Sisukord
272 suhted: Aškenazi juudid, Agul, Alam-Austria, Alam-Saksi, Alamsaksa keel, Albrecht Karu, Alpid, Altmark, Anhalt, Arnulf (Frangi keiser), Askania dünastia, Austria keisririik, Avaari mark, Šveits, Čechy, Ülem-Frangimaa ringkond, Ülem-Sileesia, Bajuvaarid, Baltisakslased, Baltlased, Bautzen, Benediktlased, Berliin, Billungid, Billungite mark, Bornhövedi lahing (1227), Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Burgenland, Celje, Danevirke, Dithmarschen, Drang nach Osten, Drenaaž, Eesti, Eider, Elbe, Eluruum (poliitika), Enns (jõgi), Esimene maailmasõda, Euroopa, Flaamid, Frangi riik, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friisi keel, Friisimaa, Friuli mark, Galiitsia, ... Laienda indeks (222 rohkem) »
Aškenazi juudid
Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.
Vaata Ostsiedlung ja Aškenazi juudid
Agul
Brisbane'i agul Agul on linna kaugem osa, kus asub enamik töökohti.
Vaata Ostsiedlung ja Agul
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Vaata Ostsiedlung ja Alam-Austria
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Ostsiedlung ja Alam-Saksi
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Ostsiedlung ja Alamsaksa keel
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Ostsiedlung ja Albrecht Karu
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Ostsiedlung ja Alpid
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Ostsiedlung ja Altmark
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Anhalt
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Vaata Ostsiedlung ja Arnulf (Frangi keiser)
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Ostsiedlung ja Askania dünastia
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Ostsiedlung ja Austria keisririik
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Ostsiedlung ja Avaari mark
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Šveits
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Ostsiedlung ja Čechy
Ülem-Frangimaa ringkond
Ülem-Frangimaa ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Ülem-Frangimaa ringkond
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Vaata Ostsiedlung ja Ülem-Sileesia
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Vaata Ostsiedlung ja Bajuvaarid
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Ostsiedlung ja Baltisakslased
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Ostsiedlung ja Baltlased
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Vaata Ostsiedlung ja Bautzen
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Ostsiedlung ja Benediktlased
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Ostsiedlung ja Berliin
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Vaata Ostsiedlung ja Billungid
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Vaata Ostsiedlung ja Billungite mark
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Ostsiedlung ja Bornhövedi lahing (1227)
Brandenburg (linn)
Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Brandenburg (linn)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Ostsiedlung ja Brandenburgi mark
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Vaata Ostsiedlung ja Burgenland
Celje
Celje (ladina Celeia, saksa Cilli) on linn Sloveenias Savinja jõe ääres Štajerskas.
Vaata Ostsiedlung ja Celje
Danevirke
Danevirke Olaus Magnuse kaardil (1539) Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest.
Vaata Ostsiedlung ja Danevirke
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Dithmarschen
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Vaata Ostsiedlung ja Drang nach Osten
Drenaaž
Drenaaž (ka salakraavitus, torutus) on mingi maa-ala pinnasesse ehitatud dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine.
Vaata Ostsiedlung ja Drenaaž
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Eesti
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Vaata Ostsiedlung ja Eider
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Elbe
Eluruum (poliitika)
Eluruum (saksa keeles Lebensraum) on saksa geopoliitiline mõiste oma ülerahvastatud territooriumi laiendamiseks, mis 20.
Vaata Ostsiedlung ja Eluruum (poliitika)
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Vaata Ostsiedlung ja Enns (jõgi)
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Ostsiedlung ja Esimene maailmasõda
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Ostsiedlung ja Euroopa
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Vaata Ostsiedlung ja Flaamid
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Ostsiedlung ja Frangid
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Ostsiedlung ja Friedrich I Barbarossa
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Ostsiedlung ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Vaata Ostsiedlung ja Friisi keel
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Vaata Ostsiedlung ja Friisimaa
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Ostsiedlung ja Friuli mark
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Galiitsia
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Ostsiedlung ja Gallia
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Ostsiedlung ja Gdańsk
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Vaata Ostsiedlung ja Gero
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Vaata Ostsiedlung ja Gero mark
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Vaata Ostsiedlung ja Gniezno
Goleniów
Goleniów (saksa Gollnow) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Goleniówi maakonna ja Goleniówi valla halduskeskus.
Vaata Ostsiedlung ja Goleniów
Graubündeni kanton
Graubündeni kanton (itaalia Grigioni; retoromaani Grischun) on kanton Šveitsi idaosas.
Vaata Ostsiedlung ja Graubündeni kanton
Greifswald
Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Vaata Ostsiedlung ja Greifswald
Gryfino
Gryfino (saksa Greifenhagen) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Gryfino maakonna ja Gryfino valla halduskeskus.
Vaata Ostsiedlung ja Gryfino
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Ostsiedlung ja Hannover
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Ostsiedlung ja Hansa Liit
Havelberg
Vapp Havelbergi paiknemineStendali kreisis Havelberg on linn Stendali kreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.
Vaata Ostsiedlung ja Havelberg
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Vaata Ostsiedlung ja Hedeby
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Ostsiedlung ja Heinrich Lõvi
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Vaata Ostsiedlung ja Hermann Billung
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Ostsiedlung ja Hiliskeskaeg
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Ostsiedlung ja Hollandi keel
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Vaata Ostsiedlung ja Hollandlased
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Holstein
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Ostsiedlung ja Ida-Euroopa
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Ostsiedlung ja Ida-Frangi riik
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Ostsiedlung ja Ida-Preisimaa
Idagermaani keeled
Idagermaani hõimude poolt hõivatud alad umbes ajavahemikus 100 aastat eKr ja 300 aastat pKr Idagermaani keeled on väljasurnud germaani keelte haru.
Vaata Ostsiedlung ja Idagermaani keeled
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Ostsiedlung ja Idamark
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Ostsiedlung ja II Rzeczpospolita
Iive
Iive ehk absoluutne iive on mingi piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.
Vaata Ostsiedlung ja Iive
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Ostsiedlung ja Innocentius III
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Vaata Ostsiedlung ja Interregnum
Jatvingid
Jatvingid oli balti hõim, kes asustas Grodno, Lomža ja Suvalki vahelist ala.
Vaata Ostsiedlung ja Jatvingid
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Ostsiedlung ja Kašuubid
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Ostsiedlung ja Kaliningradi oblast
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Ostsiedlung ja Karantaania
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Ostsiedlung ja Karl Suur
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Karpaadid
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Ostsiedlung ja Katoliku kirik
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Ostsiedlung ja Kärnteni hertsogkond
Külvikord
Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride(ka mustkesa) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel.
Vaata Ostsiedlung ja Külvikord
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Ostsiedlung ja Kümnis
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Kesk-Euroopa
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Ostsiedlung ja Kiievi-Vene
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata Ostsiedlung ja Kirves
Kołobrzeg
Kołobrzeg (saksa keeles Kolberg) on linn Poola loodeosas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kołobrzegi maakonna keskus.
Vaata Ostsiedlung ja Kołobrzeg
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Ostsiedlung ja Kolmas riik
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Ostsiedlung ja Kolmekümneaastane sõda
Koszalin
Koszalin (saksa keeles Köslin) on maakonnaõigustega linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Ostsiedlung ja Koszalin
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Ostsiedlung ja Kraini mark
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Ostsiedlung ja Kraków
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Ostsiedlung ja Kristlus
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Ostsiedlung ja Kuramaa hertsogiriik
Labidas
Labidad Labidas (varem lõunaeesti murdes lapju, mulgi murdes lap(p)i, läänemurdes labedi, saarte murdes labi(k)Väike murdesõnastik Vaadatud 18.12.2020) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks või laadimiseksEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 18.12.2020.
Vaata Ostsiedlung ja Labidas
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Vaata Ostsiedlung ja Lausitz
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Ostsiedlung ja Lausitzi mark
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Ostsiedlung ja Lääne-Euroopa
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Ostsiedlung ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Vaata Ostsiedlung ja Läänegermaani keeled
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Vaata Ostsiedlung ja Läänemere maad
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Ostsiedlung ja Läänemeri
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Vaata Ostsiedlung ja Lääneslaavlased
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Ostsiedlung ja Läti
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Lübeck
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Vaata Ostsiedlung ja Lübecki õigus
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Vaata Ostsiedlung ja Lüneburgi nõmm
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Ostsiedlung ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Ostsiedlung ja Leedulased
Legnica
Legnica (saksa keeles Liegnitz) on maakonnaõigustega linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas.
Vaata Ostsiedlung ja Legnica
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Vaata Ostsiedlung ja Levant
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Vaata Ostsiedlung ja Liidumaa
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Ostsiedlung ja Liivi laht
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Ostsiedlung ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Ostsiedlung ja Liivimaa
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Ostsiedlung ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Ostsiedlung ja Liivimaa ordu
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Ostsiedlung ja Liivimaa ristisõda
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Vaata Ostsiedlung ja Limes
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Ostsiedlung ja Ludwig Sakslane
Lwówek Śląski
Lwówek Śląski (saksa Löwenberg in Schlesien) on linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas, Lwówek Śląski maakonna ja Lwówek Śląski valla halduskeskus.
Vaata Ostsiedlung ja Lwówek Śląski
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Vaata Ostsiedlung ja Maaparandus
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Vaata Ostsiedlung ja Maarja
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Ostsiedlung ja Madalmaad
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Vaata Ostsiedlung ja Magdeburg
Magdeburgi õigus
Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.
Vaata Ostsiedlung ja Magdeburgi õigus
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Ostsiedlung ja Maksud
Maribor
Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres; Štajerska (Sloveenia Steiermargi) ja Maribori valla keskus.
Vaata Ostsiedlung ja Maribor
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Mark (territoorium)
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Ostsiedlung ja Mõõgavendade ordu
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Ostsiedlung ja Mecklenburg
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Vaata Ostsiedlung ja Mecklenburg-Vorpommern
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Ostsiedlung ja Meißeni markkrahvkond
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Ostsiedlung ja Merseburgi mark
Mestwin II
Mestwini pilt Oliwa kloostris Mestwin II (poola: Mściwój II või Mszczuj II; u 1220 – 25. detsember 1294) oli Samboriidide dünastiast Pomereelia hertsog.
Vaata Ostsiedlung ja Mestwin II
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Ostsiedlung ja Misjonär
Mongolid
Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas.
Vaata Ostsiedlung ja Mongolid
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Ostsiedlung ja Morava
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Ostsiedlung ja Must surm
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Vaata Ostsiedlung ja Natsionaalsotsialism
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Ostsiedlung ja Nõukogude Liit
Neubrandenburg
Neubrandenburg on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Neubrandenburg
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Ostsiedlung ja Neumark
Nikolaus
Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.
Vaata Ostsiedlung ja Nikolaus
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Vaata Ostsiedlung ja Nordalbingien
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Ostsiedlung ja Nordmark
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Ostsiedlung ja Obodriidid
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Odra
Opole
Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.
Vaata Ostsiedlung ja Opole
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Vaata Ostsiedlung ja Ostfaal
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Ostsiedlung ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Vaata Ostsiedlung ja Pandeemia
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Ostsiedlung ja Pannoonia
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Vaata Ostsiedlung ja Pannoonia mark
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.
Vaata Ostsiedlung ja Püha Tool
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Vaata Ostsiedlung ja Põhjagermaani keeled
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Ostsiedlung ja Põhjala ristisõjad
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Vaata Ostsiedlung ja Peene
Perekonnanimi
Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.
Vaata Ostsiedlung ja Perekonnanimi
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Vaata Ostsiedlung ja Piastide dünastia
Poel
Poel on saar Läänemeres.
Vaata Ostsiedlung ja Poel
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Ostsiedlung ja Polaabid
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Vaata Ostsiedlung ja Pomereelia
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Pommeri
Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Ajaloolise Pommeri hertsogkonna kaart 17. sajandist See on Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend.
Vaata Ostsiedlung ja Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ostsiedlung ja Poola
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Vaata Ostsiedlung ja Poola koridor
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Vaata Ostsiedlung ja Poola Piastide ajal
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Vaata Ostsiedlung ja Poola Rahvavabariik
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Vaata Ostsiedlung ja Potsdami konverents
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Vaata Ostsiedlung ja Poznań
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Preisimaa
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Ostsiedlung ja Preislased
Ptuj
Ptuj on linn Sloveenias Drava jõe ääres Štajerskas.
Vaata Ostsiedlung ja Ptuj
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Ostsiedlung ja Punaarmee
Racibórz
Racibórzi ajalooline turuväljak. Paremal Maarja sammas, tagaplaanil ajaloolised hooned Racibórz on linn Poola edelaosas Sileesia vojevoodkonnas, Racibórzi maakonna keskus.
Vaata Ostsiedlung ja Racibórz
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Vaata Ostsiedlung ja Rahvastikutihedus
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Ostsiedlung ja Rahvuslus
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata Ostsiedlung ja Rügen
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Vaata Ostsiedlung ja Rügeni vürstkond
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Rein
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Ostsiedlung ja Reinimaa
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Ostsiedlung ja Riia peapiiskopkond
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Ostsiedlung ja Rooma keisririik
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Ostsiedlung ja Rooma riik
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Ostsiedlung ja Rootsi aeg
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Ostsiedlung ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rostock
Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Rostock
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Ostsiedlung ja Rumeenia
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Ostsiedlung ja Rzeczpospolita
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Ostsiedlung ja Saale
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Ostsiedlung ja Saali tavaõigus
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Ostsiedlung ja Saaremaa
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa keisririik
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa ordu
Saksa ordu riik
Saksa ordu riik 1410. aastal Saksa Ordu riik ka Saksa orduriik (saksa keeles Staat des Deutschen Ordens; ladina keeles Civitas Ordinis Theutonici), saksa keeles nimetatud ka Deutschordensstaat'iks (saksa keeles) või Ordensstaat oli ristisõdijate riik, mille rajasid Saksa ordu rüütlid 13.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa ordu riik
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Ostsiedlung ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Saksamaa
Saksastumine
Saksastumine on kellegi sakslaseks saamine oma rahvusest loobumise hinnaga.
Vaata Ostsiedlung ja Saksastumine
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Ostsiedlung ja Saksi Idamark
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Vaata Ostsiedlung ja Saksi vall
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Ostsiedlung ja Saksid
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Vaata Ostsiedlung ja Saksimaa
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Ostsiedlung ja Saksimaa hertsogiriik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Ostsiedlung ja Sakslased
Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.
Vaata Ostsiedlung ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Vaata Ostsiedlung ja Schlei
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Ostsiedlung ja Schleswig-Holstein
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Ostsiedlung ja Schleswigi hertsogkond
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Sileesia
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Ostsiedlung ja Sileesia hertsogkond
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Ostsiedlung ja Skandinaavia
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Ostsiedlung ja Skåne maakond
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Ostsiedlung ja Slaavlased
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Ostsiedlung ja Slovakkia
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Ostsiedlung ja Sloveenia
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Vaata Ostsiedlung ja Sloveenid
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Vaata Ostsiedlung ja Sorbid
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Vaata Ostsiedlung ja Steiermark (mark)
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Ostsiedlung ja Stralsund
Sudeedimaa
Mustaga märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (Sudetenland) Sudeedimaa (saksa keeles Sudetenland, tšehhi keeles Sudety) on ajalooline piirkond Loode-Tšehhis, mis on nime saanud Sudeedi mägede järgi.
Vaata Ostsiedlung ja Sudeedimaa
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Ostsiedlung ja Suur rahvasterändamine
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Ostsiedlung ja Suur-Määri riik
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Ostsiedlung ja Szczecin
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Ostsiedlung ja Taani
Taani nimi
10. sajandist pärinevatel Jellingi kividelt leiab nimetuse 'tanmarkaR'. Taani nime päritolu ei ole selge.
Vaata Ostsiedlung ja Taani nimi
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Ostsiedlung ja Taani valdused Eestis
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Ostsiedlung ja Tamm (ehitis)
Tavern
Tavern (kreeka keeles ταβέρνα) on kõrts või trahter.
Vaata Ostsiedlung ja Tavern
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Ostsiedlung ja Tšehhi kuningriik
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Ostsiedlung ja Tšehhid
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Vaata Ostsiedlung ja Tšehhoslovakkia
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Vaata Ostsiedlung ja Tüüringi
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Ostsiedlung ja Teine maailmasõda
Tirool
Tirool on Austria liidumaa.
Vaata Ostsiedlung ja Tirool
Tomski oblast
Tomski oblast on 1.
Vaata Ostsiedlung ja Tomski oblast
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Vaata Ostsiedlung ja Transilvaania
Transilvaania saksid
Transilvaania saksid (saksa keeles Siebenbürger Sachsen, Transilvaania saksi keeles Siweberjer Såksen, rumeenia keeles Sași ardeleni, sași transilvăneni/transilvani, ungari keeles Erdélyi szászok) on saksa päritolu inimesed, kes asusid Transilvaaniasse (saksa keeles Siebenbürger) elama lainetena 12.
Vaata Ostsiedlung ja Transilvaania saksid
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Ostsiedlung ja Tsistertslaste ordu
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Ostsiedlung ja Ukrainlased
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ostsiedlung ja Ungari
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Vaata Ostsiedlung ja Usedom
Valais' kanton
Valais' ehk Wallis (v'allis) on kanton Šveitsis.
Vaata Ostsiedlung ja Valais' kanton
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Ostsiedlung ja Vana-Liivimaa
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Vaata Ostsiedlung ja Vendi ristisõda
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Vaata Ostsiedlung ja Vendid
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.
Vaata Ostsiedlung ja Vene NFSV
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Ostsiedlung ja Venemaa
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Vaata Ostsiedlung ja Vesiveski
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Ostsiedlung ja Vestfaal
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Ostsiedlung ja Viikingiaeg
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Ostsiedlung ja Viin
Vikat
Vikat ELF-i korraldatud vikati lõikamise, luiskamise ja kasutamise koolitus Tartus lodjakoja juures 2014. aastal. Vikat on tööriist eeskätt heina ja teravilja niitmiseks (mahalõikamiseks).
Vaata Ostsiedlung ja Vikat
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Ostsiedlung ja Volga
Volgasakslased
Volgasakslased (saksa Wolgadeutsche, vene поволжские немцы) on ajalooline sakslaste vähemus Venemaal Volga jõe ääres.
Vaata Ostsiedlung ja Volgasakslased
Wartislaw I
Stolpes Stolpe kloostri, Pommeri vanima kloostri Wartislaw I (Warcisław I) (u 1091 – 9. august 1135) oli esimene ajalooline Pommeri hertsogkonna valitseja ja Greifide dünastia asutaja.
Vaata Ostsiedlung ja Wartislaw I
Wartislaw III
Wartislaw III (u. 1210 – 17. mai 1264) oli Greifist Pommeri-Demmini hertsog.
Vaata Ostsiedlung ja Wartislaw III
Wienerwald
Wienerwald (Viini mets; baieri keeles Weanawoid, ladina keeles Mons Cetius) on metsane mägipiirkond, mis moodustab Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolse eelmäestiku Alam-Austria ja Viini liidumaades.
Vaata Ostsiedlung ja Wienerwald
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Vaata Ostsiedlung ja Wisła
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Vaata Ostsiedlung ja Wismar
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Vaata Ostsiedlung ja Wolin
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Ostsiedlung ja Wrocław
Złotoryja
Złotoryja (saksa Goldberg) on linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas, Złotoryja maakonna halduskeskus.
Vaata Ostsiedlung ja Złotoryja
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Ostsiedlung ja Zeitzi mark
, Gallia, Gdańsk, Gero, Gero mark, Gniezno, Goleniów, Graubündeni kanton, Greifswald, Gryfino, Hannover, Hansa Liit, Havelberg, Hedeby, Heinrich Lõvi, Hermann Billung, Hiliskeskaeg, Hollandi keel, Hollandlased, Holstein, Ida-Euroopa, Ida-Frangi riik, Ida-Preisimaa, Idagermaani keeled, Idamark, II Rzeczpospolita, Iive, Innocentius III, Interregnum, Jatvingid, Kašuubid, Kaliningradi oblast, Karantaania, Karl Suur, Karpaadid, Katoliku kirik, Kärnteni hertsogkond, Külvikord, Kümnis, Kesk-Euroopa, Kiievi-Vene, Kirves, Kołobrzeg, Kolmas riik, Kolmekümneaastane sõda, Koszalin, Kraini mark, Kraków, Kristlus, Kuramaa hertsogiriik, Labidas, Lausitz, Lausitzi mark, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegermaani keeled, Läänemere maad, Läänemeri, Lääneslaavlased, Läti, Lübeck, Lübecki õigus, Lüneburgi nõmm, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Legnica, Levant, Liidumaa, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Limes, Ludwig Sakslane, Lwówek Śląski, Maaparandus, Maarja, Madalmaad, Magdeburg, Magdeburgi õigus, Maksud, Maribor, Mark (territoorium), Mõõgavendade ordu, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Meißeni markkrahvkond, Merseburgi mark, Mestwin II, Misjonär, Mongolid, Morava, Must surm, Natsionaalsotsialism, Nõukogude Liit, Neubrandenburg, Neumark, Nikolaus, Nordalbingien, Nordmark, Obodriidid, Odra, Opole, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pandeemia, Pannoonia, Pannoonia mark, Püha Tool, Põhjagermaani keeled, Põhjala ristisõjad, Peene, Perekonnanimi, Piastide dünastia, Poel, Polaabid, Pomereelia, Pommeri, Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid, Poola, Poola koridor, Poola Piastide ajal, Poola Rahvavabariik, Potsdami konverents, Poznań, Preisimaa, Preislased, Ptuj, Punaarmee, Racibórz, Rahvastikutihedus, Rahvuslus, Rügen, Rügeni vürstkond, Rein, Reinimaa, Riia peapiiskopkond, Rooma keisririik, Rooma riik, Rootsi aeg, Rootsi suurvõimu ajastu, Rostock, Rumeenia, Rzeczpospolita, Saale, Saali tavaõigus, Saaremaa, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu riik, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksastumine, Saksi Idamark, Saksi vall, Saksid, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Sakslased, Schauenburgi ja Holsteini krahvid, Schlei, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Sileesia, Sileesia hertsogkond, Skandinaavia, Skåne maakond, Slaavlased, Slovakkia, Sloveenia, Sloveenid, Sorbid, Steiermark (mark), Stralsund, Sudeedimaa, Suur rahvasterändamine, Suur-Määri riik, Szczecin, Taani, Taani nimi, Taani valdused Eestis, Tamm (ehitis), Tavern, Tšehhi kuningriik, Tšehhid, Tšehhoslovakkia, Tüüringi, Teine maailmasõda, Tirool, Tomski oblast, Transilvaania, Transilvaania saksid, Tsistertslaste ordu, Ukrainlased, Ungari, Usedom, Valais' kanton, Vana-Liivimaa, Vendi ristisõda, Vendid, Vene NFSV, Venemaa, Vesiveski, Vestfaal, Viikingiaeg, Viin, Vikat, Volga, Volgasakslased, Wartislaw I, Wartislaw III, Wienerwald, Wisła, Wismar, Wolin, Wrocław, Złotoryja, Zeitzi mark.