioon
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Norra ajalugu ja Prantsusmaa
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Norra ajalugu ja Punaarmee
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Norra ajalugu ja Rahvaarv
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Vaata Norra ajalugu ja Ränikivi
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Norra ajalugu ja Regent
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Norra ajalugu ja Riik
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Norra ajalugu ja Ristisõjad
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Norra ajalugu ja Rootsi
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Norra ajalugu ja Rootsi ajalugu
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Norra ajalugu ja Rootsi kuningas
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Vaata Norra ajalugu ja Saaga
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Norra ajalugu ja Saksa-Rooma keiser
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Norra ajalugu ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Norra ajalugu ja Sakslased
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Norra ajalugu ja Sõjavang
Sõjavägi
Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.
Vaata Norra ajalugu ja Sõjavägi
Shetlandi saared
Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.
Vaata Norra ajalugu ja Shetlandi saared
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele.
Vaata Norra ajalugu ja Sigurd Magnusson
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Norra ajalugu ja Sisemajanduse kogutoodang
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Norra ajalugu ja Skandinaavia
Skandinaavia mütoloogia
Muinaspõhja jumalad olid surelikud ja vaid tänu Iðunni õunadele lootsid nad elada Ragnarökini. J. Penrose, 1890 Muinaspõhja või skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum.
Vaata Norra ajalugu ja Skandinaavia mütoloogia
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Vaata Norra ajalugu ja Småland
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Vaata Norra ajalugu ja Stiklestadi lahing
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Vaata Norra ajalugu ja Storting
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Norra ajalugu ja Suurbritannia
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Vaata Norra ajalugu ja Svend Harkhabe
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Vaata Norra ajalugu ja Svolderi merelahing
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Norra ajalugu ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Norra ajalugu ja Taani kuningas
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Norra ajalugu ja Talupoeg
Töölisliikumine
Töölisliikumine on tööliskonna ja nende ideoloogiliste ühenduste (näiteks anarhistide, anarhosündikalistide, maksimalistide, marksistide, radikaalide, sotsialistide-föderalistide, SR-ide esseeride, uute vasakpoolsete, vasakpoolsete kommunistide jne.) võitlus tööliste olukorra parandamise nimel.
Vaata Norra ajalugu ja Töölisliikumine
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18.
Vaata Norra ajalugu ja Tööstuslik pööre
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Norra ajalugu ja Teine maailmasõda
Terror
Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivalla- ja hirmuteod.
Vaata Norra ajalugu ja Terror
Thor
archiv-bot.
Vaata Norra ajalugu ja Thor
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Vaata Norra ajalugu ja Tonn
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Vaata Norra ajalugu ja Trøndelag
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Vaata Norra ajalugu ja Trondheim
Ulvhild
Ulvhild (1090ndad–1148) oli Rootsi konsort-kuninganna, keda tuntakse kui keskaegse Skandinaavia femme fatale`t.
Vaata Norra ajalugu ja Ulvhild
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Norra ajalugu ja Usk
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Norra ajalugu ja Vabariik
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Norra ajalugu ja Valdemar IV
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Norra ajalugu ja Valge meri
Vanem Edda
"Vanemas Eddas" jutustatud Sigurd Faafniritapja lugu, kujutatuna Ramsundi ruunikivil Rootsis "Vanem Edda" on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Vaata Norra ajalugu ja Vanem Edda
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Norra ajalugu ja Varakeskaeg
Varangeri fjord
Varangeri fjord kaardil Varangeri fjord (soome Varanginvuono) on fjord Norra kirdeosas Finnmargi maakonnas, ühtlasi on see kõige idapoolsem Norra fjord.
Vaata Norra ajalugu ja Varangeri fjord
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Vaata Norra ajalugu ja Varjaagid
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Norra ajalugu ja Vasall
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Norra ajalugu ja Vendid
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Norra ajalugu ja Venelased
Vidkun Quisling
Vidkun Quisling 1919. aastal Vidkun Quisling 1942. aastal Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling (18. juuli 1887 Fyresdali vald, Telemark – 24. oktoober 1945 Oslo) oli Norra diplomaat, sõjaväelane (major) ja poliitik.
Vaata Norra ajalugu ja Vidkun Quisling
Viies ristisõda
Viies ristisõda aastatel 1217–1221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja püha maa moslemitelt tagasi.
Vaata Norra ajalugu ja Viies ristisõda
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Norra ajalugu ja Viikingiaeg
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Norra ajalugu ja Viikingid
Viikingilaevade muuseum
Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.
Vaata Norra ajalugu ja Viikingilaevade muuseum
1000
1000.
Vaata Norra ajalugu ja 1000
1013
1013.
Vaata Norra ajalugu ja 1013
1015
1015.
Vaata Norra ajalugu ja 1015
1016
1016.
Vaata Norra ajalugu ja 1016
1018
1018.
Vaata Norra ajalugu ja 1018
1022
1022.
Vaata Norra ajalugu ja 1022
1025
1025.
Vaata Norra ajalugu ja 1025
1026
1026.
Vaata Norra ajalugu ja 1026
1028
1028.
Vaata Norra ajalugu ja 1028
1030
1030.
Vaata Norra ajalugu ja 1030
1035
1035.
Vaata Norra ajalugu ja 1035
1040
1040.
Vaata Norra ajalugu ja 1040
1043
1043.
Vaata Norra ajalugu ja 1043
1050
1050.
Vaata Norra ajalugu ja 1050
1066
1066.
Vaata Norra ajalugu ja 1066
1093
1093.
Vaata Norra ajalugu ja 1093
1098
1098.
Vaata Norra ajalugu ja 1098
1102
1102.
Vaata Norra ajalugu ja 1102
1103
1103.
Vaata Norra ajalugu ja 1103
1107
1107.
Vaata Norra ajalugu ja 1107
1123
1123.
Vaata Norra ajalugu ja 1123
1130
1130.
Vaata Norra ajalugu ja 1130
1171
1171.
Vaata Norra ajalugu ja 1171
12. sajand
12.
Vaata Norra ajalugu ja 12. sajand
1227
1227.
Vaata Norra ajalugu ja 1227
1240
1240.
Vaata Norra ajalugu ja 1240
1262
1262.
Vaata Norra ajalugu ja 1262
1264
1264.
Vaata Norra ajalugu ja 1264
1280
1280.
Vaata Norra ajalugu ja 1280
13. sajand
13.
Vaata Norra ajalugu ja 13. sajand
1319
1319.
Vaata Norra ajalugu ja 1319
1343
1343.
Vaata Norra ajalugu ja 1343
1350
1350.
Vaata Norra ajalugu ja 1350
1370
1370.
Vaata Norra ajalugu ja 1370
1375
1375.
Vaata Norra ajalugu ja 1375
1380
1380.
Vaata Norra ajalugu ja 1380
1387
1387.
Vaata Norra ajalugu ja 1387
1396
1396.
Vaata Norra ajalugu ja 1396
1397
1397.
Vaata Norra ajalugu ja 1397
17. juuni
17.
Vaata Norra ajalugu ja 17. juuni
17. mai
17.
Vaata Norra ajalugu ja 17. mai
18. november
18.
Vaata Norra ajalugu ja 18. november
1814
1814.
Vaata Norra ajalugu ja 1814
1872
1872.
Vaata Norra ajalugu ja 1872
1885
1885.
Vaata Norra ajalugu ja 1885
1887
1887.
Vaata Norra ajalugu ja 1887
1898
1898.
Vaata Norra ajalugu ja 1898
1903
1903.
Vaata Norra ajalugu ja 1903
1905
1905.
Vaata Norra ajalugu ja 1905
1912
1912.
Vaata Norra ajalugu ja 1912
1913
1913.
Vaata Norra ajalugu ja 1913
1940
1940.
Vaata Norra ajalugu ja 1940
1942
1942.
Vaata Norra ajalugu ja 1942
1945
1945.
Vaata Norra ajalugu ja 1945
25. november
25.
Vaata Norra ajalugu ja 25. november
29. juuli
29.
Vaata Norra ajalugu ja 29. juuli
793
793.
Vaata Norra ajalugu ja 793
8. mai
8.
Vaata Norra ajalugu ja 8. mai
840. aastad
840.
Vaata Norra ajalugu ja 840. aastad
866
866.
Vaata Norra ajalugu ja 866
872
872.
Vaata Norra ajalugu ja 872
9. aprill
9.
Vaata Norra ajalugu ja 9. aprill
950
950.
Vaata Norra ajalugu ja 950
986
986.
Vaata Norra ajalugu ja 986
995
995.
Vaata Norra ajalugu ja 995
997
997.
Vaata Norra ajalugu ja 997
, Heimskringla, Hobune, Hordalandi maakond, Iiri meri, Iirimaa, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Island, Islandi vaba riik, Islandlased, Jarl, Jaroslav Tark, Jüütimaa, Jeruusalemma kuningriik, Jomsborg, Jomsviikingid, Josef Terboven, Jumal, Kaljujoonis, Kalmari loss, Kammkeraamika, Karl XIV Johan, Kümnis, Keskaeg, Kieli rahuleping, Kiiev, Kiievi-Vene, Kirik (institutsioon), Knud Suur, Knut Hamsun, Kohus, Konflikt, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kontsern, Koola poolsaar, Kopenhaagen, Kristiansund, Kristlus, Kuningas, Kuritegu, Laev, Lehterpeekrite kultuur, Liberalism, Lindisfarne, Linn, Magnus Hea, Magnus Paljasjalg, Majandus, Majanduskasv, Man, Mandrijää, Margrete I, Massimõrv, Maud (Norra kuninganna), Mecklenburg, Mecklenburgi valitsejate loend, Mees, Misjonär, Monarh, Monarhia, Must surm, Naine, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Natsionaalsotsialism, Nöörkeraamika, Neoliitikum, Noorem Edda, Normannid, Norra, Norra ajaloolised piirkonnad, Norra kuningas, Norra põhiseadus, Norra vallutamine 1940, Norralased, Odin, Okupatsioon, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Orjus, Orkney saared, Oslo, Oslo fjord, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Paat, Paavst, Pagulus, Paleoliitikum, Parlament, Püha maa, Põhja-Euroopa, Põhja-Iirimaa, Põhja-Norra, Põhjala, Põhjala ristisõjad, Põhjamere impeerium, Põhjapõder, Põletatud maa taktika, Pealinn, Personaalunioon, Prantsusmaa, Punaarmee, Rahvaarv, Ränikivi, Regent, Riik, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi kuningas, Saaga, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Sakslased, Sõjavang, Sõjavägi, Shetlandi saared, Sigurd Magnusson, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Skandinaavia mütoloogia, Småland, Stiklestadi lahing, Storting, Suurbritannia, Svend Harkhabe, Svolderi merelahing, Taani, Taani kuningas, Talupoeg, Töölisliikumine, Tööstuslik pööre, Teine maailmasõda, Terror, Thor, Tonn, Trøndelag, Trondheim, Ulvhild, Usk, Vabariik, Valdemar IV, Valge meri, Vanem Edda, Varakeskaeg, Varangeri fjord, Varjaagid, Vasall, Vendid, Venelased, Vidkun Quisling, Viies ristisõda, Viikingiaeg, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, 1000, 1013, 1015, 1016, 1018, 1022, 1025, 1026, 1028, 1030, 1035, 1040, 1043, 1050, 1066, 1093, 1098, 1102, 1103, 1107, 1123, 1130, 1171, 12. sajand, 1227, 1240, 1262, 1264, 1280, 13. sajand, 1319, 1343, 1350, 1370, 1375, 1380, 1387, 1396, 1397, 17. juuni, 17. mai, 18. november, 1814, 1872, 1885, 1887, 1898, 1903, 1905, 1912, 1913, 1940, 1942, 1945, 25. november, 29. juuli, 793, 8. mai, 840. aastad, 866, 872, 9. aprill, 950, 986, 995, 997.