Sisukord
112 suhted: Aaria, Aida, Alessandro Scarlatti, Ansambel (muusika), Antonín Dvořák, Armujook, Avamäng, Ballett, Bel canto, Benjamin Britten, Carmen, Claudio Monteverdi, Così fan tutte, Dialoog, Divertisment, Don Giovanni, Draama, Duett, Farss, Ferenc Lehár, Figaro pulm, Firenze, Flööt, Gaetano Donizetti, Georg Friedrich Händel, Georges Bizet, Giacomo Puccini, Gioachino Rossini, Giuseppe Verdi, Helilooja, Heliteos, Henry Purcell, Instrumentaalmuusika, Intermetso, Itaalia keel, Itaallased, Jacopo Peri, Jacques Offenbach, Jäljendamine, Jean-Baptiste Lully, Jevgeni Onegin (ooper), Johann Sebastian Bach, Johann Strauss noorem, Johannes Brahms, Juhtmotiiv, Klavessiin, Koomiline ooper, Koor (muusika), Kostüüm, Laul, ... Laienda indeks (62 rohkem) »
- Laulmine
- Teater
- Vokaalmuusika
Aaria
Natalia Kutateladze esitab George Bizet 1875. aastal loodud ooperi Carmen aariat (57. Concurs Internacional de Cant Francesc Viñas in 2020) Aaria (itaalia keeles aria, 'õhk') on muusikažanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile.
Vaata Ooper ja Aaria
Aida
"Aida" on Giuseppe Verdi ooper neljas vaatuses Antonio Ghislanzoni libretole arheoloog ja egüptoloog Auguste Mariette’i stsenaariumi järgi impressaario Camille du Locle’i poolt vahendatuna.
Vaata Ooper ja Aida
Alessandro Scarlatti
Alessandro Scarlatti (2. mai 1660 – 24. oktoober 1725) oli itaalia barokkhelilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperite poolest.
Vaata Ooper ja Alessandro Scarlatti
Ansambel (muusika)
Ansambel (prantsuse keeles ensemble, 'koos') on muusikas vähemalt kaheliikmeline rühm koos esinevaid pillimängijaid või lauljaid.
Vaata Ooper ja Ansambel (muusika)
Antonín Dvořák
Antonín Leopold Dvořák (8. september 1841 Nelahozeves Praha lähedal – 1. mai 1904 Praha) oli tšehhi helilooja.
Vaata Ooper ja Antonín Dvořák
Armujook
"Armujook" (itaalia keeles "L'elisir d'amore") on Gaetano Donizetti kahevaatuseline koomiline ooper (melodramma giocoso).
Vaata Ooper ja Armujook
Avamäng
Avamäng ehk uvertüür (prantsuse keelest: ouveture, 'avamine') on muusikas lavateose (ooperi, balleti, opereti, muusikali, näidendi) või vokaalinstrumentaalse suurteose (kantaadi, oratooriumi) instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus.
Vaata Ooper ja Avamäng
Ballett
pisi Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.
Vaata Ooper ja Ballett
Bel canto
Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus.
Vaata Ooper ja Bel canto
Benjamin Britten
Edward Benjamin Britten (22. november 1913 Lowestoft, Suffolk – 4. detsember 1976 Aldeburgh, Suffolk) oli inglise helilooja ja pianist.
Vaata Ooper ja Benjamin Britten
Carmen
Natalia Kutateladze esitab Carmeni habaneerat (57. Concurs Internacional de Cant Francesc Viñas in 2020) "Carmen" on helilooja Georges Bizet' ooper, tema tuntuim teos, mis valmis 1875.
Vaata Ooper ja Carmen
Claudio Monteverdi
Claudio Monteverdi 1640. aastal Bernardo Strozzi maalil Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Vaata Ooper ja Claudio Monteverdi
Così fan tutte
Ooperi esietenduse kuulutus (1790) "Così fan tutte" (originaalis Così fan tutte, ossia La scuola degli amanti – 'nii teevad kõik naised ehk armastajate kool') on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (opera buffa, K. 588) kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole.
Vaata Ooper ja Così fan tutte
Dialoog
Dialoog ehk kahekõne (kreeka keeles dialogos 'vestlus') on kahe või enama isiku omavaheline vestlus.
Vaata Ooper ja Dialoog
Divertisment
Divertisment (itaalia keeles divertimento, prantsuse keeles divertissement) on kerge ja lõbusa karakteriga süidilaadses vormis enamjaolt mitmeosaline muusikažanr.
Vaata Ooper ja Divertisment
Don Giovanni
„Don Giovanni” (itaaliakeelne originaalipealkiri Il dissoluto punito, ossia Il Don Giovanni – Liiderdaja karistus ehk Don Giovanni) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (K 527, opera buffa) kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole, mis osaliselt baseerub helilooja Giovanni Gazzanigale Don Juani legendide alusel kirjutatud Giovanni Bertati libretole "Don Giovanni Tenerio" (1787).
Vaata Ooper ja Don Giovanni
Draama
Eesti Teatri festival DRAAMA reklaam ERM-i ees 2017. aastal Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.
Vaata Ooper ja Draama
Duett
Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel.
Vaata Ooper ja Duett
Farss
Farss (ka jant) on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend, kus domineerib situatsioonikoomika, mis õige sageli on seotud füsioloogiliste seikadega, farss on räme ja frivoolnegi.
Vaata Ooper ja Farss
Ferenc Lehár
Ferenc Lehár Ferenc Lehár (Franz Lehár; 30. aprill 1870 Komárno – 24. oktoober 1948 Bad Ischlis Salzburgi lähedal) oli Ungari päritolu Austria helilooja ja dirigent.
Vaata Ooper ja Ferenc Lehár
Figaro pulm
"Figaro pulm" (originaalis Le nozze di Figaro) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (opera buffa) neljas vaatuses Lorenzo da Ponte libretole Pierre-Augustin Beaumarchais’ näidendi "La folle journée, ou Le mariage de Figaro" ("Pöörane päev ehk Figaro pulm", 1784) järgi.
Vaata Ooper ja Figaro pulm
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Ooper ja Firenze
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Vaata Ooper ja Flööt
Gaetano Donizetti
Gaetano DonizettiDomenico Gaetano Maria Donizetti (29. november 1797 Bergamo – 8. aprill 1848 Bergamo) oli Itaalia helilooja, 19.
Vaata Ooper ja Gaetano Donizetti
Georg Friedrich Händel
Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.
Vaata Ooper ja Georg Friedrich Händel
Georges Bizet
Georges Bizet (1875) Natalia Kutateladze esitab Carmeni habaneerat (57. Concurs Internacional de Cant Francesc Viñas in 2020) Georges Bizet (sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, ristinimega Georges; 25. oktoober 1838 Pariis – 3. juuni 1875 Bougival) oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.
Vaata Ooper ja Georges Bizet
Giacomo Puccini
Giacomo Puccini Puccini "Boheem" Enrico Caruso ja Nellie Melba esituses 1907. aastal New Yorgis Giacomo Antonio Domenico Michele Secondo Maria Puccini (22. detsember 1858 Lucca – 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja.
Vaata Ooper ja Giacomo Puccini
Gioachino Rossini
Gioachino Rossini 1865. aastal Gioachino Rossini (Gioachino Antonio Rossini; 29. veebruar 1792 Pesaro – 13. november 1868 Passy, Pariis) oli Itaalia helilooja, keda on peetud üheks maailma suurimaks ooperiheliloojaks.
Vaata Ooper ja Gioachino Rossini
Giuseppe Verdi
Giuseppe Verdi (1899) Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Busseto vald) Parma lähedal – 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega.
Vaata Ooper ja Giuseppe Verdi
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Vaata Ooper ja Helilooja
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Vaata Ooper ja Heliteos
Henry Purcell
John Clostermani maal 160px Katkend Henry Purcelli aariast "Dido ja Aeneas" Henry Purcell (10. september 1659 Westminster, London – 21. november 1695 Westminster, London) oli inglise helilooja ja organist.
Vaata Ooper ja Henry Purcell
Instrumentaalmuusika
Instrumentaalmuusika on muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Vaata Ooper ja Instrumentaalmuusika
Intermetso
Intermetso ehk intermezzo (itaalia intermezzo, keskladina sõnast intermedium, või ladinakeelsest intermedius 'vahepealne') on itaaliakeelne termin, mis kõige üldisemas tähenduses on vahemäng kahe suurema osa vahel lavateoses, näiteks draamas või ooperis, või pikemas muusikateoses.
Vaata Ooper ja Intermetso
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Ooper ja Itaalia keel
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Ooper ja Itaallased
Jacopo Peri
Jacopo Peri (1561–1633) Arioni kostüümis "La Pellegrina" intermeediumides (1589). Bernardo Buontalenti joonistus Jacopo Peri (20. august 1561 Firenze – 12. august 1633 Firenze) oli itaalia helilooja.
Vaata Ooper ja Jacopo Peri
Jacques Offenbach
Jacques Offenbach, u 1860 Jacques Offenbach (sünninimi Jakob Eberst; 20. juuni 1819 Köln – 5. oktoober 1880 Pariis) oli Saksa juudi päritolu prantsuse romantiline helilooja, dirigent, tšellist ja impressaario.
Vaata Ooper ja Jacques Offenbach
Jäljendamine
Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist Linnulaulu imiteerimise võistlus Phuketis Jäljendamine ehk matkimine ehk imiteerimine ehk imitatsioon on käitumine, mille korral isend teeb järgi teise isendi toimimist.
Vaata Ooper ja Jäljendamine
Jean-Baptiste Lully
Jean-Louis Roullet. Jean-Baptiste Lully' portree. Jean-Baptiste de Lully; (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november 1632 – 22. märts 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas.
Vaata Ooper ja Jean-Baptiste Lully
Jevgeni Onegin (ooper)
Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger) Aleksandr Puškin (autor Orest Kiprenski) "Jevgeni Onegin" op.
Vaata Ooper ja Jevgeni Onegin (ooper)
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Vaata Ooper ja Johann Sebastian Bach
Johann Strauss noorem
Johann Baptist Strauss (25. oktoober 1825 Sankt Ulrich Viini lähedal – 3. juuni 1899 Viin), tuntud ka kui Johann Strauss (noorem), Johann Strauss II, oli Austria helilooja, kapellmeister ja viiuldaja.
Vaata Ooper ja Johann Strauss noorem
Johannes Brahms
Johannes Brahms Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg – 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid.
Vaata Ooper ja Johannes Brahms
Juhtmotiiv
Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks.
Vaata Ooper ja Juhtmotiiv
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Vaata Ooper ja Klavessiin
Koomiline ooper
Koomiline ooper on muusikalis-dramaatiline teos.
Vaata Ooper ja Koomiline ooper
Koor (muusika)
Koor (kreekakeelsest sõnast choros) on lauljatest koosnev muusikakollektiiv, mis esitab koorimuusikat.
Vaata Ooper ja Koor (muusika)
Kostüüm
Sophie Meyer, "Lautomängija" (Lõunasaksa laulik ajaloolises kostüümis, 1876) Kostüüm on mingile ajastule, stiilile või teatud otstarbeks kohane riietus.
Vaata Ooper ja Kostüüm
Laul
Laul (soome Laulu, inglise keeles song, saksa keeles Lied) on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes.
Vaata Ooper ja Laul
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Vaata Ooper ja Laulmine
Laulumäng
Laulumäng.
Vaata Ooper ja Laulumäng
Lavakujundus
Lavakujundus on kunstivorm, kus stsenograafi poolt on kokku pandud visuaalsed elemendid lavastuse ruumis.
Vaata Ooper ja Lavakujundus
Libreto
Libreto (itaalia keeles libretto, raamatuke) on ooperi, opereti, muusikali, oratooriumi, kantaadi või muu muusika- või muusikateatriteose tekst.
Vaata Ooper ja Libreto
Liturgiline draama
Liturgiline draama on keskaegne draamažanr.
Vaata Ooper ja Liturgiline draama
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Vaata Ooper ja Ludwig van Beethoven
Madame Butterfly
Ooperi reklaamplakat (1904) "Madame Butterfly" (itaaliakeelse originaalpealkirjaga "Madama Butterfly") on Giacomo Puccini aastatel 1903–1904 valminud kahe vaatusega ooper.
Vaata Ooper ja Madame Butterfly
Madrigal
Marietta Robusti, "Autoportree madrigaliga" (ilmselt 1580ndad) Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on renessansiajal (15.–16. sajandil) ja varabarokis (aastail 1600–1750) levinud ilmaliku muusika žanr, tõsise sisuga polüfooniline laul, mille sisuks oli valdavalt armastus või loodus.
Vaata Ooper ja Madrigal
Madrigalkomöödia
Madrigalkomöödia ehk madrigalikomöödia on muusikažanr ja muusikateatrižanr, mis laiemas tähenduses kujutab enesest ilmalike vokaalteoste seeriat, mida seob omavahel vähem või rohkem määratletud lugu ning milles muusikal on tegevust, tegelasi või olukorda kirjeldav ülesanne.
Vaata Ooper ja Madrigalkomöödia
Müsteerium (teater)
Müsteerium (inglise keeles mystery play, saksa keeles Mysterienspiel) on teatriajaloos üks kolmest rahvakeelse draama liigist keskaegses Euroopas miraakli ja moralitee kõrval britannica.com.
Vaata Ooper ja Müsteerium (teater)
Melodraama
Melodraama on moraliseeriv teos (näidend, film vms) millele on iseloomulikud liialdatud tundeefektid ning põnev ebareaalne sündmustik.
Vaata Ooper ja Melodraama
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Vaata Ooper ja Meloodia
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Ooper ja Muusika
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Ooper ja Muusikainstrument
Muusikateatrižanr
Muusikateatrižanr on muusikateatris kokkuleppeline kategooria, millesse muusikateatriteos kuulub.
Vaata Ooper ja Muusikateatrižanr
Nabucco
Kostüümijoonis esmalavastusele "Nabucco" ("Nabucodonosor") on Giuseppe Verdi kolmas ooper (dramma lirico).
Vaata Ooper ja Nabucco
Nahkhiir (operett)
"Die Fledermausi" väljatuleku plakat 1874 "Nahkhiir" (saksa keeles "Die Fledermaus") on helilooja Johann Straussi operett (Komische Operette) kolmes vaatuses Karl Haffneri (õieti Karl Schlechter) ja Richard Genée libretole, mis põhines Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy vodevilli "Le réveillon" ("Vana-aastaõhtu ball", 1872) ainetel.
Vaata Ooper ja Nahkhiir (operett)
Näitlemine
Näitlemine on kehastumine teiseks tegelaseks või olendiks teatris, televisioonis, filmis, raadios või mujal meedias.
Vaata Ooper ja Näitlemine
Ooperifestival
Ooperifestival on ooperile keskenduv muusikafestival.
Vaata Ooper ja Ooperifestival
Ooperilaulja
Ooperilaulja on laulja, kes esineb peamiselt ooperites (ka operettides jm) ja kelle laulustiil on klassikaline ja ooperile iseloomulik.
Vaata Ooper ja Ooperilaulja
Ooperite loend heliloojate kaupa
See on loend ooperitest heliloojate kaupa.
Vaata Ooper ja Ooperite loend heliloojate kaupa
Opera buffa
Opera buffa on 18. sajandi keskel tekkinud itaalia stiilis koomiline ooper.
Vaata Ooper ja Opera buffa
Opera seria
Opera seria (prantsuskeelse vastega tragédie-lyrique) on barokiajastu tõsine ooper, sündinud Itaalias.
Vaata Ooper ja Opera seria
Operett
Viini operetielu lipulaev Theater an der Wien Berliini operetikeskus Theater des Westens Operett (itaalia keeles operetta, 'väike ooper') on muusikateatrižanr, millesse kuuluvad muusikateatriteosed on ooperi lihtsustatud ja vähem ambitsioonikad tuletised.
Vaata Ooper ja Operett
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Vaata Ooper ja Oratoorium
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Vaata Ooper ja Orkester
Pajatsid
"Pajatsid" (I Pagliacci või Pagliacci) on kahevaatuseline ooper, mille muusika ja libreto on kirjutanud itaalia helilooja Ruggiero Leoncavallo.
Vaata Ooper ja Pajatsid
Palais Garnier
Palais Garnier või Opéra Garnier ehk Pariisi Ooperimaja (Opéra de Paris) on 1979 istekohaga ooperiteater Prantsusmaa pealinnas.
Vaata Ooper ja Palais Garnier
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Ooper ja Pariis
Patroon
Patroon oli Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla.
Vaata Ooper ja Patroon
Pjotr Tšaikovski
Tšaikovski pala Serenade Melancolique esitatud Grégor Monluni poolt 2010. aastal Concordia ülikoolis Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger) Tšaikovski signatuur Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25.
Vaata Ooper ja Pjotr Tšaikovski
Retsitatiiv
Retsitatiiv on muusikas tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes.
Vaata Ooper ja Retsitatiiv
Richard Strauss
Richard Strauss (11. juuni 1864 München – 8. september 1949 Garmisch-Partenkirchen) oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.
Vaata Ooper ja Richard Strauss
Richard Wagner
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Veneetsia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane.
Vaata Ooper ja Richard Wagner
Rigoletto
Gravüür 1885. aastast Enrico Caruso, Louise Homer, Bessie Abott ja Antonio Scotti laulavad 1907. aastal Rigolettot "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper (melodramma) kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole, mis põhines 1832.
Vaata Ooper ja Rigoletto
Romanss
Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
Vaata Ooper ja Romanss
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Ooper ja Rooma
Süžee
Süžee on jutustava teose aine, sündmustiku põhisisu; ka teose tegevuskäik kunstilises korrastatuses (vastandina faabulale).
Vaata Ooper ja Süžee
Sümfooniaorkester
Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.
Vaata Ooper ja Sümfooniaorkester
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Ooper ja Sõna
Sevilla habemeajaja
"Sevilla habemeajaja" (originaalis Il Barbiere di Siviglia, esialgu Almaviva, ossia L’inutile precauzione – Almaviva ehk Asjatu ettevaatus) on Gioachino (Gioacchino) Rossini koomiline ooper (dramma giocoso) kahes vaatuses Cesare Strebini libretole Pierre-Augustin Beaumarchais’ näidendi "Le barbier de Séville" (1775) ja Giuseppe Petrosellini samanimelise libreto järgi.
Vaata Ooper ja Sevilla habemeajaja
Soome ooper
Soome ooper.
Vaata Ooper ja Soome ooper
Tants
Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos.
Vaata Ooper ja Tants
Teater
Riia Ooperiteater Teater Juliusz Słowacki, Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Ooper ja Teater
Tosca
Originaalplakat "Tosca" on Giacomo Puccini ooper (melodramma) kolmes vaatuses Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica libretole Victorien Sardou draama "La Tosca" (1887) järgi.
Vaata Ooper ja Tosca
Tragöödia
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).
Vaata Ooper ja Tragöödia
Traviata
"Traviata" (itaalia "La traviata") on Giuseppe Verdi ooper neljas vaatuses.
Vaata Ooper ja Traviata
Trio
Trio on kolmest pillimängijast koosnev instrumentaalansambel.
Vaata Ooper ja Trio
Trubaduur (ooper)
"Trubaduur" (itaalia keeles Il trovatore) on Giuseppe Verdi ooper (dramma) neljas vaatuses Salvadore Cammarano libretole Leone Emanuele Bardere tehtud täiendustega Antonio García Gutiérreze näidendi "El trovador" (1836) järgi.
Vaata Ooper ja Trubaduur (ooper)
Turandot
"Turandot'" esietenduse reklaamplakat "Turandot" on Giacomo Puccini ooper (dramma lirico) kolmes vaatuses, mille lõpetas pärast Puccini surma Franco Alfano.
Vaata Ooper ja Turandot
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Ooper ja Vana-Kreeka
Võluflööt
"Võluflööt" (originaalis Die Zauberflöte) on Wolfgang Amadeus Mozarti ooper/laulumäng (Singspiel, k 620) kahes vaatuses Emanuel Schikanederi libreto järgi.
Vaata Ooper ja Võluflööt
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Ooper ja Veneetsia
Vincenzo Bellini
Vincenzo Bellini Vincenzo Salvatore Carmelo Francesco Bellini (3. november 1801 Catania – 23. september 1835 Puteaux) oli Itaalia helilooja.
Vaata Ooper ja Vincenzo Bellini
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Vaata Ooper ja Wolfgang Amadeus Mozart
1594
1594.
Vaata Ooper ja 1594
1597
1597.
Vaata Ooper ja 1597
1600
1600.
Vaata Ooper ja 1600
1637
1637.
Vaata Ooper ja 1637
17. sajand
17.
Vaata Ooper ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Ooper ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Ooper ja 19. sajand
Vaata ka
Laulmine
- A cappella
- Kantor
- Karaoke
- Laulmine
- Menestrel
- Muusikal
- Ooper
- Register (hääl)
- Repertuaar
- Vokaaltehnika
- Vokaaltreener
Teater
- Antrakt
- Dramaturgia
- Esietendus
- Grimm
- Improvisatsioon
- Lavastus
- Mimees
- Näidend
- Ooper
- Performans
- Publik
- Rakendusteater
- Repertuaar
- Teatrikunst
- Teatrinukk
- Tehnoloogiline teater