Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Apsiid (astronoomia), Ekvaator, Ellips, Galaktika, Galileo (positsioneerimissüsteem), Geomeetria, Geostatsionaarne orbiit, GLONASS, GPS, Graafi orbiit, Gravitatsioon, Häiritus, Jõhvi FC Phoenix, Kahe keha probleem, Kaugseire, Kiirendus, Kosmiline kiirgus, Kosmoseluure, Kraad (geomeetria), Kuu, Ladina keel, Maa, Maa magnetväli, Maa-lähedane orbiit, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Päikesetuul, Polaarorbiit, Poolus, Ringjoon, Satelliitnavigatsioon, Satelliitside, Satelliittelevisioon, Stellaardünaamika, Taevamehaanika, Tehiskaaslane.
Apsiid (astronoomia)
Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.
Uus!!: Orbiit ja Apsiid (astronoomia) · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Orbiit ja Ekvaator · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Orbiit ja Ellips · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Orbiit ja Galaktika · Näe rohkem »
Galileo (positsioneerimissüsteem)
Galileo navigatsioonisüsteemi logo Galileo on alatest 2016.
Uus!!: Orbiit ja Galileo (positsioneerimissüsteem) · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Orbiit ja Geomeetria · Näe rohkem »
Geostatsionaarne orbiit
Geostatsionaarse orbiidi ülalt vaade. Vaatlejale Maa pinnal tundub, et satelliit on taevas liikumatu ühes kindlas punktis Geostatsionaarse orbiidi külgvaade 5 × 6-kraadine vaade osast geostatsionaarsest vööst, kus on näha geostatsionaarseid satelliite. Need, mille inklinatsioon on 0 kraadi, moodustavad diagonaalse vöö pildil. Mõned objektid väikeste inklinatsioonidega on näha sellest diagonaalist üleval. Näha on ka see, kuidas satelliidid on ühes asendis, samal ajal kui tähtede asukohad muutuvad eri piltidel Maa pöörlemise tõttu Geostatsionaarne orbiit, geostatsionaarne Maa orbiit või geosünkroonne ekvatoriaalne orbiit (GEO) on ringikujuline orbiit 35 786 kilomeetri kõrgusel, mis asetseb Maa ekvaatori kohal (0° laiuskraad), on kohakuti Maa pöörlemise suunaga ning mille ekstsentrilisus on ligidal nullile.
Uus!!: Orbiit ja Geostatsionaarne orbiit · Näe rohkem »
GLONASS
GLONASS-K satelliit GLONASS (vene keeles ГЛОНАСС – Глобальная навигационная спутниковая система - Globalnaja navigatsionaja sputnikovaja sisteema) on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis töötati välja NSV Liidus ning mida praegu juhib ja haldab Venemaa.
Uus!!: Orbiit ja GLONASS · Näe rohkem »
GPS
Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Uus!!: Orbiit ja GPS · Näe rohkem »
Graafi orbiit
Graafi orbiit on selle tippude ja/või tipupaaride ekvivalentsusklass, mis on seotud graafi sümmeetria probleemiga.
Uus!!: Orbiit ja Graafi orbiit · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Orbiit ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Häiritus
Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.
Uus!!: Orbiit ja Häiritus · Näe rohkem »
Jõhvi FC Phoenix
Jõhvi FC Phoenix (kuni 2018. aasta veebruarini Jõhvi FC Lokomotiv) on Eesti jalgpalliklubi.
Uus!!: Orbiit ja Jõhvi FC Phoenix · Näe rohkem »
Kahe keha probleem
pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.
Uus!!: Orbiit ja Kahe keha probleem · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Orbiit ja Kaugseire · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Orbiit ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Orbiit ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmoseluure
Kosmose- ehk satelliitluure (inglise keeles Geospatial Intelligence ehk GEOINT) on salajase või raskesti kättesaadava info kogumine kosmoses paiknevate luuresatelliitide abil.
Uus!!: Orbiit ja Kosmoseluure · Näe rohkem »
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Orbiit ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Orbiit ja Kuu · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Orbiit ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Orbiit ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Orbiit ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa-lähedane orbiit
Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.
Uus!!: Orbiit ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Orbiit ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Orbiit ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Orbiit ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Polaarorbiit
Polaarorbiit Polaarorbiit on orbiit, millel olles kaaslane liigub igal tiirul üle taevakeha (tavaliselt planeedi, nagu näiteks Maa, kuid võimalik, et ka mõne muu taevakeha) mõlema pooluse kohal või nende lähedalt.
Uus!!: Orbiit ja Polaarorbiit · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Orbiit ja Poolus · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Orbiit ja Ringjoon · Näe rohkem »
Satelliitnavigatsioon
Orbiidil liikuvad satelliidid, mis aitavad navigeerida Satelliitnavigatsioon on raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali edastavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel ‒ satelliitidel.
Uus!!: Orbiit ja Satelliitnavigatsioon · Näe rohkem »
Satelliitside
Satelliitside on raadioside, milles raadiosaatja ja -vastuvõtja vahel kasutatakse sidesatelliitidel paiknevaid retranslaatoreid ehk transpondereid.
Uus!!: Orbiit ja Satelliitside · Näe rohkem »
Satelliittelevisioon
Maa pöörlemisega sünkroonselt tiirlev tehiskaaslane Satelliittelevisioon, ka sat-TV, on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide ehk sidetehiskaaslaste vahendusel.
Uus!!: Orbiit ja Satelliittelevisioon · Näe rohkem »
Stellaardünaamika
Stellaardünaamika on astronoomia haru, mis rakendab tähesüsteemide ruumilise ehituse, nende sees toimuva liikumise (sh süsteemide pöörlemise) ja evolutsiooni kirjeldamisel statistilise mehaanika meetodeid.
Uus!!: Orbiit ja Stellaardünaamika · Näe rohkem »
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Uus!!: Orbiit ja Taevamehaanika · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Orbiit ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
