Sarnasusi Närvikude ja Valgeaine
Närvikude ja Valgeaine on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Georg Loogna, Gliia, Kesknärvisüsteem, Ladina keel, Medicina, Närvikiud, Peaaju, Seljaaju.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Närvikude · Akson ja Valgeaine ·
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Georg Loogna ja Närvikude · Georg Loogna ja Valgeaine ·
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Gliia ja Närvikude · Gliia ja Valgeaine ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Närvikude · Kesknärvisüsteem ja Valgeaine ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Närvikude · Ladina keel ja Valgeaine ·
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Medicina ja Närvikude · Medicina ja Valgeaine ·
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Närvikiud ja Närvikude · Närvikiud ja Valgeaine ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Närvikude ja Peaaju · Peaaju ja Valgeaine ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Närvikude ja Valgeaine ühist
- Millised on sarnasused Närvikude ja Valgeaine
Võrdlus Närvikude ja Valgeaine
Närvikude on 56 suhted, samas Valgeaine 27. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 10.84% = 9 / (56 + 27).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Närvikude ja Valgeaine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: