Kiiremini kui brauser!
124 suhted: Aastarõngad, Antarktika, Araukaaria, Araukaarialised, Biokeemia, Džinn, Ebalehis, Eesti, Eesti pärismaised puud, Elliptiline leht, Emakas, Emakasuue, Embrüo, Eos, Gametofüüt, Gröönimaa, Haploidsus, Happesademed, Harilik ebatsuuga, Harilik jugapuu, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik mänd, Hõimkond, Hõlmikpuutaimed, Heterospooria, Igihaljus, Igimänd, Imetajad, Jaapani lehis, Järvselja, Jugapuulised, Juura, Juurepess, Kainosoikum, Kanada, Karbon, Karoteenid, Käbi, Külmaseen, Küpressilised, Kesk-Euroopa, Kevadpuit, Kivijugapuulised, Kivistis, Kliima, Kriit (ajastu), Kromosoomistik, Lähis-Arktika, Lõunapoolkera, ..., Lehis, Leht, Lehtpuud, Levila, Lineaalne leht, Linnud, Mammutipuu, Massiline väljasuremine, Mäginulg, Männaseline leheseis, Männikärsakas, Männilised, Mükoos, Meioos, Mesosoikum, Metasekvoia, Metskits, Mitoos, Munarakk, Närilised, Neogeen, Okas, Okaspuu (perekonnanimi), Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Organell, Paleogeen, Paljasseemnetaimed, Parafüleetiline rühm, Pärismaine elustik, Põõsas, Põder, Põhjapoolkera, Põud, Peajugapuulised, Perm, Poor, Puit, Puitplaat, Puittaimed, Puu, Puukoor, Ranniksekvoia, Saematerjal, Sügispuit, Süsi, Seeder, Seeme, Seemnealge, Seemnetaimed, Selts (bioloogia), Sirmokkalised, Sooküpress, Sperm, Spoon, Sugukond, Sugukond (bioloogia), Suhkrumänd, Taiga, Taimed, Tõrv, Teravmäed, Toiduainetööstus, Tolmlemine, Tolmukas, Torm, Triias, Tselluloos, Tuultolmleja, Vaik, Vareslased, Vars, Vili, Viljastumine. Laienda indeks (74 rohkem) »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Aastarõngad · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Antarktika · Näe rohkem »
Araukaaria
Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Araukaaria · Näe rohkem »
Araukaarialised
Araukaarialised (Araucariaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Araukaarialised · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Biokeemia · Näe rohkem »
Džinn
Eestis toodetud džinne Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Džinn · Näe rohkem »
Ebalehis
Ebalehis (Pseudolarix amabilis) on männiliste sugukonda ebalehise perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Ebalehis · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Elliptiline leht
Elliptiline leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab üle kolmandiku (teistel andmetel üle poole) selle pikkusest.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Elliptiline leht · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Emakas · Näe rohkem »
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Emakasuue · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Embrüo · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Eos · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Haploidsus · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Happesademed · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hõlmikpuutaimed
Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) on taimede hõimkond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Hõlmikpuutaimed · Näe rohkem »
Heterospooria
Heterospooria on eostaime omadus, mis seisneb selles, et tal kahesugused eosed.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Heterospooria · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Igihaljus · Näe rohkem »
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Igimänd · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Imetajad · Näe rohkem »
Jaapani lehis
Jaapani lehis (Larix kaempferi) on männiliste sugukonda lehise perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Jaapani lehis · Näe rohkem »
Järvselja
Järvselja on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Järvselja · Näe rohkem »
Jugapuulised
Jugapuulised (Taxaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Jugapuulised · Näe rohkem »
Juura
* Õigusteadus ehk juura on teadusharu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Juura · Näe rohkem »
Juurepess
Juurepess (Heterobasidion) on pilvikulaadsete seltsi kuuluv perekond seeni.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Juurepess · Näe rohkem »
Kainosoikum
Kainosoikum ehk uusaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kainosoikum · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kanada · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Karbon · Näe rohkem »
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Karoteenid · Näe rohkem »
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Käbi · Näe rohkem »
Külmaseen
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Külmaseen · Näe rohkem »
Küpressilised
Küpressilised (Cupressaceae) on okaspuulaadsete seltsi kuuluv igihaljaste okaspuude sugukond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Küpressilised · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kevadpuit
Hariliku kuuse aastarõngad suurendatult, näha on rakustruktuur. Kevadpuit on heledam osa. Kevadpuit on puidul aastarõnga osa, mis on moodustunud kasvuperioodi varases staadiumis.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kevadpuit · Näe rohkem »
Kivijugapuulised
Kivijugapuulised (Podocarpaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kivijugapuulised · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kivistis · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kliima · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Kromosoomistik · Näe rohkem »
Lähis-Arktika
Lähis-Arktika piirkonnad Lähisarktiline taimekooslus Kanadas Lähis-Arktika on piirkond põhjapoolkeral Arktikast lõuna pool.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Lähis-Arktika · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Lehis
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Lehis · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Leht · Näe rohkem »
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Lehtpuud · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Levila · Näe rohkem »
Lineaalne leht
Lineaalsed lehed on näiteks kaeral Lineaalne leht on kitsa ja pika labaga leht, mille servad on ligikaudu rööpsed ja mille laba pikkus ületab selle laiuse rohkem kui 4 korda (teistel andmetel rohkem kui 7 korda).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Lineaalne leht · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Linnud · Näe rohkem »
Mammutipuu
Mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuuliik, perekonna Sequoiadendron ainuliik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Mammutipuu · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Mäginulg · Näe rohkem »
Männaseline leheseis
Männaseline leheseis on leheseis, mille korral lehed asetsevad ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Männaseline leheseis · Näe rohkem »
Männikärsakas
Männikärsakas (Hylobius) on putukate perekond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Männikärsakas · Näe rohkem »
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Männilised · Näe rohkem »
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Mükoos · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Meioos · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Metasekvoia
Metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides) on küpressiliste sugukonda metasekvoia perekonda kuuluv heitlehine okaspuu, ainuke säilinud metasekvoialiik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Metasekvoia · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Metskits · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Mitoos · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Munarakk · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Närilised · Näe rohkem »
Neogeen
Neogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Neogeen · Näe rohkem »
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Okas · Näe rohkem »
Okaspuu (perekonnanimi)
Okaspuu on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Okaspuu (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Organell · Näe rohkem »
Paleogeen
Paleogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Paleogeen · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Põõsas · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Põder · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Põud · Näe rohkem »
Peajugapuulised
Peajugapuulised (Cephalotaxaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Peajugapuulised · Näe rohkem »
Perm
Tüüpiline Permi arhitektuurinäidis 20. sajandi algusest. Klimenko tänav 14a Perm (vene keeles Пермь) on linn Venemaal, Uuralite eelmäestikus, Kama jõe ääres, Permi krai keskus.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Perm · Näe rohkem »
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Poor · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Puit · Näe rohkem »
Puitplaat
Puitplaat on puittoorainest valmistatud plaatmaterjal.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Puitplaat · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Puittaimed · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Puu · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Puukoor · Näe rohkem »
Ranniksekvoia
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Ranniksekvoia · Näe rohkem »
Saematerjal
Virnastatud saematerjal Saematerjal on puidu osad, mis on saadud suuremate mõõtmetega palkide või massiivpuidu pikisaagimisel või freesimisel järgneva võimaliku järkamise või masintöötlusega vajaliku kvaliteedi tagamiseks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Saematerjal · Näe rohkem »
Sügispuit
Sügispuit on puidul aastarõnga osa, mis on moodustunud kasvuperioodi hilises staadiumis.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sügispuit · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Süsi · Näe rohkem »
Seeder
Seeder (Cedrus) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Seeder · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Seeme · Näe rohkem »
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Seemnealge · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sirmokkalised
Sirmokkalised (Sciadopityaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sirmokkalised · Näe rohkem »
Sooküpress
Sooküpress (Taxodium distichum) on küpressiliste sugukonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sooküpress · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sperm · Näe rohkem »
Spoon
pisi Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud pilt 40W CO2 laseri abil puidust spooni sisse lõigatud augu struktuurist Skaneeriva elektronmikroskoobiga Helios Nanolab 600 (FEI Company) tehtud sekundaarsete elektronide pilt kase spooni pinnast, millesse on 40W CO2 laseriga tulistatud auk. Kui silmaga vaadates tundus auk olevat must, siis skaneeriva elektronmikroskoopiaga on võimalik visualiseerida augu servades olevat mikrostruktuuri. Pildi tegemiseks kaeti auguliseks tulistatud spoon eelnevalt õhukese plaatina kihiga, et vältida pinna laadumist kiirendatud elektronidega uurimisel. Tartu Ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia laboris kasutatakse sageli erinevaid võtteid materjalide sisemuse uurimiseks, milleks tuleb mõnikord valmistada kvaliteetse servaga ristlõige. Pisemate nanostruktuuride puhul kasutatakse selleks fokuseeritud ioonkiirt, kuid antud juhul oli otstarbekam kasutada CO2 laserit. Pildi paremaks visualiseerimiseks on erinevad pinnad pilditöötlusega ära värvitud, kus tume sinine on spooni hoidja, pruun on puit ise ja hele sinine on elektronkiire augu ava. Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse eelkõige ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks (spoonimiseks).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Spoon · Näe rohkem »
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sugukond · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suhkrumänd
Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Suhkrumänd · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Taiga · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Taimed · Näe rohkem »
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Tõrv · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Teravmäed · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Tolmlemine · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Tolmukas · Näe rohkem »
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Torm · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Okaspuutaimed ja Triias · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tuultolmleja
Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Tuultolmleja · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Vaik · Näe rohkem »
Vareslased
Ronk (''Corvus corax'') Hallvares (''Corvus corone cornix'') Hakk (''Corvus monedula'') Harakas (''Pica pica'') Pasknäär (''Garrulus glandarius'') Pähklimänsak (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes'') Vareslased (Corvidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Vareslased · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Vars · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Vili · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Okaspuutaimed ja Viljastumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Coniferae, Coniferophyta, Okaspuu, Okaspuud, Pinophyta, Pinopsida.
