Sarnasusi Orgaaniline keemia ja Vesinik
Orgaaniline keemia ja Vesinik on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektron, Elektronkate, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Lihtaine, Molekul, Nafta, Orgaanilised ühendid, Organism, Süsinik, Süsivesinikud, Segu, Sulamistemperatuur.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Orgaaniline keemia · Aatom ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Orgaaniline keemia · Elektron ja Vesinik ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Orgaaniline keemia · Elektronkate ja Vesinik ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Keemiline aine ja Orgaaniline keemia · Keemiline aine ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline keemia · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Orgaaniline keemia · Keemiline side ja Vesinik ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Orgaaniline keemia · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Orgaaniline keemia · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lihtaine ja Orgaaniline keemia · Lihtaine ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Orgaaniline keemia · Molekul ja Vesinik ·
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Nafta ja Orgaaniline keemia · Nafta ja Vesinik ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid · Orgaanilised ühendid ja Vesinik ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Orgaaniline keemia ja Organism · Organism ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Orgaaniline keemia ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Orgaaniline keemia ja Süsivesinikud · Süsivesinikud ja Vesinik ·
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Orgaaniline keemia ja Segu · Segu ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Orgaaniline keemia ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Orgaaniline keemia ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Orgaaniline keemia ja Vesinik
Võrdlus Orgaaniline keemia ja Vesinik
Orgaaniline keemia on 134 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 6.07% = 17 / (134 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Orgaaniline keemia ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: