Ava Google MapsisSisukord
131 suhted: Aafrika, Ahven, Arne Ader, Balti klint, Baskerdikstain, Bien, Corda porella, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestirootsi keel, Esimene maailmasõda, Estonia Maritima, Glatsioisostaasia, Hallhüljes, Harilik kärnkonn, Idarinne (Teine maailmasõda), Inahamne, Jänes, Järv, Kahepaiksed, Kalapüük, Kappelkärre, Kari, Katk Põhjasõja ajal, Käpalised, Küla, Kivikimalane, Klibu, Kobras, Koduhiir, Kristiina, Krokatstaindappen, Kunda lade, Lauri Kettunen, Laut, Lääne kreis, Lääne-Euroopa, Lääne-Nigula vald, Legend, Lest, Lihlhamne, Liik (bioloogia), Linnud, Looduskaitse, Luukarits, Magdeburg (laev 1911), Mageveekalad, Meriforell, Merisk, Mink, ... Laienda indeks (81 rohkem) »
- Eestimaa kubermang
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Osmussaar ja Aafrika
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Osmussaar ja Ahven
Arne Ader
Arne Ader (sündinud 18. augustil 1963 Tartus) on eesti loodusfotograaf, looduse populariseerija, loodushoidja ja bioloog.
Vaata Osmussaar ja Arne Ader
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Vaata Osmussaar ja Balti klint
Baskerdikstain
Baskerdikstain on rahnuderühm Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Baskerdikstain
Bien
Erkase talu laut Marksi talu rehi Bien oli Osmussaare keskel asunud rannarootslaste küla.
Vaata Osmussaar ja Bien
Corda porella
Corda porella Eisenerzer Reichenstein, Steiermark, Austrias Corda porella (Porella cordaeana) on porellaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Osmussaar ja Corda porella
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Vaata Osmussaar ja Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Vaata Osmussaar ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eestirootsi keel
1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''").
Vaata Osmussaar ja Eestirootsi keel
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Osmussaar ja Esimene maailmasõda
Estonia Maritima
"Estonia Maritima" on teaduskirjanduse sari, mida alates 1996.
Vaata Osmussaar ja Estonia Maritima
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Vaata Osmussaar ja Glatsioisostaasia
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Vaata Osmussaar ja Hallhüljes
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Vaata Osmussaar ja Harilik kärnkonn
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Osmussaar ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Inahamne
Inahamne (ka In hamne) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Vaata Osmussaar ja Inahamne
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Osmussaar ja Jänes
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Osmussaar ja Järv
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Osmussaar ja Kahepaiksed
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Osmussaar ja Kalapüük
Kappelkärre
Kappelkärre on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Kappelkärre
Kari
Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.
Vaata Osmussaar ja Kari
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Vaata Osmussaar ja Katk Põhjasõja ajal
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Osmussaar ja Käpalised
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Osmussaar ja Küla
Kivikimalane
Tööline Kivikimalane (Bombus lapidarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Vaata Osmussaar ja Kivikimalane
Klibu
Klibu ja liiv Uus-Meremaa rannikul Klibu on lapik ümardunud kivi.
Vaata Osmussaar ja Klibu
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Vaata Osmussaar ja Kobras
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Vaata Osmussaar ja Koduhiir
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Osmussaar ja Kristiina
Krokatstaindappen
Krokatstaindappen on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Krokatstaindappen
Kunda lade
Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi Kunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Osmussaar ja Kunda lade
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Vaata Osmussaar ja Lauri Kettunen
Laut
Lehmad Eesti Maaülikooli laudas. Laut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Vaata Osmussaar ja Laut
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Osmussaar ja Lääne kreis
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Osmussaar ja Lääne-Euroopa
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Vaata Osmussaar ja Lääne-Nigula vald
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Vaata Osmussaar ja Legend
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Vaata Osmussaar ja Lest
Lihlhamne
Lihlhamne, ka Lilla hamne, Kapulkerre on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Lihlhamne
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Osmussaar ja Liik (bioloogia)
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Osmussaar ja Linnud
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Osmussaar ja Looduskaitse
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Osmussaar ja Luukarits
Magdeburg (laev 1911)
SMS Magdeburg oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati.
Vaata Osmussaar ja Magdeburg (laev 1911)
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Vaata Osmussaar ja Mageveekalad
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Vaata Osmussaar ja Meriforell
Merisk
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind.
Vaata Osmussaar ja Merisk
Mink
Mink ehk ameerika naarits (Neovison vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Osmussaar ja Mink
Mustpeasammal
Mustpeasammal Ybbstaler Alpen, Niederösterreich, Austrias Mustpeasammal (Catoscopium nigritum) on mustpeasamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Osmussaar ja Mustpeasammal
Mutt
Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Osmussaar ja Mutt
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Osmussaar ja Nastik
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Osmussaar ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Vaata Osmussaar ja Nõukogude okupatsioon Eestis
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Vaata Osmussaar ja Neem
Neugrundbretša
Ristna neemel. Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.
Vaata Osmussaar ja Neugrundbretša
Neugrundi kraater
Kraatrist väljapaiskunud neugrundbretša rahnud Osmussaarel ("Osmussaare Kaksikud"). Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater.
Vaata Osmussaar ja Neugrundi kraater
Niidukimalane
Niidukimalane (Bombus pratorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Vaata Osmussaar ja Niidukimalane
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940.
Vaata Osmussaar ja NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Vaata Osmussaar ja Odin
Osmussaare I rahnuderühm
Osmussaare I rahnuderühm on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare I rahnuderühm
Osmussaare II rahnuderühm
Osmussaare II rahnuderühma kivikülv. Osmussaare II rahnuderühm on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare II rahnuderühm
Osmussaare kabel
Osmussaare kabel 20. sajandi esimesel veerandil Kabeli varemed Osmussaare kabel eest Jesu Kapell (rootsikeelne nimi; eesti keeles Jeesuse kabel; eriti varasemas kirjanduses ka Osmussaare kirik) on nüüdseks varemetes kabel Osmussaarel.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare kabel
Osmussaare Kaksikud
Osmussaare Kaksikud Osmussaare Kaksikud on rahnud Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare Kaksikud
Osmussaare kalmistu
Osmussaare kabel ja kalmistu 2015. aastal Mälestuskivid saarel elanud peredele Osmussaare hävitatud kiriku taastatav kellatorn ja mälestuskalmistu Osmussaare kalmistu on Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas asuv ajalooline kalmistu.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare kalmistu
Osmussaare kihistik
Osmussaare kihistiku stratotüübiks on Osmussaare pank.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare kihistik
Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaare pankrannik saare põhjaküljel Gneissbretšast rahn Osmussaare I rahnuderühmas Osmussaare maastikukaitseala on kaitseala Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaare maavärin
Osmussaare maavärin oli 25. oktoobril 1976 toimunud maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal (5...6 km kirde pool) merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare maavärin
Osmussaare pank
Osmussaare pank Osmussaare pank on pank Balti klindi Põhja-Eesti klindi osas Loode-Eesti klindilõigus Osmussaare maastikukaitsealal.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare pank
Osmussaare tuletorn
Osmussaare tuletorn. Osmussaare tuletorn koos abihoonetega. Osmussaare tuletorn päikeseloojangul Osmussaare tuletorn on tuletorn Läänemaal Noarootsi vallas Osmussaare loodetipul.
Vaata Osmussaar ja Osmussaare tuletorn
Pakri kihistu
Pakri kihistu stratotüübiks oon Pakri neeme pank Pakri kihistu (inglise keeles Pakri Formation) on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu.
Vaata Osmussaar ja Pakri kihistu
Põõsaspea neem
Põõsaspea neem (september 2015) Põõsaspea neeme linnuvaatlustorn Linnud põõsaspea neemel Kivid Põõsaspea neemel Põõsaspea neem on neem Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Osmussaar ja Põõsaspea neem
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Vaata Osmussaar ja Põhja-Eesti pank
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Osmussaar ja Põhja-Jäämeri
Põhja-nahkhiir
Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Vaata Osmussaar ja Põhja-nahkhiir
Piirivalve
Piiripatrull Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.
Vaata Osmussaar ja Piirivalve
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Osmussaar ja Punaarmee
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Osmussaar ja Rabakonn
Rannakaitsepatarei nr 314
I (põhjapoolse) suurtükipositsiooni varemed II (lõunapoolse) suurtükipositsiooni varemed Rannakaitsepatarei nr 314 oli Osmussaarel suurtükitornides paiknenud kahe 180 mm paarissuurtükiga Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.
Vaata Osmussaar ja Rannakaitsepatarei nr 314
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Osmussaar ja Rannarootslased
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Osmussaar ja Rebane
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Vaata Osmussaar ja Rehealune
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Osmussaar ja Ridala kihelkond
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Osmussaar ja Roomajad
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Osmussaar ja Rootsi keel
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Osmussaar ja Saar
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Osmussaar ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Osmussaar ja Saksa keisririik
Samblakimalane
Samblakimalane (Bombus muscorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.
Vaata Osmussaar ja Samblakimalane
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Osmussaar ja Sammaltaimed
Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel
Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015 Juuli 2006 Juuni 2003 Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel on Osmussaare kaitsmisel langenud Nõukogude sõduritele püstitatud mälestusmärk.
Vaata Osmussaar ja Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Osmussaar ja Seened
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Osmussaar ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Osmussaar ja Selgrootud
Seljak
Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik (vaadatud 27.08.2016).
Vaata Osmussaar ja Seljak
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Vaata Osmussaar ja Siil
Silma looduskaitseala
Saunja laht Saunja linnuvaatlustornist. Silma looduskaitseala on kaitseala Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa, Tahu, Österby, Ingküla, Linnamäe, Salajõe, Saunja ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava külas.
Vaata Osmussaar ja Silma looduskaitseala
Skarvan
Skarvan on neugrundbretšast hiidrahn, mis paikneb Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare küla läänerannikul paari meetri sügavuses vees.
Vaata Osmussaar ja Skarvan
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Vaata Osmussaar ja Sookurg
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Osmussaar ja Soome laht
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Osmussaar ja Soontaimed
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata Osmussaar ja Suurtükipatarei
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Osmussaar ja Talu
Tähnikvesilik
Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Osmussaar ja Tähnikvesilik
Tõmmu pungsammal
Tõmmu pungsammal teoses "Flora Batava" Tõmmu pungsammal (Bryum neodamense) on pungsamblaliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Vaata Osmussaar ja Tõmmu pungsammal
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Osmussaar ja Teine maailmasõda
The Guardian
The Guardian on Suurbritannia päevaleht.
Vaata Osmussaar ja The Guardian
Tiina Talvi
Tiina Talvi (sündinud 30. juunil 1962) on eesti bioloog ja pedagoog.
Vaata Osmussaar ja Tiina Talvi
Toomas Kümmel
Toomas Kümmel pärast enda raamatu "Mõttetute riikide aabits II" esitlust HumalakojasFoto: Ave Maria Mõistlik, 15. juuli 2020 Toomas Kümmel 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Toomas Kümmel (sündinud 28. aprillil 1960 Pärnus) on eesti ajakirjanik.
Vaata Osmussaar ja Toomas Kümmel
Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.
Vaata Osmussaar ja Uuemõisa mõis (Ridala)
Vabadik
Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.
Vaata Osmussaar ja Vabadik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Osmussaar ja Vene keel
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Osmussaar ja Vormsi
12. juuni
12.
Vaata Osmussaar ja 12. juuni
1250
1250.
Vaata Osmussaar ja 1250
17. sajand
17.
Vaata Osmussaar ja 17. sajand
1766
1766.
Vaata Osmussaar ja 1766
1850
1850.
Vaata Osmussaar ja 1850
1885
1885.
Vaata Osmussaar ja 1885
1914
1914.
Vaata Osmussaar ja 1914
1940
1940.
Vaata Osmussaar ja 1940
1941
1941.
Vaata Osmussaar ja 1941
1944
1944.
Vaata Osmussaar ja 1944
1976
1976.
Vaata Osmussaar ja 1976
1993
1993.
Vaata Osmussaar ja 1993
1996
1996.
Vaata Osmussaar ja 1996
1998
1998.
Vaata Osmussaar ja 1998
2003
2003.
Vaata Osmussaar ja 2003
25. oktoober
25.
Vaata Osmussaar ja 25. oktoober
26. august
26.
Vaata Osmussaar ja 26. august
Vaata ka
Eestimaa kubermang
- 23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)
- Autonoomne Eestimaa kubermang
- Eestimaa kubermang
- Osmussaar
- Risti