Sisukord
199 suhted: Aizkraukle, Aizkraukle komtuur, Aizkraukle komtuurkond, Aizkraukle ordulinnus, Aizkraukle rajoon, Aizkraukle vald, Aizpute, Aizpute ordulinnus, Alūksne rajoon, Aloja rajoon, Aloja vald, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Aluliina ordulinnus, Świecie, Atsele ordulinnus, Ādaži ordulinnus, Balga komtuur, Balga linnus, Bauska, Bauska foogt, Bauska foogtkond, Bauska ordulinnus, Bauska rajoon, Brodnica, Bytów, Carta marina, Cēsis, Cēsise rajoon, Chełmno, Człuchów, Daugavgrīva, Daugavpils, Daugavpilsi rajoon, Dünaburgi komtuur, Dünaburgi komtuurkond, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dünamünde ordulinnus, Dobele, Dobele komtuur, Dobele komtuurkond, Dobele ordulinnus, Dobele rajoon, Durbe, Durbe ordulinnus, Dzierzgoń, Eesti keel, Eesti linnuste loend, Eestimaa, ... Laienda indeks (149 rohkem) »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle
Aizkraukle komtuur
Aizkraukle komtuur (saksa keeles Komtur von Ascheraden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aizkraukle komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle komtuur
Aizkraukle komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle komtuurkond
Aizkraukle ordulinnus
Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle ordulinnus
Aizkraukle rajoon
Aizkraukle rajoon oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle rajoon
Aizkraukle vald
Daugava jõe org Aizkraukle vald (läti keeles Aizkraukles pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Aizkraukle vald
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Aizpute
Aizpute ordulinnus
Linnuse varemed (2001) Aizpute ordulinnus oli Liivi ordu linnus Aizpute linnas Aizpute kihelkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Aizpute ordulinnus
Alūksne rajoon
Alūksne rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Alūksne rajoon
Aloja rajoon
Aloja rajoon oli aastatel 1949–1956 Läti NSVs eksisteerinud haldusüksus (rajoon).
Vaata Ordulinnus ja Aloja rajoon
Aloja vald
Ungurpilsi allee Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Aloja vald
Aluliina komtuur
Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Aluliina komtuur
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Aluliina komtuurkond
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Ordulinnus ja Aluliina ordulinnus
Świecie
Świecie (saksa keeles Schwetz) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Świecie
Atsele ordulinnus
Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.
Vaata Ordulinnus ja Atsele ordulinnus
Ādaži ordulinnus
Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.
Vaata Ordulinnus ja Ādaži ordulinnus
Balga komtuur
Balga ehk Bałga komtuur (saksa keeles Komtur von Balga) oli Saksa ordu käsknik, kes valitses Balga komtuurkonda Preisimaal.
Vaata Ordulinnus ja Balga komtuur
Balga linnus
Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.
Vaata Ordulinnus ja Balga linnus
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Bauska
Bauska foogt
Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.
Vaata Ordulinnus ja Bauska foogt
Bauska foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).
Vaata Ordulinnus ja Bauska foogtkond
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Vaata Ordulinnus ja Bauska ordulinnus
Bauska rajoon
Bauska rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Bauska rajoon
Brodnica
Brodnica (saksa keeles Strasburg in Westpreußen) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Drwęca jõe ääres.
Vaata Ordulinnus ja Brodnica
Bytów
Bytów (saksa keeles Bütow, kašuubi keeles Bëtowò) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Bytówi maakonna ja Bytówi valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Bytów
Carta marina
Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.
Vaata Ordulinnus ja Carta marina
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Ordulinnus ja Cēsis
Cēsise rajoon
Cēsise rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Cēsise rajoon
Chełmno
Chełmno (saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Chełmno
Człuchów
Człuchów on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Człuchówi maakonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Człuchów
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Vaata Ordulinnus ja Daugavgrīva
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Ordulinnus ja Daugavpils
Daugavpilsi rajoon
Daugavpilsi rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Daugavpilsi rajoon
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Dünaburgi komtuur
Dünaburgi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Dünaburgi komtuurkond
Dünamünde komtuur
Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Dünamünde komtuur
Dünamünde komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Dünamünde komtuurkond
Dünamünde ordulinnus
Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).
Vaata Ordulinnus ja Dünamünde ordulinnus
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Vaata Ordulinnus ja Dobele
Dobele komtuur
Dobele komtuur (saksa keeles Komtur von Dobeln) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dobele komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Dobele komtuur
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Dobele komtuurkond
Dobele ordulinnus
Dobele ordulinnus (saksa keeles Doblen, läti keeles Dobeles pils) oli Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Lätis Bērze jõe ääres Dobeles.
Vaata Ordulinnus ja Dobele ordulinnus
Dobele rajoon
Dobele rajoon oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Ordulinnus ja Dobele rajoon
Durbe
Durbe luteri kirik Durbe on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Durbe
Durbe ordulinnus
Durbe ordulinnus (saksa Durben) oli keskajal Liivi orduriigi Kuramaa valdustes asunud teetõkkelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse, Kuramaale (Kurzeme), Durbe piirkonda (Durbes novads), Durbe linna, Durbe järve ürgoru idapoolsele kaldale.
Vaata Ordulinnus ja Durbe ordulinnus
Dzierzgoń
Dzierzgoń (saksa Christburg) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Sztumi maakonnas, Dzierzgońi valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Dzierzgoń
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Ordulinnus ja Eesti keel
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Vaata Ordulinnus ja Eesti linnuste loend
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Ordulinnus ja Eestimaa
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Elbląg
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Ordulinnus ja Foogt
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Ordulinnus ja Gdańsk
Gniew
Gniew (poola Gniew; saksa Mewe) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Tczewi maakonnas, Gniewi valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Gniew
Golub-Dobrzyń
Golub-Dobrzyń on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Golub-Dobrzyńi maakonna halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Golub-Dobrzyń
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Grobiņa
Grobiņa foogt
Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.
Vaata Ordulinnus ja Grobiņa foogt
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Ordulinnus ja Grobiņa foogtkond
Grobiņa ordulinnus
Grobiņa ordulinnus (läti keeles Grobiņas viduslaiku pils, saksa keeles Grobin) oli Liivi ordu linnus.
Vaata Ordulinnus ja Grobiņa ordulinnus
Grudziądz
Grudziądz (saksa keeles Graudenz) on maakonnaõigustega linn Põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Grudziądz
Gulbene rajoon
Gulbene rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Gulbene rajoon
Gvardeisk
Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.
Vaata Ordulinnus ja Gvardeisk
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Vaata Ordulinnus ja Helme ordulinnus
Ieva Ose
Ieva Ose (sündinud 8. juunil 1961 Riias) on Läti teadlane, ajaloodoktor ja kunstiajaloolane.
Vaata Ordulinnus ja Ieva Ose
Jēkabpilsi rajoon
Jēkabpilsi rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Jēkabpilsi rajoon
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Ordulinnus ja Jelgava
Jelgava rajoon
Jelgava rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Jelgava rajoon
Jurbarkas
Jurbarkas (Jurbork) on linn Leedus, Jurbarkase rajooni halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Jurbarkas
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Ordulinnus ja Kaliningrad
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Ordulinnus ja Kaliningradi oblast
Kandava
Kandava (liivi keeles Kāndav) on linn Lätis Kurzemes Tukumsi piirkonnas Abava jõe ääres.
Vaata Ordulinnus ja Kandava
Kandava foogt
Kandava foogt (saksa keeles Vogt von Kandau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kandava foogtkonda.
Vaata Ordulinnus ja Kandava foogt
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Vaata Ordulinnus ja Kandava foogtkond
Kandava ordulinnus
Kandava ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Candau) oli Liivi ordu linnus (ordulinnus), mis asus Kandavas.
Vaata Ordulinnus ja Kandava ordulinnus
Kandava vald
Valla maastik Kandava vald (läti keeles Kandavas pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Kandava vald
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Vaata Ordulinnus ja Karksi ordulinnus
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Ordulinnus ja Käsitööline
Käskjalg
---- Käskjalg keskaegsel Saksamaal FedEx kullerid (2006) Käskjalg ehk virgats ehk kuller on isik, kes kellegi käske, korraldusi, kirju või muud sellist kellelegi teisele edasi toimetab.
Vaata Ordulinnus ja Käskjalg
Kingsepp
Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.
Vaata Ordulinnus ja Kingsepp
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Ordulinnus ja Klaipėda
Klaipėda maakond
Klaipėda maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Ordulinnus ja Klaipėda maakond
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Koivaliina
Koivaliina vald
Koivaliina vald Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Koivaliina vald
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Ordulinnus ja Komtuur
Kowalewo Pomorskie
Kowalewo Pomorskie (saksa keeles Schönsee) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Golub-Dobrzyńi maakonnas, Kowalewo Pomorskie valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Kowalewo Pomorskie
Kujawy-Pomorze vojevoodkond
Kujawy-Pomorze vojevoodkond on vojevoodkond Poola põhjaosas.
Vaata Ordulinnus ja Kujawy-Pomorze vojevoodkond
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Vaata Ordulinnus ja Kuldīga
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Ordulinnus ja Kuldīga komtuurkond
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Vaata Ordulinnus ja Kuldīga ordulinnus
Kuldīga rajoon
Kuldīga rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Kuldīga rajoon
Kursi ordulinnus
Kursi ordulinnus (saksa keeles Talkhof) arvatakse olevat ehitatud juba 14. sajandi esimesel poolel.
Vaata Ordulinnus ja Kursi ordulinnus
Kwidzyn
Kwidzyn (saksa Marienwerder) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Kwidzyni maakonna halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Kwidzyn
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Ordulinnus ja Laiuse ordulinnus
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Ordulinnus ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Ordulinnus ja Läti keel
Liepāja rajoon
Liepāja rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Liepāja rajoon
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Ordulinnus ja Lihula linnus
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Ordulinnus ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameistrite loend
Liivimaa ordu maameistrite (Magister Livoniae) loend.
Vaata Ordulinnus ja Liivimaa ordu maameistrite loend
Limbaži rajoon
Limbaži rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Limbaži rajoon
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Ordulinnus ja Linnus
Lociki
Lociki on küla (lielciems) Lätis Augšdaugava piirkonnas Naujene vallas.
Vaata Ordulinnus ja Lociki
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Ludza
Ludza rajoon
Ludza rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Ludza rajoon
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Vaata Ordulinnus ja Lutsi ordulinnus
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Vaata Ordulinnus ja Maasilinn
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Malbork
Mākoņkalnsi vald
Mākoņkalnsi vald (läti keeles Mākoņkalna pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Mākoņkalnsi vald
Miitavi komtuur
Miitavi ehk Jelgava komtuur (saksa keeles Komtur von Mitau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Miitavi komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Miitavi komtuur
Miitavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Miitavi komtuurkond
Miitavi ordulinnus
Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.
Vaata Ordulinnus ja Miitavi ordulinnus
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Ordulinnus ja Narva Hermanni linnus
Naujene vald
Naujene vald (läti keeles Naujenes pagasts) on vald Lätis Augšdaugava piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Naujene vald
Neman
Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.
Vaata Ordulinnus ja Neman
Nidzica
Nidzica (varasem poolakeelne nimi Nibork, saksa keeles Neidenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Nidzica maakonna ja Nidzica valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Nidzica
Nieszawa
Nieszawa (saksa keeles Nessau) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Aleksandrów Kujawski maakonnas.
Vaata Ordulinnus ja Nieszawa
Oliņi
Oliņi (nõukogude perioodil Augstroze) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Vaata Ordulinnus ja Oliņi
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Vaata Ordulinnus ja Olsztyn
Olsztynek
Olsztynek (saksa Hohenstein) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas, Olsztyneki valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Olsztynek
Ostróda
Ostróda (saksa Osterode in Ostpreussen) on linn Põhja-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Ostróda maakonna halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Ostróda
Pagar
Pagarid (2013) Pagar 16. sajandil Pagar on leiba-saia, pirukaid, küpsiseid ja muid selliseid küpsetisi valmistav oskustööline.
Vaata Ordulinnus ja Pagar
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Ordulinnus ja Paide ordulinnus
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Vaata Ordulinnus ja Pärnu ordulinnus
Pöide ordulinnus
Pöide ordulinnuse müüridele rajatud Pöide kirik Pöide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus Saaremaal Pöides.
Vaata Ordulinnus ja Pöide ordulinnus
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Vaata Ordulinnus ja Põltsamaa ordulinnus
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Vaata Ordulinnus ja Pedja jõgi
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Vaata Ordulinnus ja Piiskopilinnus
Polessk
Polessk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Polesski rajooni keskus.
Vaata Ordulinnus ja Polessk
Pomorze vojevoodkond
Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Vaata Ordulinnus ja Pomorze vojevoodkond
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Ordulinnus ja Preisimaa
Puurmani mõis
Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Ordulinnus ja Puurmani mõis
Radzyń Chełmiński
Radzyń Chełmiński (saksa keeles Rehden) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Grudziądzi maakonnas, Radzyń Chełmiński valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Radzyń Chełmiński
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Ordulinnus ja Rakvere ordulinnus
Rätsep
Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.
Vaata Ordulinnus ja Rätsep
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Ordulinnus ja Rēzekne
Rēzekne foogt
Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.
Vaata Ordulinnus ja Rēzekne foogt
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Ordulinnus ja Rēzekne foogtkond
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Vaata Ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus
Rēzekne rajoon
Rēzekne rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Rēzekne rajoon
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Ordulinnus ja Riia
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Ordulinnus ja Riia loss
Riia rajoon
Riia rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Riia rajoon
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Ruhja
Ruhja komtuur
Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Ruhja komtuur
Ruhja komtuurkond
Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.
Vaata Ordulinnus ja Ruhja komtuurkond
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Vaata Ordulinnus ja Ruhja ordulinnus
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ordulinnus ja Saksa keel
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Ordulinnus ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Ordulinnus ja Saksa ordu kõrgmeister
Sēlpils
Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.
Vaata Ordulinnus ja Sēlpils
Sēlpilsi foogt
Sēlpilsi foogt (saksa keeles Vogt von Selburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sēlpilsi foogtkonda.
Vaata Ordulinnus ja Sēlpilsi foogt
Sēlpilsi foogtilinnus
Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.
Vaata Ordulinnus ja Sēlpilsi foogtilinnus
Sēlpilsi vald
Sēlpilsi vald (läti keeles Sēlpils pagasts) on vald Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Aastatel 2009–2021 kuulus vald Sala piirkonda.
Vaata Ordulinnus ja Sēlpilsi vald
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Vaata Ordulinnus ja Sepp
Seredžius
Seredžius on alev Leedus Jurbarkase rajoonis, Šeredžiuse valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Seredžius
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Sigulda
Sigulda komtuur
Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Sigulda komtuur
Sigulda komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Ordulinnus ja Sigulda komtuurkond
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Vaata Ordulinnus ja Sigulda ordulinnus
Stabegi vasallilinnus
Stabegi vasallilinnus (Stābeġi, läti keeles ka Stakenbergi, saksa Eichenangern) asetses Aloja piirkonnas 1 km Alojast kirde pool endise Stackelbergide valduses olnud mõisasüdame asukohas.
Vaata Ordulinnus ja Stabegi vasallilinnus
Svētkalnsi ordulinnus
Svētkalnsi ordulinnus (saksa keeles Heiligeberg, Heiligenberg. läti keeles Zviedru kalns) oli ordulinnus Zemgale piirkonnas, tänapäeva Läti ja Leedu piirialal.
Vaata Ordulinnus ja Svētkalnsi ordulinnus
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Vaata Ordulinnus ja Tarvastu ordulinnus
Tauragė maakond
Tauragė maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Vaata Ordulinnus ja Tauragė maakond
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Vaata Ordulinnus ja Tšernjahhovsk
Tērvete
Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas Tērvete vallas.
Vaata Ordulinnus ja Tērvete
Tērvete piirkond
Tērvete piirkond (läti Tērvetes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis Zemgales.
Vaata Ordulinnus ja Tērvete piirkond
Tczew
Tczew (saksa keeles Dirschau) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Tczewi maakonna halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Tczew
Tirza vald
Endine Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee Tirza vald (läti keeles Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Tirza vald
Tirza vasallilinnus
Tirza vasallilinnus (eesti Tõrsa või Tirseni, saksa Tirsen) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Kulna (Gulbene) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas (Tirzas pagasts), Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe vasakkalda ja Tirzast Kulnasse mineva maantee vahel, endise mõisa keskuses ning Tirza luteri kirikust 500 m idaloodes.
Vaata Ordulinnus ja Tirza vasallilinnus
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Vaata Ordulinnus ja Toolse ordulinnus
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Ordulinnus ja Toompea loss
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Toruń
Trikāta
Trikāta on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas Abulsi jõe kaldal, Trikāta valla ja kihelkonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Trikāta
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Vaata Ordulinnus ja Trikāta ordulinnus
Trikāta vald
Trikāta vald (läti keeles Trikātas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Trikāta vald
Tuchola
Tuchola (saksa keeles Tuchel) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Tuchola maakonna ja Tuchola valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Tuchola
Tukumsi rajoon
Tukumsi rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Tukumsi rajoon
Umurga vald
Umurga vald (läti keeles Umurgas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Umurga vald
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Vaata Ordulinnus ja Vabatalupoeg
Valka rajoon
Valka rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Valka rajoon
Valkenberga ordulinnus
Valkenberga ordulinnus (lätlastel ka Mākoņkalns – "pilvemägi" ja uuemal ajal ka Mākoņpils, saksa Wolkenburg, poola Wolkenberg) asus Lätis, Ida-Latgales, Räisaku piirkonnas (Rēzekne piirkonnas, Rēzeknes novads), Mākoņkalnsi vallas (Mākoņkalna pagasts) Rāzna järve kaldal asuvast Lipuški külast 2,1 km edelas, Makonkalnsi mäel – 247,4 m kõrgusel merepinnast (kõrguselt neljas mägi Latgales).
Vaata Ordulinnus ja Valkenberga ordulinnus
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Ordulinnus ja Valmiera
Valmiera rajoon
Valmiera rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Valmiera rajoon
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Vaata Ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Vaata Ordulinnus ja Vasknarva ordulinnus
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Vaata Ordulinnus ja Võnnu ordulinnus
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Vaata Ordulinnus ja Ventspils
Ventspilsi ordulinnus
Ventspilsi ordulinnus (ka Vindavi ordulinnus; läti Ventspils ordeņa pils; saksa Schloß Windau) on endine Liivimaa ordu Vindavi komtuuride linnus Lätis Ventspilsi piirkonnas Ventspilsis.
Vaata Ordulinnus ja Ventspilsi ordulinnus
Ventspilsi rajoon
Ventspilsi rajoon oli 1.
Vaata Ordulinnus ja Ventspilsi rajoon
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Ordulinnus ja Viljandi ordulinnus
Vindavi komtuur
Vindavi ehk Ventspilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Windau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Vindavi komtuurkonda.
Vaata Ordulinnus ja Vindavi komtuur
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Vaata Ordulinnus ja Vindavi komtuurkond
Volmari ordulinnus
Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.
Vaata Ordulinnus ja Volmari ordulinnus
Warmia-Masuuria vojevoodkond
Warmia-Masuuria vojevoodkond on vojevoodkond Poolas.
Vaata Ordulinnus ja Warmia-Masuuria vojevoodkond
Zaube
Zaube (saksa keeles Jürgensburg, vanasti ka Jaunpils muiža või Jaunpils) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Zaube valla halduskeskus.
Vaata Ordulinnus ja Zaube
Zaube ordulinnus
Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.
Vaata Ordulinnus ja Zaube ordulinnus
Zaube vald
Valla maastik Zaube vald (läti keeles Zaubes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas.
Vaata Ordulinnus ja Zaube vald
1539
1539.
Vaata Ordulinnus ja 1539