Kiiremini kui brauser!
96 suhted: Aachen, Adelheid, Agapetus II, Alam-Lotring, Aristokraatia, Augsburg, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Bütsants, Benevento hertsogkond, Bernhard I (Saksi), Bremeni peapiiskopkond, Capua, Frangi keiser, Frangi riik, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Hertsog, Hertsogkond, Investituuritüli, Istria mark, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivrea mark, Johannes XII, Jurisdiktsioon, Kanooniline õigus, Katoliku kirik, Kärnteni mark, Kesk-Euroopa, Kirikuriik, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lääne-Rooma keisririik, Lääneslaavlased, Lechi lahing (955), Lombardia, Lombardia raudkroon, Lotringi hertsogkond, Magdeburg, Magdeburgi peapiiskopkond, Meißeni markkrahvkond, Metropoliit, Mieszko I, Norra, Otto II (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pavia, ..., Piiskopkond, Polaabid, Pommeri, Poola Kuningriik, Quedlinburg, Rein, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma, Rooma Peetri kirik, Rootsi, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Spoleto hertsogkond, Taani, Tšehhi kuningriik, Tiitel, Ungari vürstiriik, Ungarlased, Vürstlik piiskop, Verona mark, Welfid, 10. sajand, 13. veebruar, 1806, 2. jaanuar, 2. veebruar, 31. jaanuar, 912, 936, 950, 951, 952, 955, 958, 959, 960, 961, 962, 965, 968, 973, 975. Laienda indeks (46 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Aachen · Näe rohkem »
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Adelheid · Näe rohkem »
Agapetus II
Agapetus II (ka Agapitus II) oli paavst 946–955.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Agapetus II · Näe rohkem »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Aristokraatia · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Augsburg · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Bütsants · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Bernhard I (Saksi)
Bernhard I (u. 950 – 9. veebruar 1011) oli Saksi hertsog aastatel 973–1011, teine Billungite dünastiast, hertsog Hermanni ja Oda poeg.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Bernhard I (Saksi) · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Capua
Õhtune vaade linnale (juuni 2006) Capua on linn Lõuna-Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Capua · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Frangi riik · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Hertsog · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Investituuritüli · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Ivrea mark
Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Ivrea mark · Näe rohkem »
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Johannes XII · Näe rohkem »
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lombardia · Näe rohkem »
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Magdeburg · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Metropoliit · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Mieszko I · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Norra · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Pavia · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Quedlinburg · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rein · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Taani · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Tiitel · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Verona mark · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Welfid · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 10. sajand · Näe rohkem »
13. veebruar
13.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 13. veebruar · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 1806 · Näe rohkem »
2. jaanuar
2.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 2. jaanuar · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 2. veebruar · Näe rohkem »
31. jaanuar
31.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 31. jaanuar · Näe rohkem »
912
912.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 912 · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 936 · Näe rohkem »
950
950.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 950 · Näe rohkem »
951
951.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 951 · Näe rohkem »
952
952.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 952 · Näe rohkem »
955
955.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 955 · Näe rohkem »
958
958.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 958 · Näe rohkem »
959
959.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 959 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 960 · Näe rohkem »
961
961.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 961 · Näe rohkem »
962
962.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 962 · Näe rohkem »
965
965.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 965 · Näe rohkem »
968
968.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 968 · Näe rohkem »
973
973.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 973 · Näe rohkem »
975
975.
Uus!!: Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja 975 · Näe rohkem »
