26 suhted: Aine (füüsika), Andrus Salupere, Boltzmanni konstant, Deformatsioon, Füüsika, Ideaalne gaas, Ideaalse gaasi olekuvõrrand, Keha, Mool, Parameeter, Pideva keskkonna mehaanika, Pinge (mehaanika), Plancki konstant, Rõhk, Reaalne gaas, Ruumala, Seisund, Siseenergia, Soojuskiirgus, Stefani-Boltzmanni seadus, Temperatuur, Termodünaamika, Termodünaamiline tasakaal, Universaalne gaasikonstant, Valguse kiirus, Võrdelisus.
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Andrus Salupere
Andrus Salupere (sündinud 5. septembril 1957 Tartus) on eesti mehaanikateadlane.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Andrus Salupere · Näe rohkem »
Boltzmanni konstant
Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Deformatsioon · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Füüsika · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Ideaalse gaasi olekuvõrrand · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Keha · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Mool · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Parameeter · Näe rohkem »
Pideva keskkonna mehaanika
Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Pideva keskkonna mehaanika · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Rõhk · Näe rohkem »
Reaalne gaas
Reaalne gaas ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Reaalne gaas · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Ruumala · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Seisund · Näe rohkem »
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Siseenergia · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Stefani-Boltzmanni seadus
Absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsuse j^\star sõltuvus temperatuurist T\,. Sinisega on näidatud ka koguenergia Wieni seaduse järgi: j^\star_W.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Stefani-Boltzmanni seadus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termodünaamiline tasakaal
Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi stabiilne olek, mille puhul süsteemis ei toimu mingeid makroskoopilisi muutusi (aine- ja energiavood väliskeskkonnast eraldatud süsteemi sees ei muutu) ja olekuparameetrid – temperatuur, rõhk ja ruumala (maht) – jäävad ajas muutumatuks.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Termodünaamiline tasakaal · Näe rohkem »
Universaalne gaasikonstant
Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant (tähis R) on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Universaalne gaasikonstant · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Olekuvõrrand ja Võrdelisus · Näe rohkem »