Sisukord
256 suhted: Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Aleksander IV (paavst), Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski, Arhangelski oblast, Aunus, Šeloni viiendik, Ümera (ajalooline piirkond), Äyräpää, Õhne jõgi, Õigeusk, Batu-khaan, Bežetsk, Birgitta, Bojaar, Brest (Valgevene), Cēsis, Dünastia, Demokraatia, Dvina, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõe lahing (1234), Esimene Rootsi ristiretk, Finnmargi maakond, Foogt, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Gedimiinid, Gediminas, Gregorius XI, Hansa Liit, Harjumaa, Häme, Ižora jõgi, Idumea, Ilmjärv, Ingeri, Isurid, Ivan III, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Jäälahing, Karakorum, Karjala, Karjala kannas, Karjalased, Katoliku kirik, Kaubandus, Kazimierz IV, Küüditamine, ... Laienda indeks (206 rohkem) »
- Novgorodi Vabariik
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Novgorodi vabariik ja Albert (Riia piiskop)
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Vaata Novgorodi vabariik ja Albert Suerbeer
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Vaata Novgorodi vabariik ja Aleksander IV (paavst)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Novgorodi vabariik ja Aleksander Nevski
Andrei Bogoljubski
Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.
Vaata Novgorodi vabariik ja Andrei Bogoljubski
Arhangelski oblast
Arhangelski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Arhangelski oblast
Aunus
Aunus on linn Venemaal Karjalas Aunuse kannasel, Aunuse rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Aunus
Šeloni viiendik
Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Šeloni viiendik
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ümera (ajalooline piirkond)
Äyräpää
Äyräpää on soome kohanimi.
Vaata Novgorodi vabariik ja Äyräpää
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Õhne jõgi
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Vaata Novgorodi vabariik ja Õigeusk
Batu-khaan
Keskaegne Batu-khaani kujutav Hiina joonis Batu-khaan (umbes 1205–1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja.
Vaata Novgorodi vabariik ja Batu-khaan
Bežetsk
Bežetsk on linn Venemaa Tveri oblastis, Bežetski rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Bežetsk
Birgitta
Püha Birgitta Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sünninimi Birgitta Birgersdotter; hiljem Birgitta Gudmarsson; umbes 1303 – 23. juuli 1373) oli rootsi kristlik müstik ja pühak, kes asutas Birgitiinide ordu.
Vaata Novgorodi vabariik ja Birgitta
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Vaata Novgorodi vabariik ja Bojaar
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Brest (Valgevene)
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Novgorodi vabariik ja Cēsis
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Novgorodi vabariik ja Dünastia
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Novgorodi vabariik ja Demokraatia
Dvina
thumb Dvina ehk Põhja-Dvina (varem eesti keeles Põhja-Dvinaa; vene Северная Двина) on jõgi Euroopa-Venemaa põhjaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Dvina
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Novgorodi vabariik ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Emajõe lahing (1234)
Emajõe lahing oli 1234.
Vaata Novgorodi vabariik ja Emajõe lahing (1234)
Esimene Rootsi ristiretk
Esimene Rootsi ristiretk oli 1150.
Vaata Novgorodi vabariik ja Esimene Rootsi ristiretk
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Vaata Novgorodi vabariik ja Finnmargi maakond
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Novgorodi vabariik ja Foogt
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Gedimiinid
Gedimiinide vapp (Gedimiinide sambad) Gedimiinid (leedu keeles Gediminaičiai, poola keeles Giedyminowicze) oli dünastia, mille esindajad valitsesid 14.–16. sajandini Leedu suurvürstiriiki.
Vaata Novgorodi vabariik ja Gedimiinid
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Vaata Novgorodi vabariik ja Gediminas
Gregorius XI
Gregorius XI (Pierre Roger de Beaufort, ka Pierre-Roger de Beaufort-Turenne; 1329 või 1331 – 27. märts 1378) oli paavst 1370–1378.
Vaata Novgorodi vabariik ja Gregorius XI
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Novgorodi vabariik ja Hansa Liit
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Harjumaa
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Häme
Ižora jõgi
Ižora jõgi Mõza-Ivanovka küla lähedal Ižora (vene Ижора (Ižora), soome Inkereenjoki, Inkerijoki) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblastis Ingerimaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ižora jõgi
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Vaata Novgorodi vabariik ja Idumea
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ilmjärv
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ingeri
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Isurid
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ivan III
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Novgorodi vabariik ja Jaroslav Tark
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata Novgorodi vabariik ja Jaroslav Vsevolodovitš
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Jäälahing
Karakorum
Karakorum (mongoli Хархорин (Harhorin)) on ajalooline linn Mongoolias.
Vaata Novgorodi vabariik ja Karakorum
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Vaata Novgorodi vabariik ja Karjala
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Vaata Novgorodi vabariik ja Karjala kannas
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Karjalased
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Novgorodi vabariik ja Katoliku kirik
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kaubandus
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kazimierz IV
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Novgorodi vabariik ja Küüditamine
Kesk-Soome maakond
Kesk-Soome maakond (soome Keski-Suomi, rootsi Mellersta Finland) on maakond Soomes.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kesk-Soome maakond
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kiiev
Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kiievi suurvürst
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kiievi-Vene
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kingissepp
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Koknese vürstiriik
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kolmekuningapäev
Komi
Komi (ametlik nimi Komi Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Komi
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Koola poolsaar
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Novgorodi vabariik ja Koporje
Koporje linnus
Koporje kindluse sissepääs (mai, 2006) Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость) on keskaegne linnus Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Koporjes.
Vaata Novgorodi vabariik ja Koporje linnus
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Vaata Novgorodi vabariik ja Kreekakatoliku kirik
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kuldhord
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Novgorodi vabariik ja Kuramaa
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Laadoga
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Novgorodi vabariik ja Lään
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Novgorodi vabariik ja Leedu
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Novgorodi vabariik ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Novgorodi vabariik ja Leedu suurvürstiriik
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Novgorodi vabariik ja Leningradi oblast
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Novgorodi vabariik ja Liivimaa ordu
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Novgorodi vabariik ja Linnriik
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Novgorodi vabariik ja Linnus
Luga
Luga (Juncus) on loaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki.
Vaata Novgorodi vabariik ja Luga
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Novgorodi vabariik ja Madisepäeva lahing
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Magiljov
Mazyr
Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Mazyr
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Novgorodi vabariik ja Mõõgavendade ordu
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Vaata Novgorodi vabariik ja Mindaugas
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Novgorodi vabariik ja Minsk
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Vaata Novgorodi vabariik ja Mongolite invasioon Venemaale
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Novgorodi vabariik ja Moskva
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Moskva suurvürst
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Novgorodi vabariik ja Moskva suurvürstiriik
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Novgorodi vabariik ja Moskva vürstiriik
Mstislav II
Mstislav II Izjaslavitš (suri 19. augustil 1170) oli Rjurikovitšite dünastiast Vana-Vene valitseja, Kiievi suurvürst 1167–1169 ja 1170.
Vaata Novgorodi vabariik ja Mstislav II
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Vaata Novgorodi vabariik ja Mstislav Mstislavitš
Murom
Murom (vene Муром) on linn Venemaa Vladimiri oblastis, Oka jõe vasakul kaldal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Murom
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Novgorodi vabariik ja Must meri
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Novgorodi vabariik ja Must surm
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Narva jõgi
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Neeva
Neeva lahing
Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Neeva lahing
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Novgorodi vabariik ja Norra kuningas
Novgorodi oblast
Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Novgorodi oblast
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Novgorodi vabariik ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Novgorodi vürst
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Vaata Novgorodi vabariik ja Oleg
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Orša
Osvald Nilson
Osvald Nilson (16. juuli 1930 Petroskoi, Karjala – 21. juuni 1996 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane ja geograaf.
Vaata Novgorodi vabariik ja Osvald Nilson
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata Novgorodi vabariik ja Otepää lahing
Otepää lahing (1210)
Otepää piiramine oli 1210.
Vaata Novgorodi vabariik ja Otepää lahing (1210)
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Otepää piiskopilinnus
Oulu jõgi
left Oulu jõgi (soome Oulujoki, saami Oulujohka, rootsi Ule älv) asub Soomes.
Vaata Novgorodi vabariik ja Oulu jõgi
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pagan
Pähkinäsaari rahu
Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pähkinäsaari rahu
Päris-Soome maakond
Päris-Soome (soome keeles Varsinais-Suomi, rootsi keeles Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Päris-Soome maakond
Põhja-Karjala maakond
Põhja-Karjala maakond on 1.
Vaata Novgorodi vabariik ja Põhja-Karjala maakond
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Põhjalaht
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Novgorodi vabariik ja Põhjasõda
Pereslavl-Zalesski
Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pereslavl-Zalesski
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pihkva vürstiriik
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pinsk
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Połack
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pohjanmaa maakond
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Polotski vürstiriik
Pomesaania
Pomesaania (saksa keeles Pomesanien, poola keeles Pomezania) oli ajalooline piirkond Preisimaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Pomesaania
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Vaata Novgorodi vabariik ja Possaadnik
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Priozersk
Puide
Puide on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Puide
Ržev
Volga jõe parem kallas Ržev on linn Venemaa Tveri oblastis, Rževi rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ržev
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Novgorodi vabariik ja Regent
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Novgorodi vabariik ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Novgorodi vabariik ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Riia peapiiskopkond
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Novgorodi vabariik ja Riik
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ristisõjad
Rjazan
Rjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Rjazan
Roman Mstislavitš
Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.
Vaata Novgorodi vabariik ja Roman Mstislavitš
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Novgorodi vabariik ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Novgorodi vabariik ja Rootsi kuningas
Rostovi vürstiriik
Rostovi vürstiriik (vene keeles Ростовское княжество) oli osastisvürstiriik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1207–1474, Kirde-Venemaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Rostovi vürstiriik
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Novgorodi vabariik ja Saamid
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Novgorodi vabariik ja Saaremaa
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Novgorodi vabariik ja Saksa ordu
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Sambija
Savo
Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Savo
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Schlüsselburg
Sestra jõgi
Sestra jõgi (soome keeles Rajajoki) on Karjala kannasel Leningradi oblastis asuv jõgi.
Vaata Novgorodi vabariik ja Sestra jõgi
Siti lahing
Siti lahingu mälestusmärk Siti lahing on 4. märtsi 1238 toimunud lahing Siti jõel, mis läks Venemaa ajalukku kui üks traagilisemaid ja samas ka kõige olulisemaid.
Vaata Novgorodi vabariik ja Siti lahing
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Novgorodi vabariik ja Skandinaavia
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Vaata Novgorodi vabariik ja Skandinaavia poolsaar
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Vaata Novgorodi vabariik ja Slaavi vürstiriikide loend
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Smolensk
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Novgorodi vabariik ja Soome keel
Soome keskaeg
Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.
Vaata Novgorodi vabariik ja Soome keskaeg
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Vaata Novgorodi vabariik ja Soome-ugri rahvad
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Soomlased
Suzdal
Suzdal (vene Суздаль) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Suzdali rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Suzdal
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Taani
Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tartu
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tartu lahing (1224)
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tartu linnus
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tartu piiskopkond
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tšernihiv
Teine Rootsi ristiretk
Aastal 1249 Soome vallutamisele aluse pannud Birger jarl kujutatuna 19. sajandil Teine Rootsi ristiretk oli 13. sajandil Birger jarli juhtimisel aset leidnud Rootsi sõjaretk tänapäeva Soome aladele.
Vaata Novgorodi vabariik ja Teine Rootsi ristiretk
Toržok
Tvertsa jõe kaldapealne Toržok (vanavene sõnast търгъ 'turg') on linn Venemaal Tveri oblastis, Toržoki rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Toržok
Toropets
Toropets on linn Venemaal Tveri oblastis, Toropetsi rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Toropets
Tretjakovi galerii
Tretjakovi galerii, ametlik nimetus Riiklik Tretjakovi galerii (Государственная Третьяковская галерея), on Moskvas asuv kunstimuuseum.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tretjakovi galerii
Turaŭ
left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Turaŭ
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Novgorodi vabariik ja Turu
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tveri oblast
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Vaata Novgorodi vabariik ja Tveri vürstiriik
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Novgorodi vabariik ja Ugandi
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Uural
Vadja viiendik
Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vadja viiendik
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vadjalased
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vadjamaa
Valamo
Valamo (vene keeles остров Валаам) on saar Laadoga järve põhjaosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Valamo
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Novgorodi vabariik ja Valdemar II
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Novgorodi vabariik ja Valge meri
Valge-Vene
Valge-Vene (valgevene keeles Белая Русь Belaja Rus) on ajalooline nimi, mida on kasutatud eri piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Valge-Vene
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vana-Liivimaa
Vanavene keel
Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vanavene keel
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Varbola Jaanilinn
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Varssavi
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vasall
Välispoliitika
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Välispoliitika
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vürst
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata Novgorodi vabariik ja Võnnu muinaslinnus
Veetše
Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.
Vaata Novgorodi vabariik ja Veetše
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Veliki Novgorod
Velikije Luki
Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Velikije Luki
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vene
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vene Õigeusu Kirik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vene keel
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Novgorodi vabariik ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Novgorodi vabariik ja Venemaa
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Novgorodi vabariik ja Viiburi
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Novgorodi vabariik ja Virumaa
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vitsebsk
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vjatško
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vladimir
Vladimir Monomahh
Vladimir Monomahh (ukraina keeles Володи́мир Все́володович Монома́х, vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), kes on ka tuntud kui Vladimir Vsevolodovitš või Vladimir II (1053 – 19. mai 1125), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vladimir Monomahh
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vladimir Mstislavitš
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vladimir Püha
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata Novgorodi vabariik ja Volõõnia
Volhov
Raudteejaam Volhovis Volhov (soome Olhava) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Volhovi rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Volhov
Volodõmõr (linn)
Volodõmõr Volodõmõr (ukraina keeles Володимир) on linn Volõõnias, praeguses Ukrainas Volõõnia oblastis, Volodõmõri rajooni keskus.
Vaata Novgorodi vabariik ja Volodõmõr (linn)
Vsevolod Suurpesa
Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.
Vaata Novgorodi vabariik ja Vsevolod Suurpesa
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata Novgorodi vabariik ja Warmia
1054
1054.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1054
1155
1155.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1155
1156
1156.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1156
1165
1165.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1165
1169
1169.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1169
1171
1171.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1171
12. sajand
12.
Vaata Novgorodi vabariik ja 12. sajand
1229
1229.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1229
1236
1236.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1236
1237
1237.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1237
1241
1241.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1241
1242
1242.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1242
1247
1247.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1247
1250
1250.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1250
1252
1252.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1252
1255
1255.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1255
1256
1256.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1256
1260
1260.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1260
1262
1262.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1262
1279
1279.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1279
1293
1293.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1293
13. sajand
13.
Vaata Novgorodi vabariik ja 13. sajand
1300
1300.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1300
1311
1311.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1311
1314
1314.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1314
1316
1316.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1316
1318
1318.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1318
1323
1323.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1323
1329
1329.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1329
1332
1332.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1332
1337
1337.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1337
1341
1341.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1341
1348
1348.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1348
1351
1351.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1351
1377
1377.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1377
14. juuli
14.
Vaata Novgorodi vabariik ja 14. juuli
14. sajand
14.
Vaata Novgorodi vabariik ja 14. sajand
1456
1456.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1456
1471
1471.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1471
1477
1477.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1477
1478
1478.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1478
15. juuli
15.
Vaata Novgorodi vabariik ja 15. juuli
15. sajand
15.
Vaata Novgorodi vabariik ja 15. sajand
1589
1589.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1589
1595
1595.
Vaata Novgorodi vabariik ja 1595
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Novgorodi vabariik ja 18. sajand
31. märts
31.
Vaata Novgorodi vabariik ja 31. märts
5. aprill
5.
Vaata Novgorodi vabariik ja 5. aprill
882
882.
Vaata Novgorodi vabariik ja 882
9. sajand
9.
Vaata Novgorodi vabariik ja 9. sajand
Vaata ka
Novgorodi Vabariik
- Biarmia
- Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor
- Kylfingid
- Novgorodi vürst
- Novgorodi vabariik
- Possaadnik
- Rootsi-Novgorodi sõjad
- Staraja Ladoga
- Staraja Russa
- Suur-Perm
- Tohtkiri
- Tohtkiri nr 292
- Tuhatnik
- Volokolamsk
Tuntud ka kui Novgorodi feodaalvabariik, Novgorodi vürstiriik, Novgorodimaa.
, Kesk-Soome maakond, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kingissepp, Koknese vürstiriik, Kolmekuningapäev, Komi, Koola poolsaar, Koporje, Koporje linnus, Kreekakatoliku kirik, Kuldhord, Kuramaa, Laadoga, Lään, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leningradi oblast, Liivimaa ordu, Linnriik, Linnus, Luga, Madisepäeva lahing, Magiljov, Mazyr, Mõõgavendade ordu, Mindaugas, Minsk, Mongolite invasioon Venemaale, Moskva, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva vürstiriik, Mstislav II, Mstislav Mstislavitš, Murom, Must meri, Must surm, Narva jõgi, Neeva, Neeva lahing, Norra kuningas, Novgorodi oblast, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Oleg, Orša, Osvald Nilson, Otepää lahing, Otepää lahing (1210), Otepää piiskopilinnus, Oulu jõgi, Pagan, Pähkinäsaari rahu, Päris-Soome maakond, Põhja-Karjala maakond, Põhjalaht, Põhjasõda, Pereslavl-Zalesski, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Pinsk, Połack, Pohjanmaa maakond, Polotski vürstiriik, Pomesaania, Possaadnik, Priozersk, Puide, Ržev, Regent, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riik, Ristisõjad, Rjazan, Roman Mstislavitš, Rootsi, Rootsi kuningas, Rostovi vürstiriik, Saamid, Saaremaa, Saksa ordu, Sambija, Savo, Schlüsselburg, Sestra jõgi, Siti lahing, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Slaavi vürstiriikide loend, Smolensk, Soome keel, Soome keskaeg, Soome-ugri rahvad, Soomlased, Suzdal, Taani, Tallinna piiramine (sügis 1223), Tartu, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tšernihiv, Teine Rootsi ristiretk, Toržok, Toropets, Tretjakovi galerii, Turaŭ, Turu, Tveri oblast, Tveri vürstiriik, Ugandi, Uural, Vadja viiendik, Vadjalased, Vadjamaa, Valamo, Valdemar II, Valge meri, Valge-Vene, Vana-Liivimaa, Vanavene keel, Varbola Jaanilinn, Varssavi, Vasall, Välispoliitika, Vürst, Võnnu muinaslinnus, Veetše, Veliki Novgorod, Velikije Luki, Vene, Vene Õigeusu Kirik, Vene keel, Venelased, Venemaa, Viiburi, Virumaa, Vitsebsk, Vjatško, Vladimir, Vladimir Monomahh, Vladimir Mstislavitš, Vladimir Püha, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Volõõnia, Volhov, Volodõmõr (linn), Vsevolod Suurpesa, Warmia, 1054, 1155, 1156, 1165, 1169, 1171, 12. sajand, 1229, 1236, 1237, 1241, 1242, 1247, 1250, 1252, 1255, 1256, 1260, 1262, 1279, 1293, 13. sajand, 1300, 1311, 1314, 1316, 1318, 1323, 1329, 1332, 1337, 1341, 1348, 1351, 1377, 14. juuli, 14. sajand, 1456, 1471, 1477, 1478, 15. juuli, 15. sajand, 1589, 1595, 18. sajand, 31. märts, 5. aprill, 882, 9. sajand.