Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Eriosakond, KGB Teine Peavalitsus, Lavrenti Beria, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, NKVD, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Sisejulgeolek, Varjatud jälgimine.
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eriosakond ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
KGB Teine Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.
KGB Teine Peavalitsus ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · KGB Teine Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Lavrenti Beria ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Lavrenti Beria ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NKVD · NKVD ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NLKP Keskkomitee · NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium · NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ·
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Sisejulgeolek · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Sisejulgeolek ·
Varjatud jälgimine
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Varjatud jälgimine · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Varjatud jälgimine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Võrdlus Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Nõukogude Liidu Siseministeerium on 34 suhted, samas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 92. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 11.11% = 14 / (34 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude Liidu Siseministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
