Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Nuumrakk ja Sidekude

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Nuumrakk ja Sidekude

Nuumrakk vs. Sidekude

Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke. Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Sarnasusi Nuumrakk ja Sidekude

Nuumrakk ja Sidekude on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Diferentseerumine, Fosfolipiidid, Hingamisteed, Histamiin, Kopsud, Luuüdi, Monotsüüt, Neutrofiil, Ränne, Seedekulgla, Suur vereringe, Tüvirakk, Tsütokiinid, Veresoon.

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Diferentseerumine ja Nuumrakk · Diferentseerumine ja Sidekude · Näe rohkem »

Fosfolipiidid

Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.

Fosfolipiidid ja Nuumrakk · Fosfolipiidid ja Sidekude · Näe rohkem »

Hingamisteed

Hingamisteed on...

Hingamisteed ja Nuumrakk · Hingamisteed ja Sidekude · Näe rohkem »

Histamiin

Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.

Histamiin ja Nuumrakk · Histamiin ja Sidekude · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Kopsud ja Nuumrakk · Kopsud ja Sidekude · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Luuüdi ja Nuumrakk · Luuüdi ja Sidekude · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Monotsüüt ja Nuumrakk · Monotsüüt ja Sidekude · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Neutrofiil ja Nuumrakk · Neutrofiil ja Sidekude · Näe rohkem »

Ränne

Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.

Nuumrakk ja Ränne · Ränne ja Sidekude · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Nuumrakk ja Seedekulgla · Seedekulgla ja Sidekude · Näe rohkem »

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Nuumrakk ja Suur vereringe · Sidekude ja Suur vereringe · Näe rohkem »

Tüvirakk

Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.

Nuumrakk ja Tüvirakk · Sidekude ja Tüvirakk · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Nuumrakk ja Tsütokiinid · Sidekude ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Nuumrakk ja Veresoon · Sidekude ja Veresoon · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Nuumrakk ja Sidekude

Nuumrakk on 28 suhted, samas Sidekude 87. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 12.17% = 14 / (28 + 87).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Nuumrakk ja Sidekude. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: