Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Paavst

Index Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Sisukord

  1. 214 suhted: Absolutism, Abt, Agatho, Aleksander III (paavst), Altar, Apostel, Apostellik suktsessioon, Argentina, AS Pakett, Avignon, Avignoni vangipõlv, Benedictus IX, Benedictus XVI, Benito Mussolini, Bonifatius VI, Bonifatius VIII, Bulla, Burgundia, Caius, Clemens I, Clemens II, Clemens V, Coelestinus III, Coelestinus IV, Dalmaatsia, Damasus I, Dogma, Eduard Profittlich, Eesti, Eesti Apostellik Administratuur, Eesti keel, Eesti Riiklik Kirjastus, Eestlased, Ekskommunikatsioon, Euroopa, Franciscus, Frangi riik, Gelasius I, Gregorius I, Gregorius IX, Gregorius V, Gregorius VII, Gregorius X, Gregorius XIII, Hadrianus IV, Hadrianus VI, Heinrich III, Hispaania, Holland, Honorius IV, ... Laienda indeks (164 rohkem) »

  2. Riigipead

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Paavst ja Absolutism

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Vaata Paavst ja Abt

Agatho

Agatho (ka Agathon või Agathon Thaumaturgos, 575 ? – 10. jaanuar 681) oli paavst 678–681.

Vaata Paavst ja Agatho

Aleksander III (paavst)

Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.

Vaata Paavst ja Aleksander III (paavst)

Altar

Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.

Vaata Paavst ja Altar

Apostel

Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.

Vaata Paavst ja Apostel

Apostellik suktsessioon

Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased.

Vaata Paavst ja Apostellik suktsessioon

Argentina

Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Vaata Paavst ja Argentina

AS Pakett

AS Pakett on aastast 1992 tegutsev Eesti trükiettevõte pakett.ee Ettevõte trükib peamiselt raamatuid ja brošüüre.

Vaata Paavst ja AS Pakett

Avignon

Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.

Vaata Paavst ja Avignon

Avignoni vangipõlv

Avignoni vangipõlveks nimetatakse paavstide resideerimist Avignonis aastatel 1309–1376.

Vaata Paavst ja Avignoni vangipõlv

Benedictus IX

Benedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048.

Vaata Paavst ja Benedictus IX

Benedictus XVI

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.

Vaata Paavst ja Benedictus XVI

Benito Mussolini

Benito Amilcare Andrea Mussolini VR III/1 (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945 Giulino) oli Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa Kolmanda Riigi marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (Salò vabariik).

Vaata Paavst ja Benito Mussolini

Bonifatius VI

Bonifatius VI (ka Bonifacius VI) oli paavst aprillis 896.

Vaata Paavst ja Bonifatius VI

Bonifatius VIII

Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.

Vaata Paavst ja Bonifatius VIII

Bulla

Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.

Vaata Paavst ja Bulla

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Vaata Paavst ja Burgundia

Caius

Caius (ka Gaius) oli paavst 283–296.

Vaata Paavst ja Caius

Clemens I

Clemens I (ka Clemens Roomast või Rooma Clemens) oli neljas paavst, kes valitses 1. sajandi lõpus üheksa aasta jooksul.

Vaata Paavst ja Clemens I

Clemens II

Clemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047.

Vaata Paavst ja Clemens II

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Vaata Paavst ja Clemens V

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Vaata Paavst ja Coelestinus III

Coelestinus IV

Coelestinus IV, ka Celestinus IV (Goffredo Castiglioni, ka Goffredo Castiglione, Goffredo da Castiglione või Gaufridus) oli paavst oktoobrist novembrini 1241.

Vaata Paavst ja Coelestinus IV

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Vaata Paavst ja Dalmaatsia

Damasus I

Damasus I oli paavst 366–384.

Vaata Paavst ja Damasus I

Dogma

Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.

Vaata Paavst ja Dogma

Eduard Profittlich

Piiskop Eduard Profittlich Eduard Gottlieb Profittlich (11. september 1890 Birresdorf, Reinimaa – 22. veebruar 1942 Kirovi vangla, Venemaa) oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop (Adrianoopoli titulaarpeapiiskop).

Vaata Paavst ja Eduard Profittlich

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Paavst ja Eesti

Eesti Apostellik Administratuur

Eesti Apostellik Administratuur on Rooma-Katoliku Kiriku territoriaalüksus (apostellik administratuur) Eestis, mis katab kogu riiki.

Vaata Paavst ja Eesti Apostellik Administratuur

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Paavst ja Eesti keel

Eesti Riiklik Kirjastus

Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).

Vaata Paavst ja Eesti Riiklik Kirjastus

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Paavst ja Eestlased

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Vaata Paavst ja Ekskommunikatsioon

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Paavst ja Euroopa

Franciscus

Franciscus visiidil Eestis (2018) Franciscus (ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on praegune ehk 266. paavst ning Vatikani riigipea.

Vaata Paavst ja Franciscus

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Paavst ja Frangi riik

Gelasius I

Gelasius I oli paavst 492–496.

Vaata Paavst ja Gelasius I

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Vaata Paavst ja Gregorius I

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Vaata Paavst ja Gregorius IX

Gregorius V

Gregorius V (Bruno Kärntenist, Kärnteni Bruno; saksa ajalookirjanduses Bruno von Kärnten, ka Brun von Kärnten; 971 ? –999) oli paavst 996–999.

Vaata Paavst ja Gregorius V

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Vaata Paavst ja Gregorius VII

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Vaata Paavst ja Gregorius X

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.

Vaata Paavst ja Gregorius XIII

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.

Vaata Paavst ja Hadrianus IV

Hadrianus VI

Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523.

Vaata Paavst ja Hadrianus VI

Heinrich III

Heinrich III on olnud mitme valitseja nimi.

Vaata Paavst ja Heinrich III

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Paavst ja Hispaania

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Paavst ja Holland

Honorius IV

Honorius IV (Giacomo Savelli, 1210 ? – 3. aprill 1287) oli paavst 1285–1287.

Vaata Paavst ja Honorius IV

Indulgents

Indulgents ehk patukustutuskiri (ladina keeles indulgentia) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel.

Vaata Paavst ja Indulgents

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Vaata Paavst ja Inglismaa

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Vaata Paavst ja Innocentius III

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Vaata Paavst ja Innocentius IV

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.

Vaata Paavst ja Investituuritüli

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Paavst ja Itaalia

Itaalia kuningriik (1861–1946)

Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.

Vaata Paavst ja Itaalia kuningriik (1861–1946)

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.

Vaata Paavst ja Jeesus

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Vaata Paavst ja Jeruusalemm

Johannes IV (paavst)

Johannes IV (ladinapäraselt Ioannes IV) oli paavst 640–642.

Vaata Paavst ja Johannes IV (paavst)

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522).

Vaata Paavst ja Johannes Paulus II

Johannes XI

Johannes XI (ladinapäraselt Ioannes XI) oli paavst 931–935.

Vaata Paavst ja Johannes XI

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Vaata Paavst ja Johannes XII

Johannes XXI

Johannes XXI, ladina päraselt Ioannes XXI (Pedro Julião, ka Petrus Hispanus, Pedro Hispano, Pietro Ispano, Pietro di Giuliano, Pietro Iuliani, Petrus Juliani või Pedro Hispano Portucalense; 1205 või 1220? – 20. mai 1277) oli paavst 1276–1277.

Vaata Paavst ja Johannes XXI

Johannes XXIII

Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963.

Vaata Paavst ja Johannes XXIII

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Paavst ja Jumal

Kanooniline õigus

"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.

Vaata Paavst ja Kanooniline õigus

Kapiitel

Kapiitel oli orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.

Vaata Paavst ja Kapiitel

Kardinal

Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.

Vaata Paavst ja Kardinal

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Vaata Paavst ja Karolingid

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Paavst ja Katoliiklus

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Paavst ja Katoliku kirik

Kórinthos

Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.

Vaata Paavst ja Kórinthos

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Paavst ja Keskaeg

Ketserlus

Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

Vaata Paavst ja Ketserlus

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Vaata Paavst ja Kirikuriik

Kirst

thumb Lõhestatud kuusepalgist õõnestatud kirst Kirst on etnograafias kaanega laudkast, mida kasutati riiete, relvade, toiduainete või väärtesemete hoidmiseks.

Vaata Paavst ja Kirst

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Vaata Paavst ja Kogudus

Kohtuvõim

Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.

Vaata Paavst ja Kohtuvõim

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Vaata Paavst ja Kolmekümneaastane sõda

Konklaav

Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.

Vaata Paavst ja Konklaav

Konkordaat

Konkordaat (ladina keeles: concordare.

Vaata Paavst ja Konkordaat

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.

Vaata Paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstanzi kirikukogu

Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.

Vaata Paavst ja Konstanzi kirikukogu

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Vaata Paavst ja Kreeka

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Paavst ja Kreeka keel

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Paavst ja Kristlus

Kristus

Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.

Vaata Paavst ja Kristus

Kuuria

Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.

Vaata Paavst ja Kuuria

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Paavst ja Ladina keel

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Paavst ja Lääne-Rooma keisririik

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Vaata Paavst ja Lähis-Ida

Leo I (paavst)

Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.

Vaata Paavst ja Leo I (paavst)

Leo X

Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.

Vaata Paavst ja Leo X

Leo XII

Leo XII (Annibale Francesco Clemente Melchiore Girolamo Nicola Sermattei della Genga, lühendatud kujul Annibale della Genga; 22. august 1760 – 10. veebruar 1829) oli paavst 1823–1829.

Vaata Paavst ja Leo XII

Leo XIII

Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.

Vaata Paavst ja Leo XIII

Loomuõigus

Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.

Vaata Paavst ja Loomuõigus

Lorraine

Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Vaata Paavst ja Lorraine

Martinus I

Martinus I oli paavst 649–653.

Vaata Paavst ja Martinus I

Martinus V

Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.

Vaata Paavst ja Martinus V

Matteuse evangeelium

Matteuse evangeelium (lühend Mt) on Piibli Uue Testamendi kaanoni esimene raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist.

Vaata Paavst ja Matteuse evangeelium

Märter

Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.

Vaata Paavst ja Märter

Metropoliit

Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.

Vaata Paavst ja Metropoliit

Miltiades (paavst)

Miltiades (ka Melchiades) oli paavst 311–314.

Vaata Paavst ja Miltiades (paavst)

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Vaata Paavst ja Misjon

Missa

Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.

Vaata Paavst ja Missa

Mitra

Mitraid kandvad piiskopid Vatikani II kirikukogul Mitra (kreeka keeles μίτρα 'peapael') on kahetipuline ja kahe rippuva riidest lindiga liturgiline peakate.

Vaata Paavst ja Mitra

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Paavst ja Napoleon I

Nelipühad

Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.

Vaata Paavst ja Nelipühad

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.

Vaata Paavst ja November

Ordinatsioon

õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.

Vaata Paavst ja Ordinatsioon

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Vaata Paavst ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Paavsti ilmeksimatus

Paavsti ilmeksimatus on Roomakatoliku doktriin, mille kohaselt Jumal kaitseb paavsti mistahes eksimuse eest, kui viimane kõneleb kirikupeana usust või kõlblusest.

Vaata Paavst ja Paavsti ilmeksimatus

Paavstide loend

Paavstide nimekiri Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Paavstide loend loetleb paavstid kronoloogilises järjekorras varasematest hilisemateni.

Vaata Paavst ja Paavstide loend

Pallium

Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.

Vaata Paavst ja Pallium

Patriarh

Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.

Vaata Paavst ja Patriarh

Paulus VI

Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.

Vaata Paavst ja Paulus VI

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.

Vaata Paavst ja Püha Tool

Pühak

Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.

Vaata Paavst ja Pühak

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Vaata Paavst ja Põhja-Aafrika

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Vaata Paavst ja Peapiiskop

Peetrus

Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.

Vaata Paavst ja Peetrus

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Paavst ja Piibel

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Paavst ja Piiskop

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Vaata Paavst ja Piiskopkond

Pius IX

Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.

Vaata Paavst ja Pius IX

Pius VI

Pius VI (Angelo Onofrio Melchiore Natale Giovanni Antonio Braschi, levinumas lühendatud variandis Giovanni Angelo Braschi; 25. detsember 1717 Cesena – 29. august 1799) oli paavst aastatel 1775–1799.

Vaata Paavst ja Pius VI

Pius XI

Pius XI (Ambrogio Damiano Achille Ratti, 31. mai 1857 – 10. veebruar 1939) oli paavst aastatel 1922–1939.

Vaata Paavst ja Pius XI

Pius XII

Pius XII istumas sedia gestatorial (1939) konkordaadi sõlmimisel Serbiaga Pius XII (Eugenio Maria Giuseppe Giovanni Pacelli, 2. märts 1876 – 9. oktoober 1958) oli aastatel 1939–1958 paavst.

Vaata Paavst ja Pius XII

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Paavst ja Poola

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Vaata Paavst ja Portugal

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Vaata Paavst ja Prantsuse revolutsioon

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Paavst ja Prantsusmaa

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Vaata Paavst ja Prantsusmaa kuningas

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Paavst ja Reformatsioon

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Vaata Paavst ja Renessanss

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Vaata Paavst ja Ristimine

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Paavst ja Ristisõjad

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Paavst ja Rooma

Rooma Peetri kirik

Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.

Vaata Paavst ja Rooma Peetri kirik

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Paavst ja Rooma riik

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Paavst ja Saksa keel

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Vaata Paavst ja Saksa kuningas

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Paavst ja Saksa ordu

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Vaata Paavst ja Saksa-Rooma keiser

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Paavst ja Saksamaa

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Vaata Paavst ja Saksimaa

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Vaata Paavst ja Süüria

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.

Vaata Paavst ja Seadusandlik võim

Sinisukk (kirjastus)

Sinisukk on kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1992.

Vaata Paavst ja Sinisukk (kirjastus)

Sixtuse kabel

Sixtuse kabeli interjöör 314x314px Sixtuse kabel on Vatikani Apostelliku palee tuntuim kabel.

Vaata Paavst ja Sixtuse kabel

Skisma

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.

Vaata Paavst ja Skisma

Suur skisma

Suur läänekiriku skisma oli aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.

Vaata Paavst ja Suur skisma

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Paavst ja Tallinn

Tallinna Linnaarhiiv

Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna linna ametiasutus (arhiiv), mille ülesandeks on koguda ja säilitada linna ja selle asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.

Vaata Paavst ja Tallinna Linnaarhiiv

Tammerraamat

Tammerraamat on Eesti kirjastus.

Vaata Paavst ja Tammerraamat

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Vaata Paavst ja Täidesaatev võim

Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Vaata Paavst ja Teoloogia

Trento kirikukogu

Trento kirikukogu Trento kirikukogu (ladina keeles Concilium Tridentinum) oli Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Paulus III.

Vaata Paavst ja Trento kirikukogu

Urbanus VI

Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.

Vaata Paavst ja Urbanus VI

Urbanus VII

Urbanus VII (Giambattista Castagna; 4. august 1521 – 27. september 1590) oli paavst 15. septembrist 27. septembrini 1590.

Vaata Paavst ja Urbanus VII

Vana testament

Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.

Vaata Paavst ja Vana testament

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Vaata Paavst ja Vastupaavst

Vastupaavstide loend

Siin on loetletud mõjukamad ajaloolised vastupaavstid kronoloogilises järjekorras varasematest hilisemateni ning tänapäeva vastupaavstid.

Vaata Paavst ja Vastupaavstide loend

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.

Vaata Paavst ja Vastureformatsioon

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.

Vaata Paavst ja Vatikan

Vatikani II kirikukogu

Vatikani II kirikukogu ehk Vatikani II oikumeeniline kirikukogu oli katoliku kiriku oikumeeniline kogu, mis toimus Vatikanis aastatel 1962–1965 paavstide Johannes XXIII ja Paulus VI eesistumisel.

Vaata Paavst ja Vatikani II kirikukogu

Vatikani vang

Vatikani vang oli nimetus, mida kasutasid enda kohta paavstid aastail 1870–1929, Kirikuriigi annekteerimisest Itaalia ühendamise käigus kuni Vatikani riigi loomiseni Lateraani lepingutega.

Vaata Paavst ja Vatikani vang

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Vaata Paavst ja Vürst

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Paavst ja Venemaa

Victor I

Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199.

Vaata Paavst ja Victor I

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Vaata Paavst ja Viini kongress

1. september

1.

Vaata Paavst ja 1. september

10. september

10.

Vaata Paavst ja 10. september

1047

1047.

Vaata Paavst ja 1047

11. sajand

11.

Vaata Paavst ja 11. sajand

1144

1144.

Vaata Paavst ja 1144

1191

1191.

Vaata Paavst ja 1191

1199

1199.

Vaata Paavst ja 1199

1268

1268.

Vaata Paavst ja 1268

1271

1271.

Vaata Paavst ja 1271

13. sajand

13.

Vaata Paavst ja 13. sajand

1309

1309.

Vaata Paavst ja 1309

1378

1378.

Vaata Paavst ja 1378

14. sajand

14.

Vaata Paavst ja 14. sajand

1409

1409.

Vaata Paavst ja 1409

1417

1417.

Vaata Paavst ja 1417

15. sajand

15.

Vaata Paavst ja 15. sajand

1517

1517.

Vaata Paavst ja 1517

16. sajand

16.

Vaata Paavst ja 16. sajand

1815

1815.

Vaata Paavst ja 1815

1870

1870.

Vaata Paavst ja 1870

1891

1891.

Vaata Paavst ja 1891

1929

1929.

Vaata Paavst ja 1929

1936

1936.

Vaata Paavst ja 1936

1961

1961.

Vaata Paavst ja 1961

1978

1978.

Vaata Paavst ja 1978

1993

1993.

Vaata Paavst ja 1993

2. sajand

2.

Vaata Paavst ja 2. sajand

2005

2005.

Vaata Paavst ja 2005

2006

2006.

Vaata Paavst ja 2006

2013

2013.

Vaata Paavst ja 2013

2018

2018.

Vaata Paavst ja 2018

25. september

25.

Vaata Paavst ja 25. september

3. sajand

3.

Vaata Paavst ja 3. sajand

30

30.

Vaata Paavst ja 30

313

313.

Vaata Paavst ja 313

380

380.

Vaata Paavst ja 380

5. oktoober

5.

Vaata Paavst ja 5. oktoober

5. sajand

5.

Vaata Paavst ja 5. sajand

655

655.

Vaata Paavst ja 655

8. sajand

8.

Vaata Paavst ja 8. sajand

95

95.

Vaata Paavst ja 95

962

962.

Vaata Paavst ja 962

Vaata ka

Riigipead

Tuntud ka kui Rooma paavst, Rooma piiskop, Vatikani paavst.

, Indulgents, Inglismaa, Innocentius III, Innocentius IV, Investituuritüli, Itaalia, Itaalia kuningriik (1861–1946), Jeesus, Jeruusalemm, Johannes IV (paavst), Johannes Paulus II, Johannes XI, Johannes XII, Johannes XXI, Johannes XXIII, Jumal, Kanooniline õigus, Kapiitel, Kardinal, Karolingid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kórinthos, Keskaeg, Ketserlus, Kirikuriik, Kirst, Kogudus, Kohtuvõim, Kolmekümneaastane sõda, Konklaav, Konkordaat, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstanzi kirikukogu, Kreeka, Kreeka keel, Kristlus, Kristus, Kuuria, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Lähis-Ida, Leo I (paavst), Leo X, Leo XII, Leo XIII, Loomuõigus, Lorraine, Martinus I, Martinus V, Matteuse evangeelium, Märter, Metropoliit, Miltiades (paavst), Misjon, Missa, Mitra, Napoleon I, Nelipühad, November, Ordinatsioon, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paavsti ilmeksimatus, Paavstide loend, Pallium, Patriarh, Paulus VI, Püha Tool, Pühak, Põhja-Aafrika, Peapiiskop, Peetrus, Piibel, Piiskop, Piiskopkond, Pius IX, Pius VI, Pius XI, Pius XII, Poola, Portugal, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Reformatsioon, Renessanss, Ristimine, Ristisõjad, Rooma, Rooma Peetri kirik, Rooma riik, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksimaa, Süüria, Seadusandlik võim, Sinisukk (kirjastus), Sixtuse kabel, Skisma, Suur skisma, Tallinn, Tallinna Linnaarhiiv, Tammerraamat, Täidesaatev võim, Teoloogia, Trento kirikukogu, Urbanus VI, Urbanus VII, Vana testament, Vastupaavst, Vastupaavstide loend, Vastureformatsioon, Vatikan, Vatikani II kirikukogu, Vatikani vang, Vürst, Venemaa, Victor I, Viini kongress, 1. september, 10. september, 1047, 11. sajand, 1144, 1191, 1199, 1268, 1271, 13. sajand, 1309, 1378, 14. sajand, 1409, 1417, 15. sajand, 1517, 16. sajand, 1815, 1870, 1891, 1929, 1936, 1961, 1978, 1993, 2. sajand, 2005, 2006, 2013, 2018, 25. september, 3. sajand, 30, 313, 380, 5. oktoober, 5. sajand, 655, 8. sajand, 95, 962.