Sisukord
134 suhted: Aatom, Aatomorbitaal, Aktivatsioonienergia, Alifaatsed ühendid, Alkaloidid, Alküülrühm, Amiidid, Amiinid, Aminohapped, Aminorühm, Analüütiline keemia, Aniliin, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Ants Tuulmets, Aromaatsus, Asendusreaktsioon, Benseen, Biokeemia, Bioloogia, Biomolekul, Bioorgaaniline keemia, Eeter, Elektrofiil, Elektron, Elektronkate, Elu, Elusolend, Ester, Estrid, Etaanhape, Füüsikaline keemia, Füüsikalised omadused, Friedrich August Kekulé, Friedrich Wöhler, Funktsionaalrühm, Grafiit, Hüdroksüülrühm, Heterolüüs, Homolüüs, Indigo, Infrapunaspektroskoopia, Isomeerid, IUPACi nomenklatuur, Jöns Jacob Berzelius, Kaksikside, Karbamiid, Karbiidid, Karboksürühm, Karbonaadid, ... Laienda indeks (84 rohkem) »
- Keemia
- Orgaanilised ühendid
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aatom
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aatomorbitaal
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aktivatsioonienergia
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Vaata Orgaaniline keemia ja Alifaatsed ühendid
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Alkaloidid
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Orgaaniline keemia ja Alküülrühm
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Vaata Orgaaniline keemia ja Amiidid
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Vaata Orgaaniline keemia ja Amiinid
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aminohapped
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aminorühm
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Analüütiline keemia
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aniliin
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Vaata Orgaaniline keemia ja Anorgaaniline aine
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Vaata Orgaaniline keemia ja Anorgaaniline keemia
Ants Tuulmets
Ants Tuulmets (sündinud 7. veebruaril 1936) on eesti keemik.
Vaata Orgaaniline keemia ja Ants Tuulmets
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Aromaatsus
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Orgaaniline keemia ja Asendusreaktsioon
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Orgaaniline keemia ja Benseen
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Biokeemia
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Orgaaniline keemia ja Bioloogia
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Vaata Orgaaniline keemia ja Biomolekul
Bioorgaaniline keemia
Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.
Vaata Orgaaniline keemia ja Bioorgaaniline keemia
Eeter
Eeter võib tähendada mitut asja.
Vaata Orgaaniline keemia ja Eeter
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Vaata Orgaaniline keemia ja Elektrofiil
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Orgaaniline keemia ja Elektron
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Orgaaniline keemia ja Elektronkate
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Orgaaniline keemia ja Elu
Elusolend
Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.
Vaata Orgaaniline keemia ja Elusolend
Ester
Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.
Vaata Orgaaniline keemia ja Ester
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Estrid
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Vaata Orgaaniline keemia ja Etaanhape
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Vaata Orgaaniline keemia ja Füüsikaline keemia
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Orgaaniline keemia ja Füüsikalised omadused
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Friedrich August Kekulé
Friedrich Wöhler
Friedrich Wöhler Friedrich Wöhler, litograafia. Autor Rudolf Hoffmann, 1856 Friedrich Wöhler (saksa vanemas kirjapildis Friedrich Wœhler; 31. juuli 1800 Eschersheim (praegu Frankfurt Maini ääres) – 23. september 1882 Göttingen) oli saksa keemik.
Vaata Orgaaniline keemia ja Friedrich Wöhler
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Orgaaniline keemia ja Funktsionaalrühm
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Grafiit
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Hüdroksüülrühm
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Vaata Orgaaniline keemia ja Heterolüüs
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Homolüüs
Indigo
Indigo (vanakreeka keelest ἰνδικόν indikón, 'India', 'Indiast pärinev'; arvatava päritolukoha Ida-India järgi) on taimse päritoluga looduslik sügavsinise tooniga küüpvärvaine.
Vaata Orgaaniline keemia ja Indigo
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Vaata Orgaaniline keemia ja Infrapunaspektroskoopia
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Orgaaniline keemia ja Isomeerid
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Vaata Orgaaniline keemia ja IUPACi nomenklatuur
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Vaata Orgaaniline keemia ja Jöns Jacob Berzelius
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kaksikside
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Vaata Orgaaniline keemia ja Karbamiid
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Orgaaniline keemia ja Karbiidid
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Vaata Orgaaniline keemia ja Karboksürühm
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Orgaaniline keemia ja Karbonaadid
Kautšuk
Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kautšuk
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Küllastunud ja küllastumata ühendid
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemia
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline aine
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline kineetika
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline reaktsioon
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline süntees
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline side
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiline struktuur
Keemilised kiudained
Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemilised kiudained
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemilised omadused
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Orgaaniline keemia ja Keemistemperatuur
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kolesterool
Kolloidkeemia
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kolloidkeemia
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Vaata Orgaaniline keemia ja Konjugeerunud sidemed
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Vaata Orgaaniline keemia ja Kusi
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Vaata Orgaaniline keemia ja Lõpmatus
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Lihtaine
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Lipiidid
Looduslikud värvained
Looduslikud värvained on elusorganismides sisalduvad looduslikud värvilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse tekstiilile, nahale, puidule, paberile vm materjalile värvuse andmiseks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Looduslikud värvained
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Orgaaniline keemia ja Maagaas
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Makromolekul
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Vaata Orgaaniline keemia ja Metaanhape
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Orgaaniline keemia ja Metabolism
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Orgaaniline keemia ja Molekul
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Orgaaniline keemia ja Molekulaarbioloogia
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Vaata Orgaaniline keemia ja Molekulaarorbitaalide teooria
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Monomeer
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Orgaaniline keemia ja Murdumisnäitaja
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nafta
Nikotiin
kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nikotiin
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nitriilid
Nitrorühm
Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nitrorühm
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nukleiinhapped
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Orgaaniline keemia ja Nukleofiil
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Orgaaniline keemia ja Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Orgaaniline süntees
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid
Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Vaata Orgaaniline keemia ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Orgaaniline keemia ja Organism
Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
Vaata Orgaaniline keemia ja Pakend
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Peptiidid
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Plastid
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Vaata Orgaaniline keemia ja Polüestrid
Polüeteen
Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga) Polüeteeni struktuurivalem Polüeteeni makromolekuli lõik Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Vaata Orgaaniline keemia ja Polüeteen
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Polümeerid
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Vaata Orgaaniline keemia ja Polüsahhariidid
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Vaata Orgaaniline keemia ja Polütetrafluoroetüleen
Polüvinüülkloriid
PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Vaata Orgaaniline keemia ja Polüvinüülkloriid
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Vaata Orgaaniline keemia ja Radikaal
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Ravim
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Orgaaniline keemia ja Reagent
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Orgaaniline keemia ja Redoksreaktsioon
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Orgaaniline keemia ja Regent
Robert Woodward
Robert Woodward 1965. aastal Robert Burns Woodward (10. aprill 1917 Boston, Massachusetts – 8. juuli 1979 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide keemik orgaanilise keemia vallas.
Vaata Orgaaniline keemia ja Robert Woodward
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Orgaaniline keemia ja Rootsi
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Sahhariidid
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Vaata Orgaaniline keemia ja Süsi
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Vaata Orgaaniline keemia ja Süsihape
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Orgaaniline keemia ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Orgaaniline keemia ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Orgaaniline keemia ja Süsivesinikud
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Vaata Orgaaniline keemia ja Segu
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Vaata Orgaaniline keemia ja Sinihape
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Orgaaniline keemia ja Soolad
Stereokeemia
Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.
Vaata Orgaaniline keemia ja Stereokeemia
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Struktuurivalem
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Orgaaniline keemia ja Suhkrud
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Orgaaniline keemia ja Sulamistemperatuur
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Orgaaniline keemia ja Teemant
Terpeenid
Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.
Vaata Orgaaniline keemia ja Terpeenid
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Vaata Orgaaniline keemia ja Terpenoidid
Testosteroon
Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.
Vaata Orgaaniline keemia ja Testosteroon
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Vaata Orgaaniline keemia ja Triviaalnimetus
Tsellofaan
Trükitud tsellofaanpakend ja läbipaistev tsellofaanpakend Tsellofaan (inglise keeles cellophane sõnadest cellulose 'tselluloos' ja diaphane 'läbipaistev') on tselluloosist saadud läbipaistev pakke- ja kattematerjal.
Vaata Orgaaniline keemia ja Tsellofaan
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Orgaaniline keemia ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Vaata Orgaaniline keemia ja UV/Vis-spektroskoopia
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Vaata Orgaaniline keemia ja Valentssidemete teooria
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Orgaaniline keemia ja Valgud
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Orgaaniline keemia ja Vingugaas
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Orgaaniline keemia ja Vitamiinid
2009
2009.
Vaata Orgaaniline keemia ja 2009
Vaata ka
Keemia
- Aatom
- Allotroopia
- Fütokeemia
- Keemia
- Keemia filosoofia
- Keemiline ühend
- Keemiline element
- Keemiline reaktsioon
- Keemiline süntees
- Kemofoobia
- Keskkonnakeemia
- Kristallograafia
- Looduslikud ühendid
- Molekul
- Orgaaniline keemia
- Reaktsioonivõrrand
- Roheline keemia
- Segu
- Sonokeemia
- Stereokeemia
- Sulam
- Supramolekulaarkeemia
- Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid
Orgaanilised ühendid
- Alifaatsed ühendid
- Alitsüklilised ühendid
- Biomolekul
- Lenduvad orgaanilised ühendid
- Metaan
- Orgaaniline aine
- Orgaaniline keemia
- Orgaanilised ühendid