Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.

Vaata Nulg ja Igihaljus

Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.

Vaata Nulg ja Ilutaim

Iminapp

Iminapp on seade, mille abil on võimalik erinevaid sileda pinnaga kehasid vaakumit kasutades omavahel siduda.

Vaata Nulg ja Iminapp

Jaapani nulg

Jaapani nulg (Abies veitchii) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Nulg ja Jaapani nulg

Jõulupuu

Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.

Vaata Nulg ja Jõulupuu

Kandeleht

Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.

Vaata Nulg ja Kandeleht

Kattesoomus

Kattesoomus (õie) on kattelehtedega analoogiline moodustis.

Vaata Nulg ja Kattesoomus

Kaukaasia nulg

Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Nulg ja Kaukaasia nulg

Käbi

Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.

Vaata Nulg ja Käbi

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Vaata Nulg ja Kera

Koonus

Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.

Vaata Nulg ja Koonus

Korea nulg

Korea nulg (Abies koreana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv okaspuu.

Vaata Nulg ja Korea nulg

Lähistroopiline kliimavööde

Lähistroopilise kliima ala Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass.

Vaata Nulg ja Lähistroopiline kliimavööde

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Vaata Nulg ja Liblikalised

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Nulg ja Liik (bioloogia)

Mandžuuria nulg

Mandžuuria nulg (Abies holophylla) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Vaata Nulg ja Mandžuuria nulg

Mäginulg

Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Nulg ja Mäginulg

Männilised

Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.

Vaata Nulg ja Männilised

Nikko nulg

Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Vaata Nulg ja Nikko nulg

Okas

Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.

Vaata Nulg ja Okas

Okaspuulaadsed

Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.

Vaata Nulg ja Okaspuulaadsed

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Vaata Nulg ja Okaspuutaimed

Oks

Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.

Vaata Nulg ja Oks

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Vaata Nulg ja Paljasseemnetaimed

Palsamnulg

Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Nulg ja Palsamnulg

Parasvöötme kliima

Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.

Vaata Nulg ja Parasvöötme kliima

Põhikude

Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.

Vaata Nulg ja Põhikude

Põhjapoolkera

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.

Vaata Nulg ja Põhjapoolkera

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Vaata Nulg ja Perekond (bioloogia)

Philip Miller

Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.

Vaata Nulg ja Philip Miller

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Vaata Nulg ja Puit

Pung

Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.

Vaata Nulg ja Pung

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Vaata Nulg ja Puu

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Nulg ja Rakk

Sahhalini nulg

Sahhalini nulg (Abies sachalinensis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Vaata Nulg ja Sahhalini nulg

Seeder

Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Vaata Nulg ja Seeder

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Vaata Nulg ja Seeme

Seemnealge

Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.

Vaata Nulg ja Seemnealge

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Vaata Nulg ja Selts (bioloogia)

Siberi nulg

Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Vaata Nulg ja Siberi nulg

Sitsiilia nulg

Sitsiilia nulg (Abies nebrodensis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Vaata Nulg ja Sitsiilia nulg

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Vaata Nulg ja Sugukond (bioloogia)

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Nulg ja Taimed

Tore nulg

Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Vaata Nulg ja Tore nulg

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Vaata Nulg ja Tuul

Tuultolmlemine

Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.

Vaata Nulg ja Tuultolmlemine

Urb

Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.

Vaata Nulg ja Urb

Vaigukäik

Männi vaigukanalid (valged suuremad avaused) mikroskoobi all Vaigukäigud ehk vaigukanalid on okaspuude puidus leiduvad piklikud torukujulised rakkudevahelised ruumid, mida ümbritsevad epiteelirakud.

Vaata Nulg ja Vaigukäik

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Vaata Nulg ja Valge

Võra

Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.

Vaata Nulg ja Võra

Vineer

Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.

Vaata Nulg ja Vineer

Vaata ka

Männilised

Tuntud ka kui Abies.

, Selts (bioloogia), Siberi nulg, Sitsiilia nulg, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tore nulg, Tuul, Tuultolmlemine, Urb, Vaigukäik, Valge, Võra, Vineer.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled

Nulg

Sisukord

Vaata ka

Männilised