Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee
Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Babrujsk, Bolševikud, Esimene maailmasõda, Harkiv, Jukums Vācietis, Läänerinne (Vene kodusõda), Leedu-Valgevene NSV, Minsk, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Oktoobrirevolutsioon, Pihkva, Poola, Riia, Saksa keisririik, Sergei Kamenev, Tšehhoslovakkia, Ukraina NSV, Vene SFNV, Venemaa kodusõda, Venemaa Nõukogude Vabariik.
Babrujsk
Babrujsk (ka Babruisk; valgevene Бабруйск) on oblastilise alluvusega linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Babrujski rajooni halduskeskus.
Babrujsk ja Nõukogude-Poola sõda · Babrujsk ja Punaarmee ·
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Bolševikud ja Nõukogude-Poola sõda · Bolševikud ja Punaarmee ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Nõukogude-Poola sõda · Esimene maailmasõda ja Punaarmee ·
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Harkiv ja Nõukogude-Poola sõda · Harkiv ja Punaarmee ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Nõukogude-Poola sõda · Jukums Vācietis ja Punaarmee ·
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Läänerinne (Vene kodusõda) ja Nõukogude-Poola sõda · Läänerinne (Vene kodusõda) ja Punaarmee ·
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Leedu-Valgevene NSV ja Nõukogude-Poola sõda · Leedu-Valgevene NSV ja Punaarmee ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Minsk ja Nõukogude-Poola sõda · Minsk ja Punaarmee ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude-Poola sõda · Nõukogude Liit ja Punaarmee ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Venemaa ja Nõukogude-Poola sõda · Nõukogude Venemaa ja Punaarmee ·
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Nõukogude-Poola sõda ja Oktoobrirevolutsioon · Oktoobrirevolutsioon ja Punaarmee ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Nõukogude-Poola sõda ja Pihkva · Pihkva ja Punaarmee ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Nõukogude-Poola sõda ja Poola · Poola ja Punaarmee ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Nõukogude-Poola sõda ja Riia · Punaarmee ja Riia ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Nõukogude-Poola sõda ja Saksa keisririik · Punaarmee ja Saksa keisririik ·
Sergei Kamenev
Sergei Kamenev. Sergei Sergejevitš Kamenev (vene keeles Сергей Сергеевич Каменев; 16. aprill (vana kalendri järgi 4. aprill) 1881 Kiiev – 25. august 1936 Moskva) oli Venemaa ja hilisem Nõukogude Liidu sõjaväelane, aastatel 1919–1922 Vene NFSV ja 1922–1924 Nõukogude Liidu relvajõudude ülemjuhataja, 1935.
Nõukogude-Poola sõda ja Sergei Kamenev · Punaarmee ja Sergei Kamenev ·
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Nõukogude-Poola sõda ja Tšehhoslovakkia · Punaarmee ja Tšehhoslovakkia ·
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Nõukogude-Poola sõda ja Ukraina NSV · Punaarmee ja Ukraina NSV ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Nõukogude-Poola sõda ja Vene SFNV · Punaarmee ja Vene SFNV ·
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Nõukogude-Poola sõda ja Venemaa kodusõda · Punaarmee ja Venemaa kodusõda ·
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Nõukogude-Poola sõda ja Venemaa Nõukogude Vabariik · Punaarmee ja Venemaa Nõukogude Vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee
Võrdlus Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee
Nõukogude-Poola sõda on 161 suhted, samas Punaarmee 228. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 5.40% = 21 / (161 + 228).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
