Sarnasusi Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Frangi riik, Investituuritüli, Itaalia, Johannes XII, Kanooniline õigus, Katoliku kirik, Kirikuriik, Lääne-Rooma keisririik, Metropoliit, Piiskopkond, Rooma, Rooma Peetri kirik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser.
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Frangi riik ja Paavst ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Investituuritüli ja Paavst ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Itaalia ja Paavst ·
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Johannes XII ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Johannes XII ja Paavst ·
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Kanooniline õigus ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kanooniline õigus ja Paavst ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Katoliku kirik ja Paavst ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kirikuriik ja Paavst ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Lääne-Rooma keisririik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Lääne-Rooma keisririik ja Paavst ·
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Metropoliit ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Metropoliit ja Paavst ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskopkond · Paavst ja Piiskopkond ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma · Paavst ja Rooma ·
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma Peetri kirik · Paavst ja Rooma Peetri kirik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas · Paavst ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Paavst ja Saksa-Rooma keiser ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst ühist
- Millised on sarnasused Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst
Võrdlus Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst
Otto I (Saksa-Rooma keiser) on 96 suhted, samas Paavst 214. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 4.52% = 14 / (96 + 214).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: